[Väravamehaanik]

Lugupeetud teadjamehed!

Olen aastaid otsinud Ikarus Lux-ile paari puuduvat istet. Tehase manuaalis on Ungari keeles öeldud, et bussi meeskonda kuulus neli liiget: bussijuht, giid ja kaks puhvetipidajat. Manuaalis on ka udune joonis, kus on näidatud, et puhvetnitsad istusid kõrvuti bussi tagumises otsas kahe kapi vahel. Millised need istmed ja kapid reaalsuses välja nägid, ei ole minul aimugi.
Kui Ikarus Lux-id saabusid Eestisse, siis kasutusse võtmise eelselt lõhuti kõik need kapid välja. Kas visati välja ka puhvetipidajate istmed, seda ei tea. Heal juhul jäeti ehk alles ja tehti mõlemale poole istumise kohti juurde.

Nüüd on silma hakanud paar istet, mis võivad olla äkitselt seotud Ikaruse puhveti pidamisega.
Mingi tükk kusagilt:


Ja kaks kohta numbritega 39 ja 40, mis iseenesest klapiks oma numeratsioonilt:


Kas need võivad olla Ikarus Lux-i puhvetipidajate istekohad??? Ja kuidas seda uskuda?

[Mossemees]

Arvestades, millised summad kuluvad ühe bussirappe musta numbri vääriliseks taastamisele, võiks eelarvesse planeerida ekskursiooni mõnesse madjaritemaa automuuseumi. Küllap sealt ka mõne algses originaalkonditsioonis Ikaruse leiaks ja siis pole muud kui fotokas välja võtta ja paljud küsimused saavad vastused.

[Väravamehaanik]

Ega see bussi taastamine ainult ka nii ilus ei ole, et rällaka järgi kükitades tuleb trussade servast Calvin Kleini kiri nähtavale. Ungarisse on ekskursioon plaanis küll, aga see ei anna meile vastuseid, sest Nõukogude Liitu tarnitud Ikarused erinesid olulisel määral DDR-i või mujale saadetud bussidest. Need puhevtipidajate kohad olid ainult meile saadetud bussides. Ilmselt mingi Avtoexpordi fuktsionäär arvas bufee lauas kõva häälega, et "tuplaa on meile neid puhvetnitsaid naada". Nõukogude liit oli ju kosmose maa ja kehvasti ei saanud eurooplaste ees esineda. Seepeale tehtigi valmis ja siinsetes bussiparkides olid omad normid reisijateveo plaanide osas ja kolonniülemad arvasid, et "naahui on meile neid puhvetnitsaid naada". Pealegi kaks puhvetipidajat nii kitsa vahekäigu kohta oli liig, mis liig. Vanasti oli veel ilusaid naisi ka oluliselt vähem, kes oleks tahtnud bussi mootori peal istuda, et see järel pingul nööpidega pluusede väel bussi vahekäigus võileibadega nühkida. Kõik ilusad õppisid õpetajaks või medõeks, mitte ei läinud Cepeli kapoti peale istuma. Meil võeti ju Lux-id kasutusse liiniveol, mis tõttu oli oluline pileti hulk ja luksust polnud enam kellelegi vaja. Nimi Ikarus Lux kaotas oma tähenduse ja ei erinenud enam millegi poolest tavalisest Ikarus 55 baasil bussist. Lõpuks tundus algne 55 palju luksuslikum oma lauakeste ja lambikestega, kuigi sõitis meie maal tavalist linnalähiliini.
Igastahes ei ole meil Ungari Ikaruste harrastajatest erilist tolku ja loota jääb ainult kohalike meeste mälu peale, kes on neid istmeid ja kappe ihusilmaga näinud või juhuslikult bussi tagaotsast pilti teinud.

[Mossemees]

Vot seda ma ei teadnudki, et NSVL jaoks tehtud Ikarused teistest erinesid. Eks ma katsun tuttavate käest uurida, kas keegi teab kedagi, kes kuuekümnendatel bussipargis töötas. Arvestades seda, et selliste pikamaabusside peale väga algajaid juhte ei lastud, peaks need tollased Ikaruse-mehed tänaseks juba 80-90 aastased olema. Sellises vanuses inimesed aga paraku just eriti aktiivsed internetikasutajad pole.

[aavu]

Leidsin ungarlaste müügikuulutusest Ikaruse originaal meditsiini karbi. Seal sees oli ikka asju, isegi traadist kokkukeevitatud lahased, mis pooleks painutatud. Kunagi paar aastat tagasi sai kingitud Varjupaigale pool sellest karbist ehk kaan, alumine osa polnud säilinud.
http://auto-motor.vatera.hu/szemelygepko...38536.html