[Talupoeg taluja]

Ja kui tahad et asjad hästi tehtud saaks, tuleb seda ise teha! Esialgu selgeks teha ja siis teostada. Oma kätetööst ikka rohkem rõõmu kui teiste omadest.

Õige küll,mõnikord on aga tehtavat tööd ühe mehe jaoks liiga palju ja kui on soov "mõistliku ajaga" hakkama saada, siis abilisest/-test päris loobuda ei saa.

Tõsi lugu! Sellegi poolest peab ise teadma kuidas teha, vajadusel juures olema ja kui juba juures peab olema, siis võib asja ise ka ära teha. Igasugu tegelasi liigub ringi. Tööd tuleb alati teha nii, nagu teeks endale, siis saab hästi. Millegi ümber tegemine on kokkuvõttes palju kallim, kui kohe hästi teha!
Mõnikord on täitsa mõnus ise lihttööd teha, näiteks labidaoperaatoriks olla...

Vaata,labidatöö juures ei pea mõtlema,ainult viskad ja töö lendab. Kui teed aga keerukamaid töid,vaat seal on vaja juba ajusid kasutada. Ja neid ajusid paljudel lihtsalt pole.... Võibolla pisut karm aga on juhtunud selliseid abimehi... Pead ise juures olema ja poistele kõik ette ja taha ära näitama. Niipea kui aga selja keerad......toimuvad sellised asjad,et pärast hoia pead kahe käega kinni...... Vihastad ja kirud ennast,et oli mul vaja......... sestpeale olen kasvõi käpuli asju ajanud aga asjad on saanud nagu olen ise tahtnud.

[Marko]

Phyl mõtles loomulikult ehitatavat maja, ei ole kahtlust. Ma olen näinud üsna mitut meest, kes kurdavad, et maja liigutab ja toas tuul tõmbab, kõik juhud saab taandada vahelagede tühjendamisele. Puit pidi siis surnud olema, kui pliidi alt kühvliga tuhaämbrisse paned

[nustu826]

Ma ei ole tahtnud siin teemas lihtsalt sõna võtta, kuna teemaarendus on päris pikalt juba jooksnud. Ja kõrvataha saab igaüks miskit panna siin. Olen isegi teemaarendust jälginud ja miskit kõrva taha pannud. Ka siseruumides tuleb vaikselt remonti tegema hakata.

Mis aga enda maja soojustusse puutub, siis hetkel on ikkagi tegemata. Keskküttesüsteem läks oodatust kallimaks ja nüüd korjan siis jälle raha ja informatsiooni ja pean vaikselt plaane.

Vähemalt tahaksin üritada sellel suvel vundamendi ära soojustada. Põhjani välja siis niiumbes 2m. Mõelnud olen ka selle peale, et valada vanale vundamendile vöö nii sissepoole kui väljapoole ümber, et keldrit süvendada saaks nii umbes 30cm. Ei ole aga konkreetselt kuhugi veel pöördunud, et uurida kas ja millistel tingimustel selline asi võimalik on ja millise raha eest... Lisaks ka drenaazi ehitus ümber maja.

Ja edaspidi siis ikkagi maja soojustamine. Suvel sai üks uks uue vastu vahetatud(siseviimistlus tegemata) ja ei ole normaalne, et siseseinast puhub laudise vahelt tuul... Järelikult ei ole saepuru seal vahel juba ammu...
Asi ei ole mitte selles, et maja külm oleks - koos uue küttesüsteemiga tuli majja ka soojus. Lihtsalt saaks siis ennast vähem kütmisega vaevata. Mugavuse asi...

Praegusel hetkel on majas temperatuur seina ääres kapis klaasi taga 22,4 ja istun paljajalu, palja kõhuga ja alukate väel arvuti taga. Hea soe on olla. Ja see temperatuur on terves majas...

Ja ka minu küte toimib ka siis kui elektrit ei ole. Kuna kogu süsteem on keldris, siis pean ainult minema ja keerama juhtmooduli käsitsijuhtimise peale ja kraani lahti. Kõrguste vahega hakkab süsteem tööle. Paigaldaja tegi katlaringluse ka selliselt, et vesi liiguks ka siis kui pump ei tööta mingil põhjusel.
Kokku on majas 8 radikat ja ahje/pliiti ei ole kütnud ma sellest ajast peale kui üks pool ehk 4 radikat järgi sai. Ja see oli siis eelmise aasta veebruaris suurte külmade ajal.

[gaz6964]

Ja kus sinul nüüd valutab, et sa tähelepanu soovid??

[talka]

Täpselt minu m6te!

[PlyVal64]

Andke andeks, aga on rumal väita, et maja, kus ei ole ahju või pliit vms, ei ole maja.

Ahi ahjuks aga maja, kus pole puupliiti sees, ei ole KODU! Maja võib selline asi küll olla, teatud mööndustega, aga koduks selline ei kõlba tarvitada, kui on füüsiliselt võimalk elava tulega küttekollet omada (kortermajad ongi ses suhtes mulle vastuvõetamatud). Köögis puupliit peab olema, kõik muu võib olla. Ning "inimlikest" kütteseadmetest, mis ka koduomaniku rahakotti ei mõrva, on tänapäevane ilus pliit kõige odavam lahendus. Harva küll aga seekord pean ma 100% nõustuma midagi müüa tahtva äri väidetuga: Pliit on KODU süda!
Muidugi on ka pliitide hinnakäärid röögatud, saada on igasugust imelist disainpliiti, kombipliite, klassikat aga kõik kokku koos korstna ja soemüüriga on tegu tõelise kodu südamega. Juba mõnesaja eurosest malmkestalisest ja šamotttäitega ahi-pliidist piisab. Isegi veel odavamast puhtast malmkärakast piisab, ma paninn sellise isegi grillimaja nurka, et kuumal jaanipäeval kardulast keeta. Muidugi kasutatakse sedagi üliharva aga pliit lihtsalt peab olema. Ainuüksi teadmine "maksab", et kui ma tahan, siis ma saan puupliidiga sooja ja süüa teha. Näiteks meil on kodus kamin ka ja 42 aastaga, mida ma mäletan, on sinna tuld tehtud vast 15-20 korda! See sajand pole me sinna veel tuld teinud Aga kui tuleb selline tahtmine, on õige meeleolu või õige päev - lähen toon puud ja teen tule üles.

Teine küsimus: on kõik need suured ulmelised soojustajad/ümberehitajad teinud ülipõhjaliku kulude arvutuse? Kas nüüd igast investeeritud rublast peab midagi "kasu" saama aga kuna kõik need soojustamised, ümberehitused jne on ikka rahaliselt väga kallid ettevõtmised, siis peaks sellest selge ja suur kasu mingis inimese aktiivse elueaga võrreldavas ajaühikus tekkima! Nagu see tekib suurte sisemahtudega ja suure hulga elanikega aga halvasti ehitatud/projekteeritud kortermajade puhul. Vana palkmaja on äkki pisut "teine teema", kus just see "vana" ja "palk" on võtmesõnad aga ka siis võib enamusel juhtudel olla efektiivsem raha kasutus vana osandamine ja rekonstrueerimisprojektiga täiesti uue ehitamine kasutades ära vanad kõlblikud detailid. Kusagil maal on piir, kuskohas täiesti uue, kaasaegsete materjalide ja perele sobilike ruumilahenduste/paigutustega samasugusesse-samasuurde risttahukasse täiesti uue ehitamine on majanduslikult otstarbekam, kui vana jama suuremahuline remontimine. Maja ülalpidamiskulu number kuus langeb ja igapäevase elamise komfort tõuseb nii palju, et see lihtsalt tasub ennast (rahaliselt) ära?

Mõte lihtsalt äsjasest koosistumisest saareelanikust laevatehase peremehega, kes kõigepealt lolli peaga kulutas raha vana talumaja renoveerimisele, siis lõhkus selle ikkagi lõpuks maha ja ehitas täpselt samasuguse välimusega uue maja. Nagu Ta ise ütles: moodsate materjalidega villaäidisega vahvelmaja, mis lihtsalt näeb vana palktalu moodi välja. Väitis, et oleks pidanud seda kohe tegema, sest komfort on metsik võrreldes vanaga, ruumilahendus ideaalne ja praeguse maja talveperioodi küttekulu on 200 liitrit ahjukütust + siis pliidi- ja saunapuud naudinguks oma metsast. Ahjah, vist oli maja pind 180 ruutu kokku ehk vana suur talu.

[nootsii]

Vana palkmaja suur probleem on et ei saa vundamenti soojustada korralikult.
Kui vundament on kõrge siis pole probleemi, mahub ja saab soojustada aga madala vundamendi (20-30sm maapinnast) soojustamine on ilma jama tekkimise võimauseta väga raske. Ma konsulteerisin sellel teemal kunagi TTÜ-s ühe doktoriga ja see soojustus on põhimõtteliselt olematu mis saab panna. nimelt hakkab väljaspoolt soojustades niiskus maast palki ja tuppa koguma. Ja see ei ole just hea. Nii et mul soovitus kui keegi tahab just vanas palkmajas toimetada siis kõigepealt madala vundamendi puhul tõstke maja nii palju üles et saab korraliku vundamendi rajada.

[PlyVal64]

Vana palkmaja suur probleem on et ei saa vundamenti soojustada korralikult.

Just ja siit kogu asi alguse saabki! Maja ehitamist alustatakse vundamendiga ja hiljem seda enam kuidagi olulises mahus muuta ei saa. Seega ei jää vanade ja kasutusajaga kasutustekkelise kerkega maa sisse "vajunud" majadega muud üle, kui maha lammutada, uus vundament rajada ja selle peale siis korralik maja ehitada. See, kui palju tegelikult maapind kasutusega maja ümber ajas kerkib, on täitsa "jõhker". Seda ei pane ise üldse tähele aga siis hakkad millalgi asja pärast kaevama ja avastad kultuurkihi, kus lapsepõlves "ära kadunud" mänguasjad tulevad 20 sendi sügavusest välja; avastad aastakümneid tagasi tehtud lohutäite selliselt sügavuselt jne. Kindlasti sõltub see veel miljonist muust pisiasjast ning eelkõige algse vundamendi ehitusest endast (mis 100 aastat tagasi oli ikka midagi muud, kui täna!) aga üldjoontes kehtib see enamuse palktalude kohta. Isegi linnas suhteliselt "uute" majadega on see kasutuskerge ehk kultuurkiht oluline. Täitsa avastad, et vanaisa tehtud kunagisest 50-sentimeetrisest sokli puhaskõrgusest on poole sajandiga alles jäänud 25-30 cm. Ja et kunagisest keldri aknast, kus lapsepõlves vaatasid väravat, näed nüüd muru... ja halvemal juhul valatud/laotud soklit ning vesi kipub vihmaga lengi vahelt sisse. Ning see protsess on seda kiirem, mida rohkem multšijaga muru niidad: vanasti riisuti roheline mass kokku ja tehti suuri kompostihunnikuid, täna jääb see kõik maapinda kergitama. Kodune kompostihunniku suurus on ehedaim näide, kui palju ikkagi õuepealt seda huumust tekib. Ise olen vaadanud, et oma jämedalt 450 ruuduse maapinna pealt tuleb ~3 kuupi puhast mulda 10 aastaga (koos poolte lehtedega, sest Nõmmel on juba aastaid neid kevadeti ära viidud) + siis murumultš. Ehk 30 aastaga, kui ma olen peremees olnud, olen selle ala peale olude sunnil laiali jaganud 8-9 kuupi mulda, mis teeb jämedalt 2 cm igale maapinna ruudule. Aga ma ju ei laota seda igale poole ja ühtlaselt, näiteks konkreetselt kõnnitee ja tänava vahelise haljasala peale olen pannud julge 15-sendise kihi! Maja sokli äärest (ülilaiad räästad) olen pigem liiva eemale kraapinud aga kokkuvõttes on kogu ümbritseva õuepinna kõrgusega maja suhteliselt sügavamale vajunud.

[mart77]

Mees, kes on võimeline vana maja munakivivundamendi ja ülemise palgi keermelatiga kokku tõmbama, sealjuures ka katuse terveks jätma, annab vast Houdinile silmad ette.

Vast saaks kasutada kahte keermelatti: seest ja väljast. Maskeerimine muidugi vajab loomingulist lähenemist. Ei mingit kogemust, lihtsalt mõte.

[phyl]

Phyl mõtles loomulikult ehitatavat maja, ei ole kahtlust. Ma olen näinud üsna mitut meest, kes kurdavad, et maja liigutab ja toas tuul tõmbab, kõik juhud saab taandada vahelagede tühjendamisele. Puit pidi siis surnud olema, kui pliidi alt kühvliga tuhaämbrisse paned

No kui minu lauset lugeda uuesti, siis ma arvan, et sealt loeb välja, et ma pidasin silmas ikka uut palkmaja ehitust. Lõik "tänapäeval on teemaks" peaks aimdust andma

Selle lausega olen nõus, et puit mängib igavesti. Kui ei ole just spetsiaalselt töödeldud.

Aa ja nende vanade majade taastamine - olen alati omanud seisukohta, et kui pole korralikku vundamenti siis pole isegi mõtet lootagi, et odavam oleks taastada, kui uus ehitada. Enamu juhtudel on ikkagi "odavam" uus ehitada, kuna töö kohustustest puudub vana SITA lammutamine ja koristamine. (kes on taastanud vanu asju teab, kui jube on asju puhastada ja mingite idiootsete aukude ja vahede kaudu tähtsaid töid teha. nt: kanalisatsiooni paigaldamine, surve vee sisse toomine, pinnase täitmine, hüdroisolatsiooni paigaldamine jne.)

Aga eks kõik ole maitse asi - kui uus ei meeldi, ega mina siis peale seda suru. Rehetares, muld põrandal, suitsu sees, on tõelise eestlase tunne ikka. Haukad suitsu pekki ja jood õlut peale, aeg ajalt käid kuskil lumehanges hädal ka ja elu lill.

[Martti]

Tegelikult kogu loo kõige kurvem osa on need maamajad(suvemajad), milles käiakse 1-3 korda aastas. Nende väheste kordade juures ei saagi maja tuulduda. Otseses mõttes tuult läbi ruumide lastes. Tulemuseks on kogunenud niiskus, mis vaikselt aga kindlalt konstruktsioone hävitama asub. Ahju ja soemüüri siibrid jätab mõistlik inimene loomulikult lahti, aga ainult sellest ei piisa vajaliku niiskustaseme saavutamiseks. Mõni sulgeb kõik, isegi põranda alused ventilatsiooniavad! Ja niimoodi need hävivad... Ja siis tehakse remonti nägemata suuremat pilti, ehk raha matmine. Lõpuks vaja ikka kandekonstruktsioonid välja vahetada, ehk uus ehitada, mis samamoodi oma lõpu leiab.

[Tom]

Ahju ja soemüüri siibrid jätab mõistlik inimene loomulikult lahti, aga ainult sellest ei piisa vajaliku niiskustaseme saavutamiseks.

Sa vahi. Vat kus. Me käime maamajas ikka kordades rohkem kui 1-3 korda aastas aga ära minnes on majaperenaine miskipärast ikka siibrid kinni lükanud. Tea, kas kardab keravälku või jumalteab mida...
Nii – jälle targem – siibrid lahti hoida (*paneb kirja).

[Kombimiis]

Mul maamaja kogub samuti niiskust kuigi kõik toa ja ahjuuksed, siibrid on lahti. Boonuseks veel "otsepritse" väljakäigu luftaken.

Ma ei tea kas läheb teemaväliseks ära aga lähen nüüd varsti sellisesse kütmata majja. Usun et toas on nii mõnigi miinus sees.
Kuidas talitada tulekolletega? Et noh, raginaga lõhki ei kütaks ahjusid. Korsten-lõõr tahab veidi kütmisega harjuda.
Esimene päev kuni veerand ahjutäit ja järk-järgult edasi?

Mõne aasta eest käisin samuti südatalvel, panin mõtlematult igale poole mingi tule ja kööki kütsin kah mõõdukalt, et kuskil magada saaks. Põrandal olnud veekruus oli kenasti jääs hommikuks

[phyl]

Mul maamaja kogub samuti niiskust kuigi kõik toa ja ahjuuksed, siibrid on lahti. Boonuseks veel "otsepritse" väljakäigu luftaken.

Ma ei tea kas läheb teemaväliseks ära aga lähen nüüd varsti sellisesse kütmata majja. Usun et toas on nii mõnigi miinus sees.
Kuidas talitada tulekolletega? Et noh, raginaga lõhki ei kütaks ahjusid. Korsten-lõõr tahab veidi kütmisega harjuda.
Esimene päev kuni veerand ahjutäit ja järk-järgult edasi?

Mõne aasta eest käisin samuti südatalvel, panin mõtlematult igale poole mingi tule ja kööki kütsin kah mõõdukalt, et kuskil magada saaks. Põrandal olnud veekruus oli kenasti jääs hommikuks

Küta jätkuvalt mõõdukalt. See kui ahjus oma 6-8 halgu ära põletad siis veel ahjusid ja korstnaid lõhki löö.

See kas alustad kütmist -10 kraadiga või +20 on vahe ikkagi väike. Üle ei tasu lihtsalt kütta. Kui ahi on ikkagi "soe" peale kütmist, siis tulikuumaks pole mõtet ajada.

Ülekütmine on see, mis lõhki asju ajab - mitte see, kas hakkad kütma külma aju või sooja.

[viplala]

Ma elan vanas veneaegses kivihoones. Ruum kus elan ja mida kütan on umbes 40m2, teine korrus. Lae all vilistab tuul. Seinad on tellisest ja 60cm paksud. Ahi on 80*80. Põranda all on teine ruum, mis kah suht külm.

Hommikul kell 8 läheb ahi kütte. Siiber läheb kinni kell 2 öösel, kui ma magama heidan. Seni lõõmab tuli ahjus pidevalt ja soojemate ilmadega saab kesta sülitades särtsuma isegi. Hommikuks on 16 kraadi toas.

Külmemate ilmadega ei meeldi mulle ärgata +13 kraadi juures, siis peab ahjule sekundeerima veel 2kw radikas. 20 kraadise toa tembi jaoks peab puhuri ahju kestale suunama, ning samal ajal süüa tegema el pliidil.

Selles 80*80 ahjus ma kütan talvel ära 15rm puid. Tänase seisuga on läinud 20rm'ist 60%, peab juurde vaatama.

Enam ebaefektiivsemat elamist annab alles välja mõelda aga...aastane küttekulu 400-600 euri, laenu ei võta ja olen õnnelik.

Vot nii

[Basilio]

Tegelikult kogu loo kõige kurvem osa on need maamajad(suvemajad), milles käiakse 1-3 korda aastas. Nende väheste kordade juures ei saagi maja tuulduda. Otseses mõttes tuult läbi ruumide lastes. Tulemuseks on kogunenud niiskus, mis vaikselt aga kindlalt konstruktsioone hävitama asub.

Võibolla olen kõik juba ära tüüdanud oma päikese-teemaga, aga see on minu arvates üks hea lahendus suvekodule. Iga ilmaga küll ei tööta, aga elektrit ei küsi ja inemise kohalolekut ei vaja. Eile muideks sain kollektori radika temperatuuriks ühekordse klaasi all +32,5*C Õhk paneelis veidi jahedam, +23*C. Õues oli ikka mingi -12*C. Õigesti paigaldatud õhkküttekollektori puhul peaks õhk majas ise ringlema hakkama. Kui viitsida/raatsida paigaldada ka elektrit tootev päikesepaneel + 12V ventikas, saab veel parema tuulutamise.

---

Enam ebaefektiivsemat elamist annab alles välja mõelda

Tule külla, näitan!
See sinu 15rm on minu 3 kuu küte, pliidipuud lisaks... OK, pinda on ka stx rohkem ja hommikul alla 19-20*C toas ei ole, kui õhtul 1,5m3 paak 90*C peale ajada. See käib siis praeguse -15 - -20*C kohta.

[ahtos]

Üks tuttav oli sama probleemi küüsis,aitas korralik telk magamistuppa ja kõva taldrikutäis kapsasuppi õhtul-küttekulud vähenesid tunduvalt.Kui soojustust pole ei jõua ilma soojaks kütta.

[Talupoeg taluja]

Üks tuttav oli sama probleemi küüsis,aitas korralik telk magamistuppa ja kõva taldrikutäis kapsasuppi õhtul-küttekulud vähenesid tunduvalt.Kui soojustust pole ei jõua ilma soojaks kütta.

Mis kuramuse telk! Tuleb võtta suur ja ümmargune voodisoojendaja kõrvale... Kui alla 100 kg.poiss oled, võid ilma kringliks külmada... Kasud ka veel pealekauba-teeb süüa,koristab,vingub ja õiendab....

[Wiki432]

Kasahstanis väitis üks kohalik alkašš, et piisab kahest aspiriinist kah - lausa higi tuleb öösel välja.

[PlyVal64]

Nende suvekodude-maakodudega on tõesti suurim häda niiskus, mis võrdub mädanemine ja hallitus-kopitushais. Seda seetõttu, et ka vanad majad on ehitatud aastaringseks ja igapäevaseks elamiseks, kütmiseks jne. Meie oma suvekodu talvel ei kasuta aga ka mitte mingit niiskuse ega kopituse probleemi pole! Aga seda seetõttu, et ma ehitasin maja selliselt, kus tuul sõna otseses mõttes läbi puhub. Kogu maja on tehtud mitte-tuulekindel + laiad räästad ja kõrge sokkel. Ainus täiesti tuulekindel element on aknaklaas... aga juba raami ja lengi vahelt mahub tark sääsk sisse ronima, kui topitud pole. OK, meil puudub ka vajadus seda ülisoojana ehitada, kuna elektri puudumine seab sügisel-talvel pimedusega igal juhul piirangud. Nii palju pliidi kütmine siiski sooja hoiab, et +5 juures kannatab oktoobris-novembris meestega kalal käies öö ära magada (koos vedela sooja aluspesuga muidugi ) aga ka siis "võib" tormisema ilmaga küünla köögilaual tuul ära puhuda Muidugi nii hull asi pole, küll lõõtsub tuul ülemisel korrusel.

Ehk need vanad talumajad suvekodudena on küll kuradi lahedad, ilusad, põnevad jne aga... et see oleks tervislik, kestev, mugav jne, siis peab seda ka 365 päeva "tarbima" ehk vähemalt kütma ja ventileerima. Aga see tähendab konkreetset ja suurt kulu ning seda ei raatsita teha. Siibrid igal juhul lahti, siseuksed pärani et majas saaks õhk ringi käia, õhksoojuspump sisse ja tööle. Või mõni muu automaatne kütteseade, mis saab olla üldiselt elektripõhine, mis jälle võrdub ülisuur tulekahju oht. Nii ongi, et harva kasutuses ja sügis-talvel külma ja tühjana seisbvate suvekodude kevadine kliima on kõike muud kui mõnus ja tervislik. Kui on kuum kevad, siis heal juhul jaaniks saab soojaks ja kuivaks ning septembri saabumisega, kui Päikese valgus- ja kütmisvõime on oluliselt vähenenud, algab niiskustrall jälle pihta. Rääkimata maa sisse vajunud vundamentidest ja maapinnale lähedal olevatest puitseintest, mis mõnuga niiskust ahmivad! Meil tehtud asi nii, et sinna suunda, kuskohast paistab Päike, on vundament "madalam" ehk keskmiselt 60 cm maapinnast ja põhjaküljes sirelite varjus, kuhu Päike kunagi ei paista, on raudkivivundament üle meetri kõrge! Ja kõige selle juures on veel arvestatud lumega, peamiste tuisusuundadega jne, et mingil halval ajal tekkivad hanged esimesena seina äärest ära sulaks! Pilt 26.märts 2012, kui oli ikka palju lund olnud. Jõuline kevadine Päike peab esimesena kuumutama üles tumeda seina, sealt sulab kohe lumi ära, seinad hakkavad sisemust kütma, tekib lisatõmme läbi prigude ja sel päeval esiemest korda kohale minnes olid ka voodiriided kuivad! Ehk harva kasutusega suvekodu puhul tuleb väga palju nüansse veel lisaks läbi mõelda, alates asukohast, ilmakaartest kuni kurat-teab milleni välja.