Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?

(08-10-2015, 09:01 AM)Tegelane5 Kirjutas:  
(07-10-2015, 14:36 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Nagu siin oli teema aga läbinisti kiviseinaga hoone, näiteks raud- või paekivi, on ka sellevõrra raskem suure soojamahtuvusega materjali "üleskuumutamine" ja praktiline kogemus näitas, et siin oli 20cm villa + 2 kihti erikõva kipsi sisse õige lahendus, sest väljaspoole ei lubatud soojustust üldse panna. Aga villa asemel oleks olnud vist veel õigem just saepuru kasutada. 
 Aga kas sellisel juhul ei teki kondents villa ja kivi vahele? Või soojeneb seina kivi osa ka mõnevõrra ning külm punkt on kusagil kivi sees?

Meil ei tekkinud: vana Tööjõureservide maja Tulbi uulitsal, kui tead. Kuskil 80 cm paksud läbi paekiviseinad ja eks seal kuskil poole peale see külmapunkt ronis. Aga tegime seda sügisel ehk suvega oli kõik ju "üles köetud". Muidugi võttis aega, et kogu konstruktsioon stabiliseeruks sooja osas aga kui lõpuks üles soojenes, oli isegi kütmata olekus vahe tunda tagumise soojustamata elik vana treiruumiga. Ei olnud külmakiirgust ehk siis "külma õhkamist" seintest. See on vaat et olulisemgi ruumis igapäevaselt tööd teha: komfort, iseenda tunne! 
Kips oli 2.70 kõrge ega ulatunud betoonlaeni, seega ei olnud "ummuksis" ja õhu liikumine jäi villa vahele alles läbi seinakontaktide, veetoruaukude jms. Ventileeris niiskuse lae alla. Aga tegu ju töökojaga, kus suured uksed käivad tihedalt lahti ja õhuvahetus on niigi pidev.  Pärast läks kipsi kõrgusele ripplagi ka veel ja komfordi-tunne muutus veel paremaks.  

Õuekülma eest ennast isoleerida tuleb ikkagi väljaspoolt. Lihtsalt nii paksud täis-kiviseinad üldiselt ei külmugi läbi, vähemalt linnas mitte, kus ei ole piisavalt pikalt piisavalt külm. Maal lageda põllu peal võib see asi isegi ju juhtuda.  
Vasta

Olen ka ehitanud paar elutuba nii, et soojustus on seespool müüre. Müüritiseks 1m läbimõõduga vana põllukivisein. Seina sai pandud 30cm villa, ning korralik aurutõke. Lagi jäi ilma aurutõkketa, kuna kivi seal polnud. Ka lakke läks 30cm villa. Toa suurus 50m2. Küte talvel 0,5-1kw elektriradikas, olenevalt külmast. Paar aastat hiljem, pidin ümberehituse jaoks seina lahti kiskuma. Siis sai ka vaadatud, mis seal toimunud on selle ajaga. Nii sein kui vill olid täiesti kuivad, niiskus puudus ja sein oli korras ja hallitust polnud. Seega saab ka seest soojustada, kuid aurutõke peab olema korralikult paigaldatud, ning õhuvahesid seina ja villa vahel olla ei tohi. 

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Rohkem vist nutunurga teema, aga noh eks inimesi ole igasuguseid.



EKSKLUSIIV.
Kuidas teha koduses garaazis neid 150 aastat kestvaid paneele Big Grin Penoseal GoldGun abiks, kui ma ei eksi.



Selle peale, kui kiiresti selline kotedzh maha põleb, ei taha mõeldagi. Tuletõrje kindlasti kohale ei jõua. Hea õnne korral jõuab majast välja võibolla, kui ei ole magamisaeg käes veel jne.
Vasta

Otsustasin siis nii teha et jätan selle saepuru ikka lae peale ja ei hakka seda ära koristama. Kas sinna saepuru peale käis või peaks panema midagi enne villa. Villaks läheb hetkel rullis 100-ne vill. 
Vasta

Minule meeldis idee, et villakihtide vahele papp. Seega võiksid enne villa papi või tuuletõkke maha laotada.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(08-10-2015, 21:49 PM)probemees Kirjutas:  Otsustasin siis nii teha et jätan selle saepuru ikka lae peale ja ei hakka seda ära koristama. Kas sinna saepuru peale käis või peaks panema midagi enne villa. Villaks läheb hetkel rullis 100-ne vill. 
Saepuru ja villa vahele ei pea midagi panema, aga pehme villa peal peaks olema tihe villaplaat, kas või kiht ajalehti  Cool
Muidu pole sellest villast väga palju kasu, villa ülemine osa "tuuldub"
Nagu kampsunile on õhukest tuulekindlat jopet peale vaja, et tuulisema ilmaga kampsun sooja peaks.
Vasta

(08-10-2015, 20:33 PM)alfredo Kirjutas:  Rohkem vist nutunurga teema, aga noh eks inimesi ole igasuguseid.





Selle peale, kui kiiresti selline kotedzh maha põleb, ei taha mõeldagi. Tuletõrje kindlasti kohale ei jõua. Hea õnne korral jõuab majast välja võibolla, kui ei ole magamisaeg käes veel jne.


 
 Samas, siin tundub et kõige hullem polegi, kui sisemisel kihil kips peal oleks oleks täitsa bro äkki?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Sellist videot vist mingiks tõe etaloniks eriti pidada saa, oleks karkassimehed kaamera taga seisnud, oleks penopool hetkega ära põlenud Toungue

Kuidagi kahtlaselt kiiresti võtab parempoolne osa tuld, samas kui teisel pool pole isegi külge hakanud kuskilt. Kuigi väidetavalt villapool ka OSB-ga üle löödud, nagu 1.25 peal kirjutatakse. Hiljem nagu tunduks, et see osa on seest lihtsalt ehituspapiga üle tõmmatud, jube segaselt ja kiiresti libisevad asjast üle.

Mulle sellist "kodust kindlust" küll müüa ei oleks võimalik, pangu või ühe päevaga kokku ja maksku poole paagi bensu raha. See on inimväärikuse jalge alla tallumise maiguga asi, nimetagu või kanada majaks või milleks iganes.

Tähetorni tänaval on üks maja, mis paneb mööda sõites ikka ja jälle pead pöörama, selline vanas inglise stiilis - kes on näinud, see teab. Ilmselt ongi kuskilt sealtkandist ostetud, lahti võetud ja siin uuesti üles laotud. Müts maha selle majaomaniku ees ta väärika maitse ja viitsimise tõttu seesuguse asjaga jännata. Raha peab ka muidugi natuke olema, seda muidugi. Aga kui on, mida siis häbeneda.
Vasta

Mina kahtlustan, et see puhas pool on tulekindla lakiga üle võõbatud.
Vasta

 Tegelikult on soojustamisega värk väga lihtne.
Tuleb vältida kastepunkti sattumist soojustuse sisse.
Kui see ei õnnestu, tuleb vältida õhuniiskuse ligipääs kastepunktile. Nö soojemalt poolelt. Et oleks välditud sellesama niiskuse kondenseerumine sellessamas kastepunktis. See kondenseerumisprotsess tekitab kõik valest soojustamisest tekitatud hädad. Alates hallitus- ja muudest seentest, lõpetades  kogu soojustuskihi vettimisega.
Kumb neist variantidest kehvem on, ei teagi kohe.
Vasta

Kas see Ehitus papp on see sama asi mida kasutatakse nö aurutõkkeks, rulli hind ca 5 euri ja saab katta kuni 30 ruutu. Kas seda sama paberit peab omavahel ka kuidagi ühendama ka, et siis koos seisaks. Samams on pööningul veel suuremaid pappkaste kas neid võin ka lisaks sinna paberi peale saepuru ja villa vahele laotada ?
Vasta

Oeh
Nagu ma kusagile juba kirjutasin:
peamine on süsteemist arusaamine
aurutõke pannakse sisekihti
peab olema veatu
hermeetiline
välimiste kihtide vahel olev papp/paber vähendab soojusvahetust

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Kui villakihtide vahele on soov paigaldada papi kihte, siis ei tohi see papp olla mitte mingil juhul aurutõke, vaid tavaline ehituspapp.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Vabandan  et ma pole ehitaja ja varem sellise asjaga üldse kokkupuudet pole olnud, kuidas ma siis peaks toimima oma majal lagede pealt soojustamisega kui hetkel on seal ainult saepuru ?
Vasta

Palju sul raha on?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(15-10-2015, 19:10 PM)probemees Kirjutas:  Vabandan  et ma pole ehitaja ja varem sellise asjaga üldse kokkupuudet pole olnud, kuidas ma siis peaks toimima oma majal lagede pealt soojustamisega kui hetkel on seal ainult saepuru ?

Vanadel hoonetel, kus on raskusi aurutõkke paigaldamisega ning on osaliselt säilinud algne soojustusena kasutatud saepuru või termoliit, olen alati soovitanud kasutada tselluvilla. Katuslagedel vähemalt 30cm. Tselluvill ei vaja aurutõket, sest ta on hingav nii sisse- kui väljapoole ning ei tekita tilka. Kivi- ja klaasvillas tekkiv kondensaat tilk 0-punktis on puithoonetele vägagi saatuslik, tekitades mädanikseente puhanguid. Lisaks sisaldab tselluvill boraksit, mis 
hävitab seene eoseid ja takistab näriliste levikut.
Vasta

(15-10-2015, 23:28 PM)KOLLA Kirjutas:  ... Tselluvill ei vaja aurutõket, sest ta on hingav nii sisse- kui väljapoole ning ei tekita tilka.

Mis takistab kastepunktis õhust väljakondenseeruval veel tselluvilla külge nakkumast? Kui nullpunkt satub soojustuse sisse, kondenseerub vesi ka tselluvillas vedelaks. Iseasi, et kondenseerunud vesi sealt üsna kiiresti uusti minema aurub ja seentele seetõttu kuigi kauaks elupaika ei paku. Big Grin
Vasta

Olen takerdunud lae konstruktsiooni lahendamisse.
Ülevalt alla peaks olema: laetalad, millele altpoolt löön niiskustõkke paberi, siis distantsliist õhuvahe tagamiseks ja seejärel 2 kihti servamata lauda.
Seega peaks paber hoidma üleval kogu taladevahelise soojustuse. On see nii või kasutatakse mingit täiendavat toestamist?
Vasta

Pane paber kahe lauakihi vahele, siis ülemine laud kannab soojustust. Kas nii tohib, ütleb mõni asatundja.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(16-10-2015, 21:42 PM)Raivo Kirjutas:  Olen takerdunud lae konstruktsiooni lahendamisse.
Ülevalt alla peaks olema: laetalad, millele altpoolt löön niiskustõkke paberi, siis distantsliist õhuvahe tagamiseks ja seejärel 2 kihti servamata lauda.
Seega peaks paber hoidma üleval kogu taladevahelise soojustuse. On see nii või kasutatakse mingit täiendavat toestamist?

Liistu, õhuvahe tagamiseks pole vaja. Distantsliistu kasutatakse selleks, et mitte läbi kruvitada aurutõket kui sinna pealismaterjali kruvidega paigaldada. Kruviaukudest liigub mingi imepisike osa veeauru läbi. See on vajalik väga, väga, väga spetsiifilise ja kindlalt piiritletud aurutõkkega kaetud ehitise puhul. Näiteks väga niiskete ruumide ja seest poolt soojustatud kiviseinte või väga, väga, väga passiivmaja konstruktsiooni puhul. Aga ma soovitan teile kõigile, et ärge mõelge üle, ning ärge ajage pilbast seitsmeks. Kõik tõkked ja muu mudru käivad koos ventilatsiooni ning teiste analoogsete lahendustega, mis on samuti vajalikud, kui ruum väga, väga, väga ära aurutõkendada. 

Kui vaadata seda teist küsimust, siis aseta oma soojustus ükskõik mis materjalile tahad. Paber, papp suudavad näiteks villa kenasti üleval hoida, kuid nagu ma aru saan, siis paigaldad sa soojustuse pealt poolt, seega villa puhul, ja kui ei ole vajadust aurutõkkele, pole vajadust tegelikult ka papile seal all. Kindel on aga see, et ülevalt ei tohiks villa sisse (ega ka muu soojustuse sisse) minna tuul, ehk intensiivne õhuliikumine. Kui selline oht on olemas, siis on ka papp või mis iganes tuult tõkestav ning hingav materjal, omal kohal soojustuskihi peal.

Kokkuvõttes ei ole mul õrna aimugi mida sa ehitad ja mis tingimustel, seega võib pool mu juttu jama olla.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne