Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?

eelnevate juttude paranduseks:
- ventsüsteem peaks siiski tekitama alarõhku ja mitte ülerõhku. On kastepunktide vaates loogilisem ja mu 2 Walloxit ka vaikimisi nii teevad
- 3kW arvutuses on mu meelest viga. Ma sain kord arvutades tulemi, et soojatagastusega 80..90% kasuteguriga ventilatsiooni tasuvusperiood on (2x ööpäevas õhku vahetades) 15..20a. See ei võta arvesse 2x aastas vahetatavaid filtreid (30..40eur/kord) ja reaalseid kasutegureid, mis jäävad ilmselt tootjate antavatele ideaalnumbritele parajalt palju alla... Samas kui värske õhk on vajalik, siis ega ilmselt asjalik sätitav soojusvahetita süsteem kah suurt odavam poleks. "Auk seinas" on kogu elutsükli vaates kahtlemata kõige odavam lahendus
- kes arvab, et naturaalne ventilatsioon on tulemi vaates parem, võib sellega analoogse olukorra tekitamiseks alati lihtsalt sundventi maha reguleerida ja hoones õhku vähem vahetada
- koduste ventsüsteemide puhul on väljatõmme märgadest ruumidest. Ilmselt pole rootormasinates pealepuhkega segunev väljatõmbeõhk siis päris-elus teemaks

praktikat:
- õhuniiskus püsib mul kahes plaatvahetiga süsteemis üle 40% (inimesele normaalseks loetakse 40..60%). Erandiks on sauna kütmised, mil temperatuurid kõrgeks lähevad ning suhteline niiskus tahes-tahtmata kolinal langeb - füüsika vastu ju ei saa
- Wallox on muidu mõistlik masin, aga tal ei saa õhu eelsoojendamist (pole ju mõistlik elektriga kütta) ära keelata. Saab öelda vaid ühe tuppaantava temperatuuri ja masin lähtub vaid sellest. Vajalik oleks kas lisakütte keelamise variant või kahe temperatuuri võimalus - min tuppaantav temp ja õhu soojusvahetist möödasuunamise temp. Kui on üks sätitav temperatuur ja paned selle madalaks, toimetab masin tihti "cell bypass" olekus; kui paned kõrgeks, kütab elektriga Sad
(peakski tarkvarauuendust proovima - äkki on see tootja vajaduse lõpuks läbi hammustanud ning tarkvarasse viimase poole aasta jooksul lisaparameetri sisse toonud)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(05-05-2018, 22:55 PM)13piisab Kirjutas:  praktikat:
- õhuniiskus püsib mul kahes plaatvahetiga süsteemis üle 40% (inimesele normaalseks loetakse 40..60%).


Ma ise tunnen, et 40 on liiga vähe juba kui on väga pikaajaliselt (praktiliselt koguaeg). Alates 50 tundub OK, aga üle 60 üritan mitte lasta kuna siis hakkavad aknad väga märjaks minema ja ega ei soovitata ka oluliselt rohkem kuna siis võib hallitus tekkima hakata (öeldakse, et alates 65 %).
Vasta

(05-05-2018, 22:55 PM)13piisab Kirjutas:  - kes arvab, et naturaalne ventilatsioon on tulemi vaates parem, võib sellega analoogse olukorra tekitamiseks alati lihtsalt sundventi maha reguleerida ja hoones õhku vähem vahetada

See on nüüd selline tore koht, kus võibki vaidlema jääda! 
Jah, paned umbses kilemajas räige urinaga vendi tööle, imeb köögis sokid jalast ja teises otsas magamistoas puhub kopsupõletiku sisse...ja saad "vägeva" õhuvahetuse KAHE AUGU vahel! 
Vanakooli "hõre" maja, kus igatsugude prigu arv, asukoht ja PINDALA on teadmata suurus ja otsest õhuhulka mõõta ei saa. Igast altpoolt prigust tuleb ja ülevaltpoolt prigudest lahkub, lollakat suund-õhuliikumist ei ole. See tekib, kui akna ja ukse avad... 

Enamasti on sundventidega majades see häda, et raha pole ja hoitakse kokku. Nimesid nimetamata, kui maja ehitatakse nii, nagu PEAB ja rahanumber ongi vaid number, siis on ka tulemus vastav. Sellises majas ei saa tõesti aru, et oled tuliteras õhutihedas kuubikus - pannakse saunaahju ja kaminasse tuli ning õhk oleks nagu 200-aastases mõisas...  Aga maja ehitushind on ka mõisavääriline. Sellest küte ja vent kokku rohkem, kui paljude kogu maja ehitusmaksumus Big Grin 
Just sai sõbraga Tema 7X12 uues suvekodu "no-mam's-land"is istutud - fibo+peno ja krohv, spets naelfermid, soojustus, kiviplekk, 2Xtõstetavad uksed, korralikud aknad + elektriline katuseaken, betoonpõrand (tõstuk), puhkenurk, korralik sansõlm pesumasinaga, bursuikalaadselt "puhkuv" õhkküte jne - DIY korras ei olevat veel 20K ära kulunud!!!  Lased teha, korruta kolmega. 

Võtame esimese ettejuhtuva enam-vähem kvaliteetse asja hinnapakkumise - 5,5K + ruumi ehitus + viimistlus, alla 7Kõssi ei saa kuidagi. Ja siis hakkab see seade kulutama aastas 600-650kWh elektrit, kui töötab 60% peal. Mul oli märtsi kogu maja elektrikulu 618 koos elektriga lisakütmisega (börs oli kallis ka, taheti pea 80 raha saada...), aprill juba 460. Paned juurde hoolduse, laenuintressi jms ~150 raha lihtsalt õhuliigutamisele aastas otsest kulu + amort/seadme oma hind! 

Ehk teema pealkiri: elumaja soojustamine! Ehk TOIMIV maja on olemas, tekkis loll mõte... mis  ongi suures piires loll mõte, kui tegu pole just "mädanenud puukuurilaadse tootega, kus avatäited on eest kukkunud ja õlgedest/laastust katus paistab läbi"! Kui ehitad nullist päris uut või said tasuta päranduseks mingi "kolevanakese" - ok, 21.sajand koos oma vigurdistega ei ole tegelikult paha. Näiteks selline "maja"... mis on reaalselt odav, õigemini samahästi tasuta. Teed legaalse rekonstrueerimise projekti elik teavitad kov'i maja "remondist". Asjaajamine lihtne. 

Aga ostetakse tohutu (sõge hind, realistlik oleks 99,9K) raha eest sellised majad ja siis hukatakse sinna veel täiesti hullud numbrid. Kuna see on lähedal, käisin jalutasin mööda ja vaatasin üle ka. Aga võttes selle pisikese majakese näiteks, siis seal tuleb teha "kodutunde" remont elik peller-dušš koos ühendusega, kingspaniga seinad peale juhtmevahetust üle, kolded-korsten üle vaadata ja head ventasendiga avatäited panna. Ok, puistevilla (öko - vana ajaleht ehk kohalik toore) võib ka vajadusel laepeale uhada. See ongi see 30K, mis maja hetkel liiga kallis. Ja ka krundina on kallis, sest asukoht pole kiita ja pindala on ka "väike". 
Aga kõige kurvem on see, et jällegi sõbrad on selliseid lolluseid teinud ja vaevlevad... ja ei kuulata! Ostke KOHE normaalne(normaalsem) asi - aga ei! Teine variant tuttavalt ka olemas, kus siinsamas Nõmmel vanaisa pärandusest jäi järgi vaid postid ja ühe poole must sein + värskelt kapremonditud ahi ja korsten. Alghind oli "Null" - see määrab! Siis kannatas tellis maha, laud ära, saepuru välja, natuke katuse"kerget", vana põranda peale küttetorud ja paks betoon, avatumat planeeringut jne. Aga Ta oli veel nii "Hull vana", et arvutas sendipealt läbi iseenda oskustest tuleneva lahenduse, kus Tal oli rahaliselt kasulikum olla teatud aja töötu koos töötutoetusega ja siis natuke aega veel ka rahatu töötu pangalaenust leiba ostes, kui arutult kalleid töömehi palgata, ses veel sitta ka tegid Big Grin Ja see tuli PALJU odavam ja mõistlikum - oli eelmine buum.  

Ehk: kui tahad 21.sajandi elamist, OSTA kohe selline või ehita nullist uuele/tühjale krundile. (see on nüüd 4,5 kilti kaugemal kesklinnast aga muidu Männiku omaga samaväärne, tegelikult paremgi, sest maja tagant algab Pässa raba!) Ostad VANA elatava maja (maja hinnaga), siis pead leppima ka vanaaegsete mugavustega. Käib täielikult ka suvekodude kohta! Ainult geniaalne asukoht ja vabad rahalised võimalused on "õigustus" parajate lollustega tegelemiseks. Ehk vana hea exeli tabel on abiks.
Vasta

(07-05-2018, 12:15 PM)PlyVal6 Kirjutas:  Jah, paned umbses kilemajas räige urinaga vendi tööle, imeb köögis sokid jalast ja teises otsas magamistoas puhub kopsupõletiku sisse...ja saad "vägeva" õhuvahetuse KAHE AUGU vahel! 
Vanakooli "hõre" maja, kus igatsugude prigu arv, asukoht ja PINDALA on teadmata suurus ja otsest õhuhulka mõõta ei saa. Igast altpoolt prigust tuleb ja ülevaltpoolt prigudest lahkub, lollakat suund-õhuliikumist ei ole. See tekib, kui akna ja ukse avad... 

Siin värvikas kirjelduses on väike vastuolu  Smile

Inimene, kes kirjelduse järgi lausa naudib õhu loomulikku liikumist läbi ebatiheduste, ei saa ju tajuda "vägeva õhuvahetusega" kaasnevat organiseeritud õhuliikumist.
Elutuppa puhutakse +15...+20l/s. Magamistuppa +10...+15l/s.
Ja köögist tõmmatakse välja -20l/s. Vannitoast -15l/s. WC -10l/s.

Ruumide ees on ukse mõõtudega 2,1mx0,8m=1,7m2

Järelikult elutuppa puhutud 20l/s = 0,02m3/s lahkub selle (avatud) ukse kaudu köögi (või vannitoa või vetsu) suunas kiirusega 0,02 : 1,7 = 0,012m/s.
Häirivaks loetakse õhu liikumise kiirust alates 0,15m/s.

Zehnder on hea aparaat küll, aga üks turu kallimad. Nn mersu.

Eramute puhul üks populaarsemaid tooteid on hoopis see armas leedukas. http://www.kodukliima.ee/R450/

Ma olen oma elu pidanud piisavalt palju ka eelarve prognoose tegema ja ma julgeks väita, et eramu või korteri vent.süsteemi maksumusest moodustab seade 50%.
Seega lihtsamata sorti süsteem paigaldatuna kokku maksab pigem 3500...4000Eur. Alati on muidugi võimalik kallimad mehed leida ja kallimast kohast materjalid osta.

Täiendavad kulud viimistustöödele tasub arvesse võtta siis, kui need võetakse ette ainult ventilatsiooni tarvis - avati mingi laed ja seinad torude tarvis ja pärast tuli need jälle kinni pahteldada. Kui nii või naa majas seinte ja lagede kipsiga "sirgu ajamine" ette oli võetud, siis ei peaks need kulud ventilasiooni rajamise eelarve real seisma.

Ja boonuseks selle eest, et vent.agregaat aastas keskmiselt tunnis 1kW*h energiat tarbib, väheneb jällegi põrandakütte või radiaatori keskmine võimsus 2kW*h.
Ja vot siin on siis nüanss, mida arvestama peab!
Kui esinevad järgmisd kolm asjaolu:
     1) põrandakütte või radika soojus tuleb Sinu kodumetsast toodud puudest 
     2) vent.seade on ostetud elektrilise kalorfeeriga
     3) inimest ei häiri või talla lausa meeldivad läbipuhuvad seinad

siis puudub tõesti majanduslik mõttekus osta omale sundventilatsioonisüsteem.
Vasta

(27-12-2017, 21:32 PM)edvard Kirjutas:  Lisan oma kogemuse kaldlae soojustamisest. Tulenevalt ehitajate praagist /katuslae tuuletõke oli jätkatud sarikate vahekohtadest /, see välistas villa kasutamise soojustamisel , soojustuseks läks sarikate vahele EPS väikese pinguga , lisaks veel liimvaht , tundus , et sai hea , tegelikult siiski mitte , nimelt puitkarkassiga hoone tuulte mõjul veidike siiski "elab" naksub valju tuulega siit ja sealt . Poole aasta pärast olid näha mitmed kohad , kus EPS i ja sarika vahel oli pragu , no veelkord liimvahtu eelnevalt veega niisutatud pragudesse , ilmselt sai parem , soe on küll , aga EPS i puudulik mürasummutusvõime on häiriv ( hoonel on plekist katus).
 Praeguste teadmiste põhjal oleksin  kasutanud tuuletõkkeks tuuletõkkekangast ja soojustuseks mõnd tihedamat villa , kas soojakaod oleks väiksemad kui EPS i ga soojustuse korral , kus kindlasti on mõni pragu sarika ja EPS i vahel ei oska arvata , mürasummutusvõime on tihedatel villadel kordades parem .
  PUR vahuga soojustamine on kindlasti variant mida kaaluda , aga see eeldab jäika karkassi , igal juhul edu !
Kaldlaele ning otsaseinale.
Hetkel seestpoolt puhtaks lõhutud ning katus jääb vana st. Ehitame seestpoolt.

Kas sellist asja tohiks teha, et 100×50 pruss vertikaalselt ja selle vahele 100 eps. 
Ehituspapp igaks juhuks tuuletõkkeks.
50x50 pruss horisontaalselt ning selle vahele 50mm kivivill.
Aurutõkke paber teibituna.
8mm osb
Kips/sisevoodrilaud
Vasta

Vill on penost sees pool?
Sel juhul on väike oht, juhul kui aurutõke lekib, kastepunkti tekkeks peno siseküljele väga külmade ilmade korral. Täpsemalt teada saamiseks tuleks läbi arvutada. Ohtu aitab vähendada peno paksuse suurendamine (ehk peno süsekülje temperatuuri tõstmine). Parem variant oleks sellises konstruktsoonis peno üldse mitte kasutada. Kuna aurutõkke ja peno vahele villa sisse tekib ala, mis ei saa kummalegi poole hästi kuivada.
Teise variandina oleks aurutõke ära jätta ja panustada sellele, et peno paksus on piisav, et kastepunkti villa sisse ei teki (peno sisekülg hakkab siis aurutõkkena tööle).
Vasta

100mm peno jääks väljapoole.
Või oleks parem panna mõlemad kihid peno?
Ning kahe kihi vahele ehituspapp või tuuletõkkekangas, juhuks kui peno kusagilt lahti läheks.
Vasta

Mis on üldse peno kasutamise eesmärk võrreldes tavalise villaga tehtava karkassiga? Seda enam kui tuuletõke nagunii kavas paigaldada. Muidu niiskuse liikumise (tõkestamise) poolest on kaks peno vast parem kui villa pakendamine umbsesse keskkonda (aurutõkke ja peno vahele). Aga tuleb tähele panna, et ka karkass jääb suuresti umbsesse. Toore puidu kasutamine ei sobi sel juhul mitte. Muidu villa kasutamine sisemise kihina ja aurutõkkest sees pool on üsna levinud praktika, et igasugu kaablid ja kommunaalid sisse sisse paigutada ilma et aurutõket augustaga oleks vaja. Aga oluline on tagada et kastepunkt aurutõkkest välja poole jääks! Siis püsib vill ilusti sama kuiv nagu siseõhk.
Vasta

Üks asi, mis sundventilatsiooni puhul veel veel oluline on, et seda peab ka teatud intervallide tagant  puhastama, muidu saab neist torudest paras tolmu ja bakteripesa. Ma kujutan ette, et ventilatsioonitorude rägastiku läbipuhastamine paar korda aastas ei ole just kõige meeldivam ettevõtmine.
Vasta

(24-05-2019, 13:33 PM)olli Kirjutas:  Mis on üldse peno kasutamise eesmärk võrreldes tavalise villaga tehtava karkassiga? Seda enam kui tuuletõke nagunii kavas paigaldada. Muidu niiskuse liikumise (tõkestamise) poolest on kaks peno vast parem kui villa pakendamine umbsesse keskkonda (aurutõkke ja peno vahele). Aga tuleb tähele panna, et ka karkass jääb suuresti umbsesse. Toore puidu kasutamine ei sobi sel juhul mitte. Muidu villa kasutamine sisemise kihina ja aurutõkkest sees pool on üsna levinud praktika, et igasugu kaablid ja kommunaalid sisse sisse paigutada ilma et aurutõket augustaga oleks vaja. Aga oluline on tagada et kastepunkt aurutõkkest välja poole jääks! Siis püsib vill ilusti sama kuiv nagu siseõhk.

Peno eelised:
Kuna ehitan seest poolt, siis villale vajalikku tuuletõket on raske paigaldada.
Peno on olemas.
Miinuseks on müra, mis tuleb läbi peno lihtsamalt, kui läbi villa.
Selleks sooviks paigaldada penole lisaks villa, mis summutaks müra.
Vasta

Tuuletõket on saada muidu ka 550mm laiust - sobib 600mm karkassi vahele seest poolt paigaldamiseks. Võimalik võtta ka kombineeritud vill/tuuletõke. Näiteks 100mm paksune isover rkl vms, peaks samuti 550mm laiust olema.
Vasta

Peno on eilne päev, täna ma isegi ei mõtleks muule kui vaid pritsvahule. Kõik muud head asjad mis kaasnevad aga eelis igasugu vattide ees on maja totaalne jäigastumine! Ja erinevalt penost, mis teeb seina kõlakastiks, summutab pritsvaht heli päris edukalt. Peno kõlbab vaid betoonpõranda alla, vundamenti soojustama ja krohvi alla kiviseina välisküljele, mujale ma seda aastal 2019 enam ei paneks. Kuuri ja garaget võid ka soojustada kui juba olemas on - seda küll. Mida veel saab penost teha, on SIP-paneelid, kus siis peno liimitakse kahe OSBi vahele. See maja mereääres sai ka päris hea, vaikne ja jäik. Peamine oligi kodus paneelid valmis teha ja siis kohapeal oli vaid kokkupaneku vaev. See sisi 20-ruutu põhjaga maja teadagi miks põhjusel. 
Pritsvahu puhul üllatas mind aga enim selle odavus. Selle kiiruse, efektiivsuse, ideaalilähedase täitevõime jne juures on asi odav ja ülimalt kuluefektiivne.
Vasta

Odavus? Big Grin
Eks neid on erinevaid. Tselluvilla ka pritsitakse, lisaks PUR kinnised, lahtised poorid jne. Aga see vaht, mis tuuletõket ei vaja, on umbes 10x kallim villast. Arvestada villale tööraha juurde ja vähe paksem kiht, ikka jääb 3-4x vill odavam. Lisaks kinniste pooridega vahu puhul sarnased hädad mis peno puhul - kogu konstruktsioon jääb umbsesse keskkonda. Piisab kui natuke toores materjal või pritsimise eel vihm peale käib ja hallitus on tagatud.
Vasta

(24-05-2019, 16:15 PM)olli Kirjutas:  Odavus? Big Grin
Eks neid on erinevaid. Tselluvilla ka pritsitakse, lisaks PUR kinnised, lahtised poorid jne. Aga see vaht, mis tuuletõket ei vaja, on umbes 10x kallim villast. Arvestada villale tööraha juurde ja vähe paksem kiht, ikka jääb 3-4x vill odavam. Lisaks kinniste pooridega vahu puhul sarnased hädad mis peno puhul - kogu konstruktsioon jääb umbsesse keskkonda. Piisab kui natuke toores materjal või pritsimise eel vihm peale käib ja hallitus on tagatud.

Ja lõpuks lööd KÕIK kulud muude materjalidega kokku ja tulemus on TÄPSELT sama, mis betoonivaluga! Kui veel paned OMA AJALE ka hinnanumbri külge, on veel lihtsam. Ja nagu ma kirjutasin, siis konstruktsiooni ülimale jäigastumisele - panne sellele mingi adekvaatne hinnanumber??? 

Nõus: igasugune niiskus jms on saatanast aga kui tegu on ikkagi kuiva pinnaga ja/või niiskust vähekartva materjaliga, siis pritsvahtudele konkurenti pole. Sõber/naaber, keda maal lihtsalt vabast ajast aitan suvemaja ehitada, hakkas ka rääkima peno ja isevahutamine ja... Küsisin konkreetselt: TAHAD üksi ise seal pimedas räästaalustes köögutada? Tahad, et jääksid sisse teadmata vahutamata augud ja külmasillad laepeale? Jne. Mina sinna lakapealsele igastahe appi ei tule. Või tahan endapiinamise eest raha ja siis on summa kohe oi-oi-oi  Big Grin ning odavam on jällegi pritsija-mehed tellida. 

See ju UUS maja: kuivad fermid ja just saime OSBga lae kinni. Hetkel otsaaknaid pole ehk puhas lambiga töö. 100 ruutu lage. Aga tahaks peal käia ka, et panipaigana kasutada. Kuna asub lähimast ehitusmaterjalide poest 40 km, siis on ka transpordikulu täiesti märgatav summa sest Tal on autoks Mazda3, seega on vaja mingi mahukam asi saada. Siis arvutas näppudel kokku ja sai aru, et see mingi pisuke hinnaerinevus ongi jäikuse ja tormituules mittenagiseva maja hind!

edit PS: võtame näiteks Kanadast pärit ühe vanima, kui mitte kõige vanema vahu - Icynene. Eestis garantii 25 aastat, Kanadas 50! Ja kas Kanadas on sama kliima ja veel karmim või on tegu troopikaga??? Seda on seal tänaseks üle 30 aasta kasutatud ja eks neil ikka on päris suur teadmistepagas seljataga. Kui me räägiks ülimalt ökoloogiliselt puhtast ja inimesele sõbraliku sisekliima, loodusliku vendi ja tuule läbipuhkega maja ehitamisest a'la põhust ja lehmasitast maja, siis võiks ka vanapaberipõhisest tselluvillast laepealse soojustusena pajatada. (mul on oma suvekodul kohati soojustuseks oma õue hein...lindudele nii meeldib seal sees pesitseda) Kuniks ehitatakse mistahes kujul kilekottmaja, pole vahet, mis asi sooja ja tuult peab. Kui juba on mingid aurutõkkekiled jms asi, siis vaht peale, vent sisse ja rahu majas.
Vasta

Mul on uuel majal katuse tegemine pooleli. Hinnad kõik kokku löödud jne. Täitsa normaalsuuruses elumaja. Vaht läheks 7000 eur kallim kui vill. Oleksin väga tahtnud vahtu lihtsuse tõttu.. aga hind paneb paika. See ikka väga mitme-mitme kuu palga raha. Võrdluseks, 100 euri eest saab metall-lindid igat pidi diagonaals sarikatele peale lüüa ja jäikuse osas väga suurt vahet ei tule.
Vasta

Auto suurus ei mängi rollii kui tahtmine on suur. Ma tõin oma pisikese focusega 2korraga 100m2 maja välisseina soojustusvilla mis oli 150mm paks...  tahtmist on vaja Big Grin
See vaht on üle mõistuse kallis. Omal plaan kõik maja uus teha, kaalumine on hetkel 2 variandi vahel, kas 375 ecotherm või minna täispanga peale ka 500ecotherm Rolleyes ei mingit soojustust ja kihta kus hiirtel pidu oleks. Põrandad/laed bauroc paneelid.
Vasta

(24-05-2019, 18:16 PM)olli Kirjutas:  Mul on uuel majal katuse tegemine pooleli. Hinnad kõik kokku löödud jne. Täitsa normaalsuuruses elumaja. Vaht läheks 7000 eur kallim kui vill. Oleksin väga tahtnud vahtu lihtsuse tõttu.. aga hind paneb paika. See ikka väga mitme-mitme kuu palga raha. Võrdluseks, 100 euri eest saab metall-lindid igat pidi diagonaals sarikatele peale lüüa ja jäikuse osas väga suurt vahet ei tule.

OK, 7K€ on tõesti märgatav summa aga seda siis kui suure pinna ja kui paksu soojustuse pealt? 
No ja katuse villatamine on lõppeks ikkagi räige risk, sest juhtub mingi jama katusega ja seda villa ei kuivata sa enam kunagi! JA ALATI juhtub, ei ole Maailmas mitteläbijooksnud katust olemas - nii suures piires. 
Endale ehitad - mina isiklikult ei riskiks! Ma jätaks kullast sitapoti ning muud sarnased arutud kulutused tegemata ja ehitaks pool aastat kauem aga täna ma enam mingi villa alternatiivile isegi ei mõtleks. Vill käiks vaheseintesse, nõus. Aga välispiirded ja vahelagi vaid ja ainult vahuga.
Vasta

(24-05-2019, 15:22 PM)tõnn Kirjutas:  Peno eelised:
Kuna ehitan seest poolt, siis villale vajalikku tuuletõket on raske paigaldada.
Peno on olemas.
Miinuseks on müra, mis tuleb läbi peno lihtsamalt, kui läbi villa.
Selleks sooviks paigaldada penole lisaks villa, mis summutaks müra.

kõhutunde järgi läheb "seespool on aurutihedamad materjalid"-loogikaga vastuollu. Guuglist numbreid ei leia, aga ilmselt hingavad kõik villad EPS-dest suurusjärgu võrra paremini.
kui EPS olemas, ostaks ma oma talupojamõistusega juurde rull-tuuletõkke, millega käiks olemasolevad "sarikavahed" (Sa nendele ei viita - kas ei plaani konstruktsiooni avada?) üle ning paneks väliskihti ikka villa. Kohtades, kus õhk paremini liigub äkki tuuletõkke isegi kahes kihis: ühe oma maja viilualuse vertikaalseina soojustades kogesin, et rulltõkest liigub õhk päris hästi läbi. Samas selle maja hilisemate küttekulude üle pole põhjust viriseda.
EPS paneks siis sisekihti. Võinoh - ma ise tegelikult ka olemasolevat EPSi puitkarkassi vahele ei paneks: isiklik kiiks, mille tulemil käib EPS vaid kiviga kokku ning puiduga mitte. Nii on kindlam Wink
Kas kipsialuse OSB roll on jäikuse andmine ja kipsikruvi peade väljajoonistamise vähendamine? Mul joonistab nt päid välja pigem lagi, mille täislaudisele jätsin just jäikuseks jms-ks vanad 4mm vineerplaadid kipsi alla. Paar aastat hiljem leiab sealt õige valguse ja niiskusega kruvipead laevärvi alt üles. Samas seinad, kus kipsi all on tolline 600mm sammuga (vertikaal-)roov, kruvi justkui ei näita... Maalritöid tegid profid oma lauspahtelduste jms-ga. Viitasid välisukse kipspales kruve nähes, et sealt "tartshit budet" ning ses osas oli neil õigus - kruvipead joonistas vähem kui aastaga välja ja need on alati näha.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Tervist.

 Mis takistab seest välja ehitamise juures välimiseks kihiks tuuletõkkekangast kasutada ? Sealt siis sissepoole vill 100 mm , siis aurutõke , seejärel jälle kiht 50 mm villa . Villaga võiks ka väljapoole kergem ja sissepoole raskem / tihedam vill .
 Kaldlagi 150 mm paksuse soojustusega on vist  "lahja" tänapäevaste normide kohaselt .
  See küttesüsteemide ja soojustamise teema on veidi unarusse jäänud , hea , kui keegi midagi uut "rahvamajandusse" paiskab .
Vasta

(24-05-2019, 18:32 PM)PlyVal64 Kirjutas:  OK, 7K€ on tõesti märgatav summa aga seda siis kui suure pinna ja kui paksu soojustuse pealt? 

Uue nädala alguses olen tagasi arvuti taga, proovin siis meeles pidada et arvutuskäigud siia kirja panna.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne