[Mart32]

Vaata (lase vaadata) termokaameraga kas on reaalselt niimoodi, et mõned kohad on märgatavalt külmemad kui teised või tunne petab. Milline küte on?

Kas suudetakse tõesti mõõta soojast toast külmemat põrandat ja kes täpselt sellise asjaga hakkama saab?
(Ma kahtlen soovituse asjalikkuses)

Termokaamera näitab isegi 0,1°C temperatuuri erinevust. Mul omal on väike termokaamera, käib telefoni külge. Kipsplaadist välisseina toast vaadates näeb ära isegi kus kipsi karkass jookseb, jahedamad triibud kohe näha (karkass välisseina küljes ja teise küljega kipsplaadi vastas).

[spark]

Kas keegi on seda aluthermot kasutanud?
Lubatakse paremat soojust kui 200mm vill.
Lisaks sellele lubatakse koormust, pool tonni ruutmeetri kohta.

Äi ostis maamaja katusele mingi sarnase materjali nagu Quattro 10 - see on mullikile taoline asi ja väljas mõlemal pool foolium.
Kunagi müüs seda vist Pärnu kalur ...
Reklaamis oli hea võrdlus villaga just see pilt katsetusest. Foolium oli katset tehes püramiidi peale pandud korralikult
aga vill oli lihtsalt peale pandud ilma auru ja tuuletõkketa.

Aajuküttega hoonele ei sobi, kuna nö ei salvesta sooja.
Linnud nokivad (seal kus ligi saab ja hiired on augu sisse närinud.
Kriitilistes kohtades (näiteks vanade hoonete vintskapid ja verandad) , kus ruumi vähe on saanud kasutada seda paksema materjali moodi asja - paigaldaja peab teadma mida teeb.

Selliste materjalide puhul eriti, kui terve elamine üle panna tuleb erilist tähelepanu pöörata (ka konstruktsioonide) ventilatsioonile.

Ehk see moodne materjal on tegelikult puhas tellijate vajadus Ühelt poolt müüa lollidele 50-sendist baurocit jms, teiselt poolt viia soojustuse paksus miinimumini. Midagi kahtlast pole, just business! Ja reklaamida kannatab kõike...

ja nii ongi
Näiteks Kingspaniga saab, normidele vastava soojapidavusega välisseina, teha villaga võrreldes ~10cm õhema.
Kuigi ma ei taha mõeldagi mis nö. looduse reostus tekib, kui neid praegu ehitatud " Soojapidavaid ÖKOMAJU" hakatakse lammutama.
Ehitusmaterjali prügimäele vedades sai veendutud, et peno läks koos mädand õuntega prügimäkke täiteks

[diesel]

jah, taaskasutuseks sobimatut sodi toodetakse koledat moodi.
kui päriselus ökolt tahta majandada, siis võiks näiteks saepurubetooni poole vaadata.
siinsamas teemas kuskil keskpaigas sellest näpuotsaga juttu ka.
priit ehk leiab mingeid soojusjuhtivuse numbreid ka võrdluseks juurde.

[13piisab]

Näiteks Kingspaniga saab, normidele vastava soojapidavusega välisseina, teha villaga võrreldes ~10cm õhema.

Kui usume antavat soojusjuhtivustegurit (mida vast usume), siis Kingspaniga tõesti - 0,02..0,022 on hulka väiksem, kui keskmise villa ja polüstürooli 0,037.

Aga ksf Corradog60 termopilte ootame. Ülal ei saa enamus ksf-e loogikale pihta: soe tuba on müra. Mõõta mürarikkas keskkonnas "vaikseid kohti" on küsitava tulemiga tegevus. Seda enam, et betoon on hea soojusjuht ja otsida sooja toa jahedalt põrandalt natuke jahedamaid kohti - kas ja mida näeb, ei tea. Teoritiseerida pole mõtet - ootame mõõtetulemusi.

otsisin üles oma tubased nn Halloweenipildid. Nt seinaäärtest on toru 20+cm kaugusel ning kassi pea taga on köetavas põrandas loogiliselt lausa küttetoruta koht. Kohe kassi jalge all ja seljataga peaks torusid olema muust veidi tihedamalt. Ei näe pildilt ei üht ega teist. Kasutasin Flir E5 käsikaamerat.

[olli]

Toru asukohad on küll väga hästi tuvastatavad, ka paksu betoonplaadi korral. Eriti hästi juhul, kui küttevee tempi tõsta mitte eriti palju aega enne mõõtmist. Seega, kui on jala all erinevus tunda, siis kohe kindlasti tuvastab ka kaamera. Jalg muidugi võib eksitada. Kasvõi puhtalt pinnakatte soojusjuhtivuse erinevuse arvelt.

Samuti Flir E5:

   

PS. Flir kaameratel on odavamad versioonid tarkvaraliselt piiratud resolutsiooniga. 13piisab pilt tundub olevat just sellist piiratud kaamerast. See vähendab mõõtmistäpsust oluliselt.

[PlyVal64]

priit ehk leiab mingeid soojusjuhtivuse numbreid ka võrdluseks juurde.

Kui Sa mind mõtled, siis 90% saepurusisaldusega, mida siin mõned aastad tagasi Eestis ka testiti ning püüti tootma hakata, on mõõdetud lamdaks 0,075 juures, mis on linaluuplaadi ja roogplaadi vahel. Sealt veel parem päris looduslikest on muidugi kork ja vilt, lamda 0,05. See nõukaajal toodetud narvaploki mõõdus saepurubetoon-plokid olid gaasbetoonidega samas augus, lamda 0,15. Aga "peno" vastu ei saa ikkagi keegi ja see on puhas tagumitesti värk ju! Õues -20, istud penost prill-lauale ja kannikatel on soe. Ehk kinniste pisipoorikestega vahu vastu ei saa ikkagi miski. Ja ehituskiiruses ja efektiivsuses ei saa miski SIP-tehnoloogia vastu.

OSB-peno-OSB 5X10/15 raamistikul on tegelikult ikka koleäge värk küll. Sellise 70 ruutu lihtsa (kana)maja viskad kahekesti nädalaga püsti, kusjuures on vahelagi ka SIP. Kaks nädalat läks lõpuni "valmimiseni" ja elukate sissekolimiseni. 90% vundamenti oli enne olemas, selle ehitamise aeg ja raha tuleb juurde ehk siis 4-5 päeva. Ja lõppeks maksab see ka "mittesittagi" võrreldes nende põllukuutide eest küsitavate hindadega. Või nende vanade läbimädanenud talude asemel samale vundamendile parim lahendus suvilaks, kui onn on EHRis kirjas. OK, see on kõrvalhoone aga ei näe ju sellisenagi halb välja? Muidu paned kena voordi ka, sees kips, värv/tapeet ja mida on vaja? See on siis 10-sendise penoga tehtud ja -20 juures oli ka olnud "soe kui kurat"! Vanad Palivere plokist paneelika 4-toalise aknad-uksed ja trapetsplekk. Lagi ka samasugune SIP (toas 2 pikitala) + distantsliist, kile ja roov. Kui on vähegi kaks valet kätt kümne pöidlaga, saab ka sellise tegemisega hakkama  

[diesel]

novot. ja kui nüüd jätta kõrvale tänapäevase tegemine ja vaadata selle mätta otsast, et tulevikus vähem pahna tekiks,
siis pole päris looduslikud materjalid ka sugugi kõlbmatu kraam.
vaeva vähe rohkem, aga hinnas soodsam ja lisaks sees elades ei pea mingit keemiat sisse hingama.
vanemat asja remontides vist pääseb ka energiamärgise nõuetest?

aga jah, nii pole moodne. parem ikka korralik pangalaen mitmekümneks aastaks ja kilekotti pakitud "maja".

[Mart32]

Kuna ma pole päris rahul, et postitus 2x ära kustutatud on ja ei viitsi ka kõike uuesti trükkida, siis seekord sellisel kujul.

   

[13piisab]

Jeesus. Jäägu Sulle Su postitus - aga see, kas ja kuidas toaõhu poolt köetava hea soojusjuhi (betoonpõrand) puhul võimalikud kehvemini soojustatud alad (hiirte laastamistöö) tegelikult nähtavad on, ütleb teema püstitaja pärast mõõtmist. Ning ma viitasin sellele, kuna tulem on huvutav. Erinevalt niisama arvamiste tasemel jutustamistest.

nn taustafooni (toa temp) segamise osas on Sul õigus: kui mõõteriist fokusseerida nii, et nn dünaamilist diapasooni (kasutatava skaala miinimumi ja maksimumi vahet) ei tõmba mõni soojem keha kole laiaks, on mõõtetulemus täpsel riistal loetavam / täpsem. Sama loogika, miks ei kasutata klassikaliselt mõõteriistade skaala esimest kolmandikku: nii mõõteriista enda kui analoogriista puhul lugemisviga on seal suhteliselt suur.

[Mart32]

Kui on tuntavad ("Kui aastate eest kõik toimis ja põrand oli talutavalt soe, siis nüüd ilmselt näriliste invasiooni käigus on penosse labürint rajatud, sest põrandale tekkinud tuntavad külmad piirkonnad"), siis peavad olema ka kaameraga nähtavad kuna jutt on teatud piirkondadest, mitte et terve põrand külm oleks.

[CORRADOg60]

Aga ksf Corradog60 termopilte ootame. Ülal ei saa enamus ksf-e loogikale pihta: soe tuba on müra. Mõõta mürarikkas keskkonnas "vaikseid kohti" on küsitava tulemiga tegevus. Seda enam, et betoon on hea soojusjuht ja otsida sooja toa jahedalt põrandalt natuke jahedamaid kohti - kas ja mida näeb, ei tea. Teoritiseerida pole mõtet - ootame mõõtetulemusi

Termopilte kui selliseid hetkel ei tule sel lihtsal põhjusel et ei leidnud lähemast tutvusringkonnast ühtegi kaamerat ega kaameraga telefoni...
Mis ei tähenda et neid teha vajalikuks ei pea. Ilmselt tuleb rentida. 
Küll tuleb kokkuvõte infrapuna käsitermomeetriga saadud tulemustest.

Käisin infrapuna termomeetriga üle kõigi tubade põrandad ja asjast mõningane ettekujutus olemas. 
Mõõtmine tehtud suhteliselt nõrga tuulega ilmaga. Tubades 22-24 kraadi sisetemperatuur. Väljas ca -10 kraadi. Ahjud köetud eelmisel päeval. Õhksoojuspump pidevas töös.
Betoonil põrandad üldiselt soojad, välisseina ääres levib soojus ilmselt soojustamata vundamenti ja seinast mõnekümne sentimeetri kaugusel hakkab põranda temperatuur langema. Enamus põrandaid 19-21 kraadi juures, seina äärsel paari-kolmekümne sentimeetri peal langeb kohati 14-ni. Paaris välisnurgas väiksemad külmemad tsoonid kus langeb lausa 8-9 kraadini.
Ahjude lähedal põrand ka mingil põhjusel jahedam põrand kraadi paar. 
Probleemsituatsioon ühes toas, kus mingil moel diagonaalis välisseina poolt üle toa ahjuni välja põrandas ebakorrapärane ala mis ülejäänud foonist 6 kuni 10 kraadi jahedam. Ise kahtlustan et närilised sunnikud on endale sealtkaudu "ahju alla" sooja pugemiseks tunneli(d) või lausa kiirtee rajanud.
Majas ühes ruumis põrand kergkruusal saepuruplaatidest ja üks ruum kiirkorras puitsõrestikule villa/peno segakonstruktsioonile rajatud. Kergkruusal põrandal ronib külm seina äärest/nurgast pisut kaugemale kui betoonis.
Plaanisin proovida ka väljast mõõta aga tuisuilmad tõid sellise lumekoguse maja tagumisse külge vastu vundamenti/seina et ei pidanud otstarbekaks seda sealt mõõtmise eesmärgil eemaldada. 

Ehk siis praegu näib nii, et üldine olukord pole väga hull, aga mingi kanal on põrandasse tekkinud küll... Ja see kanal külmakartlike õrnema soo esindajate põhitrajektooril. Tõesti augu ülalt välisseina poolsesse otsa sinna sisse puurima ja siis sinna makrot manustama?

Villased sokid oleks ka muidugi lahendus.

[MeelisV]

vaadates neid eeltoodud soojuskaamera pilte siis kui mu vana cat telefon veel pilti tegi sai ka parema pildi kui see kassiga pilt
ja sai samuti näha piltidel torusid nagu sellel teisel pildil
sai ilusti vaadatud seintes, põrandates, külmasid kohtasid ja otsitud peidetud torusid....
hirmus kahtlane tunne et selle kassiga pildi tegemisel on mingi viga küljes kas vale seadistus või ... on kaameral viga küljes ?
see teine (põranda) pilt on täitsa tavaline selline lihtsama kaamera tulemus.
profi kaamera tulemus on palju ägedam ja detailsem ja sealt näeb piltlikult ka "eilseid jalajälgi" ehk isegi seda närilist seal põranda sees 

[Mart32]

Eilseid jälgi näeb küll. Päästjad termokaameraga vaatavad ja tuvastavad ka selle, kas avariilises autos enne nende kohale jõudmist on mõni tegelane veel sees istunud või mitte. Ja mingid pätid vist kasutasid kaamerat sel eesmärgil, et pangaautomaadis eelneva inimese poolt sisestatud PIN-koodi numbreid näha. Ja peale selle uudise kuulmist mul hakkas selline kerge paranoia, et peale koodi sisestamist puudutan ka teisi suvalisi klahve.
Cramos (kui sulle sobivas kohas olemas on) on rent u. 30 eur/päev, aga ega seda mitut päeva vaja pole.

[Raivo]

Ahjude lähedal põrand ka mingil põhjusel jahedam põrand kraadi paar.

Ahjud istuvad vundamendil võrreldes muu (alt soojustatud) põrandaga.

[qwerty009]

Termokaamera ei mõõda otseselt keha temperatuuri vaid sealt tulevat infrapuna valgusspektri intensiivsust. 
Eilsed/nädal vanad jalajäljed (kokkusurutud vs kohev lumi) mis paistavad lumes soojemad või näiteks välis metallukse termopilt seest kus kroomitud lukudetailid paistavad mitu kraadi kõrgema temperatuuriga, kuigi on tegelikult kõige madalama temperatuuriga on ainult mõned näited kus asi sulle nö teibaid viskab.
Erinevad materjalid ( või sama materjal teise tihedusega) kiirgavad/peegeldavad/neelavad IR sama temperatuuri juures erinevalt. Täpsemalt saab lugeda huvi korral näiteks siit: https://reliabilityweb.com/articles/entr...nspections

[isandpauk]

Toon pildiNÄITE energiaauditist, mis tehtud aastal 2006.
Ehk on abiks arusaamaks, milline näeb välja tõlget mittevajav pilt.

[Mart32]

Termokaamera ei mõõda otseselt keha temperatuuri vaid sealt tulevat infrapuna valgusspektri intensiivsust. 
Eilsed/nädal vanad jalajäljed (kokkusurutud vs kohev lumi) mis paistavad lumes soojemad või näiteks välis metallukse termopilt seest kus kroomitud lukudetailid paistavad mitu kraadi kõrgema temperatuuriga, kuigi on tegelikult kõige madalama temperatuuriga on ainult mõned näited kus asi sulle nö teibaid viskab.
Erinevad materjalid ( või sama materjal teise tihedusega) kiirgavad/peegeldavad/neelavad IR sama temperatuuri juures erinevalt. Täpsemalt saab lugeda huvi korral näiteks siit: https://reliabilityweb.com/articles/entr...nspections

Nii see on. Ei ole see termokaamera kasutamine ja piltide "lugemine" sama lihtne kui telefoniga kassipilte klõpsida.
Põhimõtteliselt hästi peegeldavatelt pindadelt on väga raske usaldusväärset temperatuuri mõõta. Võid küll kaameral selle peegeldusteguri paika panna vastavalt tabelile, aga tulemus on siis väga "tundlik" ja kõigub palju kui näiteks erineva nurga ja erinevalt kauguselt mõõta ja on raske aru saada mis see õige temperatuur ikkagi on, IR-temperatuuri"püstolil" sama lugu.

[PlyVal64]

Toon pildiNÄITE energiaauditist, mis tehtud aastal 2006.
Ehk on abiks arusaamaks, milline näeb välja tõlget mittevajav pilt.

Ja mida peaks selline pilt näitama??? Et lae nurk on jahedam. So what, kas sealt õhk välja pääseb? Mida se termopilt näitab ja annab, kui absoluutse enamuse ajast on mõlemal pool piiret plusskraadid. Jah, mingeid asisemaid soojalekkeid või siis halba ehituskvaliteeti saab sellega otsida väljastpoolt mõõtes sest IR on siiski mõeldud kuumemate punktide leidmiseks. See jahedama koha leidmine ei ole eesmärk ja maja puhul on ju tulemus ette teada  Ma käisin ka laevamootori kontrolli FLIRiga kodu üle ja mitte ühte üllatust ei olnud. Ma isegi ei viitsinud neid fotosid salvestada. Käisin üle ka elektrikilbi ja teada juhtmete jooksmise kohad, peidus harutoosid jms et KUUMEMAT anomaaliat leida - õnneks ka neid polnud! See et mul on toanurk põrandal jahedam tean ma niisama ka...

[edvard]

Tere.

 Kergitan teemat ja küsin : Millega soojustaga laudpõrand pealt / ülalt / toapoolt ?
Lauad on naelutatud 50 x 150 prusside külge millised toetuvad paekivist vundamendile , vundament on umbne , ehk siis ventilatsioon puudub ( kahte külge on võimalik 100 mm . avad tekitada ) põranda all on liiv ja põrand on liivast 30 cm kõrgusel . Ise plaanisin  põranda EPS i , aga tuttava kurb kogemus sellise soojustamise tulemusel oli - 5 aastaga oli laudpõrand mullaks muutunud .

[MeelisV]

vaip ja sussid 

üljäänud soojustus peab jääma laua alla.