[viplala]

Hallitus tekib ikka kõige külmemale pinnale, mitte vaid külmasildadele. Ehk siis väheusutav, et korteri kõik välisseinad on sama temperatuuriga.

Ma ei saa täpselt aru, mida sa öelda soovid?

[mativs]

[/quote]

Kohe ette üles tunnistades, et olen ehitusvallas täielik null (minu ehitusalane ainuke saavutus on kilesaun), siis uuriksin võhikuna ülalpool kirjeldatu kohta. Elan 29. a. ehitatud ühekorruselises majas, kus pööningu lae ainuke soojustus on kunagi sinna pandud liiv, siis on kah plaan panna/lasta panna sinna lisaks vill miskisel kujul.
Vabandan lolli küsimuse pärast aga kuidas siis see va kangas sellele villale siis peale käib, (kui "mitte mängida mingite plaatide ja pappidega"), kui ta peab olema samas seal korralikult kinnitatud...?
[/quote]

Siin oleks töötav lahendus järgmine-allapoole e. soojale poole lakke on vaja paigaldada aurutõke, sobib tavaline pruun aurutõkkepaber.Liitekohad ülekattega ja loomulikult teipida. Liiv las jääda alles, eeldusel, et on kuiv ja ei "haise"
Liiva peale reikade vahele lisasoojustuseks villakiht, ei ole vahet, kas kivi-, klaas-, või tselluvill ning kõige peale tuuletõkkeplaat või kangas. Tuuletõke peab olema paigaldatud ülihästi, muidu on kogu vaev asjatu.Plaatide puhul kõik küljed liistudega kinni, kanga puhul ülekate ja teip, samuti liistud.

[Talupoeg taluja]

.....

Soojuse liikumist takistavad muidugi oluliselt paremini, kui muld, aga kui ülal kah eluruum(?), siis see ei ole ju teema. Muld peab olema muidugi huumusvaba mineraalmuld või näiteks ehitusliiv. Viimasega küll see häda, et siis tuleb mingi tihe kangas alla panna, sest kuiv liiv oskab ikka kuradi hästi konstruktsioonidest läbi pugeda ja alumisel korrusel on siis varsti liivatorm ja proua väga kuri. Vahelae massi tõstmisega ei tohi muidugi üle kah pingutada, muidu on lagi varsti vastu põrandat nagu läti maksimas
Seega kompromiss oleks talade vahe täita saepuruga, ei maksa midagi ja mass poolest villast 2x parem, soojustuse mõttes muidugi 2x halvem. Veel parem oleks termoliit (saepuru, mille sisse on segatud 10 kustutatud lupja), kui on tihedaks tambitud, siis ei vaju enam kokku ja kivistub aegamööda seina ja lae vahel ära.

No plaanis siis ise kunagi valmivasse tuppa lösutama asuda. Tegin ühe pildi seinast,kus olen kasutanud ära ülejäägid n.nimetatud uksematerjali jääkidest. Keskel peno 5 cm. ja mõlemal pool alum. leht ja soome papi laadne asi. Kruvidega on laudise külge keeratud ja vahed makroga täis lastud. Plaan oli panna üks kiht veel ja siis reikad+ nende vahele õhuke kiht villa ja lõpuks lepa-voodrilaud. Nüüd küsimus,kas sellest piisab või peaksin veel miskit lisaks toppima? On kellegil samamoodi tehtud ja kuidas tuba sooja peab?
Tänan.

http://static3.nagi.ee/i/p/925/87/23146839598fb3_o.jpg

[pontu6]

Tänapäeval loetakse minimaalseks soojustust, mis on võrdne seinas 20cm, kaldlaes 25cm ja laes 30cm mineraalvilla kihiga seega soojustakistus
Seinas R= 0,2 / 0,04 = 5,
Kaldlaes R= 0,25 / 0,04 = 6,25,
Laes R= 0,3 / 0,04 = 7,5

Ja u-arv omakorda:

Seinas U = 1 / 5 = 0,2
Kaldseinas U = 1 / 6,25 = 0,16
Laes U = 1 / 7,5 = 0,13

http://www.hkhk.edu.ee/soojafyysika2/pii...amine.html

[v6sa]

Kas maa sisse kaevatud torusse kondensvesi ei hakka kogunema kui toru päris pikk on. Hea muidugi kui toru ühele poole kaldu aga näiteks mis juhtub tiigi alla kaevatud torus?

Miks peaks sooja torusse (maa sees olev toru on plusskraadidel üsna kaua) kogunema kondensvesi? Õhk torus liikudes ju järjest soojeneb ja seega väheneb ka suhteline niiskus.
Või mõtlesid kohta, kus sisenev õhutoru kohtub oluliselt soojema toaõhuga? Seal tuleb kindlasti kondensile sobilik koht tekitada.

Teoorias on kondensvesi võimalik suvel, kui torus liikuv õhk jaheneb ja suhteline niiskus suureneb selle protsessi käigus.

Mis tiigi all teisiti on? Mõne meetri sügavusel tiigi põhjast pole enam vahet...

[v126]

Ma pidasin silmas suvist olukorda kus saaks seda õhku jahutuseks kasutada. Kuna tiigi kaldad mõlemad ülespoole, siis koguneb vesi torus keskele. Aga kas keegi on katsetanud palju seda vett üldse tekib. Tiik tuli mõttesse lihtsalt seepärast, et siledat maad eriti pole ja vees oleks torul hea kontakt.

[Martti]

Seega kompromiss oleks talade vahe täita saepuruga, ei maksa midagi ja mass poolest villast 2x parem, soojustuse mõttes muidugi 2x halvem. Veel parem oleks termoliit (saepuru, mille sisse on segatud 10 kustutatud lupja), kui on tihedaks tambitud, siis ei vaju enam kokku ja kivistub aegamööda seina ja lae vahel ära.

Räägi kus kohast kustutatud lupja kätte saad. Poes on ainult nime poolest kustutatud, kasutades tuleb välja et ikka ei ole kustunud!

[dad]

Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid. Linaluul oli talvel hang peal, kevadel sulas, luu imas selle endasse ja suveks kuivas märki jätmata.

Äkki läks midagi segamini? Kivivill laseb niiskust ja vett läbi ega ime seda sisse, klaasvill aga muutub käsnaks...

Sul nagu mingi tõestus ka on? Või usud sa seda müügimeeste möla?
Kivivill imeb endasse niiskust nagu vana piiks-piiks-piiks ... ja siis läheb hallitama ja siis saad lastega allergoloogi juurde minna ja osta igast kalleid rohte ja lõpuks viskad ikkagi selle si*a välja ja teed kõik uuesti ning kirud, kui lollisti sa tillist tõmmata said.
Esimesed kivivillad sai pandud 95-dal, ca 2003 sai hakatud välja loopima ning veel on alles mõnes kohas aga see saab ka välja roogitud, kivivill sobib ainult tulekollete isoleerimiseks, muus kohas on see saatanast meenuta kasvõi Pärnu uputust, kivivillaga said kõige rohkem kannatada.

Dad.

[Tuudur]

Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid. Linaluul oli talvel hang peal, kevadel sulas, luu imas selle endasse ja suveks kuivas märki jätmata.

Äkki läks midagi segamini? Kivivill laseb niiskust ja vett läbi ega ime seda sisse, klaasvill aga muutub käsnaks...

Sul nagu mingi tõestus ka on? Või usud sa seda müügimeeste möla?
Kivivill imeb endasse niiskust nagu vana piiks-piiks-piiks ... ja siis läheb hallitama ja siis saad lastega allergoloogi juurde minna ja osta igast kalleid rohte ja lõpuks viskad ikkagi selle si*a välja ja teed kõik uuesti ning kirud, kui lollisti sa tillist tõmmata said.
Esimesed kivivillad sai pandud 95-dal, ca 2003 sai hakatud välja loopima ning veel on alles mõnes kohas aga see saab ka välja roogitud, kivivill sobib ainult tulekollete isoleerimiseks, muus kohas on see saatanast meenuta kasvõi Pärnu uputust, kivivillaga said kõige rohkem kannatada.

Dad.

Tõestuseks on oma ja tuttavate kogemused. Kivivillaga soojustatud pumbamaja jäi kevadel suurvee kätte, peale kuivamist avastasin, et vill oli kuiv, vaid alumised prussid olid kerge niiskuskahjutusega. Samas külas klaasvillaga soojustatud saun oli aga nagu käsn peale katuse läbilaskmist. ja need pole ainukesed tõestused.

[MeelisV]

Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid. Linaluul oli talvel hang peal, kevadel sulas, luu imas selle endasse ja suveks kuivas märki jätmata.

Äkki läks midagi segamini? Kivivill laseb niiskust ja vett läbi ega ime seda sisse, klaasvill aga muutub käsnaks...

Sul nagu mingi tõestus ka on? Või usud sa seda müügimeeste möla?
Kivivill imeb endasse niiskust nagu vana piiks-piiks-piiks ... ja siis läheb hallitama ja siis saad lastega allergoloogi juurde minna ja osta igast kalleid rohte ja lõpuks viskad ikkagi selle si*a välja ja teed kõik uuesti ning kirud, kui lollisti sa tillist tõmmata said.
Esimesed kivivillad sai pandud 95-dal, ca 2003 sai hakatud välja loopima ning veel on alles mõnes kohas aga see saab ka välja roogitud, kivivill sobib ainult tulekollete isoleerimiseks, muus kohas on see saatanast meenuta kasvõi Pärnu uputust, kivivillaga said kõige rohkem kannatada.

Dad.

Aga niiskus ja vesi ei tohiks seinas/ laes ehk hoone konstruktsioonis villani jõuda
kui jõuab on viga vales konstruktsioonis ehk on mõni element puudu või vales kohas
sama võib siis juhtuda ka muude materjalidega

[olli]

Keegi midagi nendest seina vahele lastavatest vahtudest ka oskab arvata? Tundub pigem üsna uus teenus olevat. http://therm.ee/
Jutt on küll hea, aga huvitav mis reaalselt juhtuma hakkab. Kui välisvooder on silikaadist, kas siis selle vahu ja silikaadi vahele ei teki kastepunkti. Nimelt see vaht laseb ju paremini niiskust läbi kui silikaat ise. Hetkel on toa pool tuhaplokk, õues silikaat ning vahel puhub tuul. Silikaadi peale peno panekust suurt tolku poleks, seina vahel ikka õhk liiguks.

[Raivo]

Keegi midagi nendest seina vahele lastavatest vahtudest ka oskab arvata?

Kui on vooder, siis on õhuvahel seal taga kindel eesmärk ja täitmine on reziimi rikkumine. Iseasi, kui sein on laotud tühimikega.

[Talupoeg taluja]

Huvitav,mis juhtub kui lasta silikaatvoodri ja palgi vahe mingit uue aja kraami täis-graanuleid või vahtu? On kellegil sex fantaasiat antud teemal?

[Tegelane5]

Niiskus peaks kondenseeruma kivi peale kui õieti aru saan. Aga samas, kui teha nagu puitkarkassil on ettenähtud: kipsi taga on kile, siis vill, ning peale seda kivivooder- kust jõuab see niiskus kivideni seljuhul?

[Tift]

Oh jah, näha on, et päris palju rahvast on ..kergelt ööldes hädas ja teavad elamutest natuke, vähe või siis üldsegi mitte. Tahaks jagada pisut õpetussõnu, sest tervet ehitust koos reeglitega ja "mida teha", "kuidas teha" ja mida mitte teha ümber jutustamine võtaks ruumi ja aega päris palju.
Väike meeldetuletus - ärge otsige nõuandeid kahtlastes kohtades ja ärge mingil juhul võtke kuldse tõena naabrimehe, sõbra või "naised saunas rääkisid"-stiilis nõuandeid. Neid järgides astute sama reha otsa kaks korda kindlasti.
Kui on mingi probleem, siis soovitan teha endale selgeks, kuidas asi tegelikult PEAB olema ja siis vastavalt oma olukorrale üritada rahakotile sobiv lahendus leida.
Sooja pidavus - selle termini surmavaenlane on tuul ehk õhuliikumine. Välisseina peal ehk väljaspool olev soojustus (peamiselt vill) peab olema ülalt, alt ja pealt kaetud tuult pidava materjaliga. See materjal PEAB olema nn "hingav" ehk niiskust läbi laskev. Tuuletõkke peal peab olema õhuvahe (et seinast välja tulev niikus välisvoodri alla pidama ei jääks, vaid ära kuivaks).
Lagesid soojustatakse samamoodi - tuulekindlalt. On erandeid, kus fermkatuste alla laotatakse puistematerjal (vill jms), ja siis kaetakse tuuletõkkega välisseina äärest sissepoole umbes 1 - 1,2 m laiune riba, ülejäänud lagi jäetakse katmata, kuid siis on katusekatte alusmaterjal spetsiaalne, tuuletõke ja veetõke ühes isikus.
Kui on tegu kõrge ruumiga, siis polegi muud lahendust, kui teha ripplagi, kipslagi vms.
Keldrilage võib soojustada edukalt polüstürooli ehk rahvakeeli penoplastiga. Kui kõrgust jätkub, siis 50 mm peaks piisav olema.
Mitte kunagi ei ole soovitav soojustada välisseinu seestpoolt. Kellelgi oli siin pandud siseseina kips ja selle alla isover, siis oli plokksein. No kujutage ette, mida see vill seal kipsi all teeb? Ta ei lase sooja ploki sisse! Tulemus on see, et kastepunkt ehk 0-punkt liigub plokist siseruumile lähemale, plokk muutub külmemaks, ei salvesta soojust ega ka akumuleeri ehk ei anna tagasi. Mikrokliima siseruumides muutub ebastabiilseks ja inimesele mõjub see ebamugavalt, tekitab ebamugavustunde. Väliseina plokk hakkab "higistama", seina tekib lisaniiskus ja plokist väljaspoole jääv soojustus on suht pikalt niiske.
Kui välissein on plokist, selle peal õhuvahega kivivooder, siis seda konstruktsiooni saab soojustada mitmel moel. Üks variant on seina kõik õhuaugud all, üleval ja ka mujal kinni lasta, et muuta see õhuvahe nii tihedaks, et õhk seal vahel ei liiguks.
Teine variant on olemasolev ale lisasoojustus ja vooder peale panna. Kolmas ja kõige mõistlikum on kivivooder maha võtta ning välissoojustus koos uue voodriga teha.
Kui on palkmaja ja seal miski kivivooder peal, siis seda õhuvahet EI TOHI täita mingi vahuga. Võib panna kinni ääred, et takistada tormilist õhuliikumist, see on ka kõik. Siin on jällegi mõistlik vahetada terve vooder palkmajale sobiva konstruktsiooniga soojustusega.
Ärge unustage seda, et majas ehk eluruumis sees on niiskust alati rohkem, kui väljas. Kui niiskus koos soojaga kerkib lae alla ja see lagi on paneelist, mis on külm, kuskil 0 kraadi juures, siis tekib niiskuse kondenseerumine ja tekib ka hallitus. Kui te jõuate eluruumi nii soojaks kütta, et paneel sisepind oleks kogu aeg + kraadide juures, siis ei teki teil ka kondensaati ehk niiskumist. Kuid oluline on seejuures kindlasti omada ettenähtud ventilatsiooni, mis liigse niiskuse välja viib. Loomulikult kaasneb sellega teatud soojakadu, kuid see on paratamatu.
Siin imestatakse, et kuidas jõuab niiskus välisseina kandva osani ja kuidas seal siis tekib...hallitus, mädanemine jne. Majadel on tavaliselt väljaspool vooder, olgu see siis millest tahes, kuid see takistab sademetel kandva seinani pääsemist. Kust see vesi siis tuleb?
Aga seestpoolt! Kui siseseinas puudub aurutõke ja paraku sageli ka ventilatsioonisüsteem, siis soojus koos niiskusega pääseb suht lihtsalt kandva seina selle kohani, kus on talvel teatud temperatuuri juures 0-punkt. On väljas soojem - on see punkt väljaspool, on külmem - asub see punkt seespool. Selle punkti juures hakkabki pihta niiskuse kondenseerumine - kondenseerunud vesi külmub, välisõhu soojenedes sulab ja niisutab seina. Seepärast peakski palkmajadel olema välissoojustus mitte penoplasti tüüpi, vaid vill, soovitavalt kivivill, sest nagu keegi eespool mainis, siis kivivill laseb tõepoolest vee lihtsamalt endast välja imbuda, kui klaasvill, säilitades oma endise kuju.
Tuuletõkkeks sobib mis iganes, mis laseb endast läbi niiskust, aga mitte tuult ehk märgatavat õhu liikumist. Parim oleks kasutada selleks otstarbeks toodetud materjale, soodsaim tundub olevat puitkiudplaat, see Pärnu oma. Aga kui on näiteks kavas ka pööningul jalutada või vana vokki hoida, siis on ju mõttekas siiski luua miskine karkass, vahele soojustus ja peale kohe miskine plaat. Mina kasutasin tavalist Püssi puitlaastplaati - olemas tuuletüke ja samas on olemas ka põrand. Kus käiguosa ei ole, seal katsin rohelise tuuletõkkega.
Ah jaa - vana "soojustuse" ehk siis savi ja mullaseguse heina-ja põhupasa koristasin siiski enne ära. See oli meeletu koormus vanadele puitlagedele. Asemele läks kivivill - pisut suurema erikaaluga, kui Isover ja summutab paremini samme.

[nunu]

Seega kompromiss oleks talade vahe täita saepuruga, ei maksa midagi ja mass poolest villast 2x parem, soojustuse mõttes muidugi 2x halvem. Veel parem oleks termoliit (saepuru, mille sisse on segatud 10 kustutatud lupja), kui on tihedaks tambitud, siis ei vaju enam kokku ja kivistub aegamööda seina ja lae vahel ära.

Räägi kus kohast kustutatud lupja kätte saad. Poes on ainult nime poolest kustutatud, kasutades tuleb välja et ikka ei ole kustunud!

Kõigepealt parandaks oma näpuka:
...saepuru, mille sisse on segatud 10% kustutatud lupja...
Protsendi märk jäi kiiruga panemata või kadus ise kuhugi ära
Palun väga vabandust.

Kuidas tuleb välja, kas läheb veega segades kuumaks? Pulberlubi ongi üsna agressiivne, sest vett pannakse miinimumkogus, aga ega ma ei ole viimasel ajal ka pulberlupja muuks, kui müürimördi tegemiseks kasutanud.

[mativs]

Mitte kunagi ei ole soovitav soojustada välisseinu seestpoolt.

Tänud ksf. Tiftile pika ja enamjaolt ka õige kirjutise eest! Aga väljastpoolt soojustamise nõue kehtib ainult kiviseinte puhul. Sinna hulka kuuluvad loomulikult ka igatsugu plokid ja samuti termoliit- või tavalise saepurutäidisega seinad. Palkidest või prussidest seina puhul võib soojustada nii seestpoolt kui väljastpoolt. Võib kasutada ka kombineeritud soojustust mõlemal pool seina. Palkseinte soojustamiseks ei sobi penoplast, kuna laseb veeauru kehvasti läbi. Ja loomulikult ei tohi unustada seestpoolt aurutõket ja väljastpoolt tuuletõket koos voodrialuse tuulutuspiluga.

[Tift]

Palkidest või prussidest seina puhul võib soojustada nii seestpoolt kui väljastpoolt. Võib kasutada ka kombineeritud soojustust mõlemal pool seina.

Ja-jah, eks palksein on palksein. Rääkisin enda kogemustest ja mida ise teinud olen, teavet hankinud siit ja sealt, paarkümmend aastat müürsepa ja ehituspuusepa ametit on kah midagi külge jätnud. Sellegipoolest ei pretendeeri absoluutse tõe esitaja tiitlile. Ehitusreeglid, materjalid ja töövõtted muutuvad ajaga, aeg aga, va santlaager, kasutab seitsmepenikoorma saapaid...
Muutumatuna alles jäävad vaid teatud looduslikud suurused, millega inimene maamuna peal maadlema paratamatult peab - külm, soe, kuivus, niiskus, vesi, tuul ja terve hulk teisi suurusi, veesooned ja magnetilised voolud ning pursked päikesel kaasaarvatud.
Minu elamu on vana palkmaja. Keegi "spetsialist" virutas mingil ajahetkel latid väljastpoolt seina, villa kah, tuuletõkke peale, siis reikad ja 6 mm siseseina kämpinglaua sinna otsa.Mind ei olnud siis sel ajal ligiduses ja ei saand seda nalja lõpetada. Latid seinal on ..nagu latid ikka. Alumine horisontaalne latt ja sama ka üleval puudub täiesti. Ja mida teeb seal vahel kivivill? Filtreerib alt sissetulevat ja ülevalt koos soojaga väljuvat õhku ! Aga nn voodrilaud on geniaalsuse tipp - 6 mm, täispunn, naelutatud kinni tsingitud nelikantnaeltega. Kui tahan nüüd minimaalsete kadudega voodrit maha võtta, siis see ei õnnestu kuidagi, sest naelad on korralikult sees, karedus hoiab neid ikka hästi kinni ja pisike pea tuleb läbi voodrilaua. Vähe sellest - punnid ja sooned purunevad nagu klaasist oleks. Ok, muretsesin korraliku poolpunn-voodri ja kevadel tõmban onnil vana kasuka minema.
Seestpoolt aga tegin aurutõkke otse palgile, latid seina ja kohati kipsi alla, kohati jätsin palki ka näha, kus kannatas. Kipsi alla ei pannud soojustust. Mõte oligi selles, et pole vaja takistada soojal palgini jõudmast. Tegelikult pole ju vahet, sein on sein ja seesama 0-punkt ronib ka palkseina sisse kenasti, kui seestpoolt sooja talle vastu ei lase. Vanad laed puhastasin ära ja jätsin välja vanad laepalgid ning laiad laelauad. Laudade vahed täitsin vuugitäitevahuga, ja nüüd on seal selgas neli kihti toonitud palgikaitsevahendit - sain kenad, kergelt kõverad ja valged, puusüüga uhkustavad talumaja laed.

Mõnes ruumis tuli muidugi ka seda va vihatud kipsi kasutada, kuid asi oli möödapääsematu - lae ja kipslae vahele sain kenasti ära peita kommunikatsioone, peamiselt ventilatsioonitorustiku. Nüüd on igas ruumis reguleeritav väljatõmme. lisaks pliidikummi oma, samuti sai ka kelder oma toruotsa.
Ohh krrt, jäin jällegi lobisema.....
Aga vahelduseks pilt omatehtud kaminast, pole mingi iludus ja see mind ei kõigutagi, peaasi, et täidab oma eesmärgi 110 % - kuna keskküte veel pooleli, siis kamin kütab 100 m2 pinda ja jääb veel ülegi:

Aga ühele palkseinale on valmimas vanade tikandjooniste järgi üks pildike. Mis sest paljast palkseinast ikka vahtida, pilt seal peal on palju huvitavam:

Jõudu tööle, lugupeetavad !

[Martti]

Kõigepealt parandaks oma näpuka:

Kuidas tuleb välja, kas läheb veega segades kuumaks? Pulberlubi ongi üsna agressiivne, sest vett pannakse miinimumkogus, aga ega ma ei ole viimasel ajal ka pulberlupja muuks, kui müürimördi tegemiseks kasutanud.

Ah, need kirjavead polegi nii määravad.
Kuumaks läheb jah ja hakkab aurama.
Hardcore-vanad panevad käe märja lubja sisse! Kui nahka söövitama hakkab siis pole kustunud. Proovi! Või siiski parem mitte, pulbrina väga-väga suure tõenäosusega kustunud lupja ei leia. Küll aga võib seda saada www.limex.ee - tegijad Saaremaalt, ise kasutan ja soovitan soojalt. Isegi garaaži sisekujunduse tegin vanal stiilil põhineva. Ikkagi endale! Sisekliima sai kohe uue hingamise.

[Tift]

Kas lubi üldse peab lõplikult kustunud olema? Aega tal ringihulkuva niiskusega saepurus kuramegeerida...

Peab küll. Vastasel juhul riskite isesüttimisega. Ja... milleks üldse kasutada tänapäeval saepuru-lubja segu?
Muuseas, vanasti kustutati lupja päris pikka aega, see on aeganõudev protsess. Kustutatud lupja müüakse ...

Kustutamine toimub plekkvannis mõõtmetega 2*3*0.5m, millesse mahub ca 300kg CaO ja umbes 10 korda suurem vee kogus. Kustutamisel lisatakse vett alati liiast, et tagada täielik kustumisprotsess. Reaktsiooni edukaks kulgemiseks toimub massi pidev segamine käsitsi spetsiaalsete roopidega. Kui CaO on lahustunud juhitakse see nn. lubjapiim läbi 3mm jämeduse sõelte (eraldavad suuremad lahustumatud osakesed ja muud mehaanilised lisandid) liivapinnasesse ehitatud betoonist ja puidust vooderdatud 1.5m sügavustesse säilitusaukudesse e. haudadesse. Liivapinnas on oluline tegur, et toimuks pidev niiskusevahetus pinnase ja lubjapasta vahel. Säilitusaukudes toimub lubja järelkustumine ca 1-2 aastat ning seejärel on lubjapasta (H2O sisaldus ca 55%) realiseerimiskõlbulik. Lubjapasta pakendamiseks transporditakse pasta aukudest spetsiaalse tigulaaduriga ning pakendatakse kas otse laaduri abil või käsitsi. Krohvilubi pakendatakse 500kg, 50kg, 25kg või 20kg kilekottidesse ning värvilubi 1kg, 5kg, 14kg ja 25kg plastpurkidesse. Purkidele liimitakse ka vastavad etiketid koos kasutusjuhendi ja tootja andmetega. Toodangu tarnimine toimub nii hulgi- (AS Uninaks) kui jaekaubanduse võrkudes ning ehitus- ja restaureerimisfirmadele. Soomest oleme koostööd teinud firmadega Kirjopiiska OY ja Basok OY, Detox OY ning Rootsis ECS-Teknik AB. Lubjapastat kasutatakse põhiliselt ehitustöödel mörtide ja krohvide koostises, lubivärvi valmistamiseks, happeliste muldade lupjamiseks jne.

Ja veel lubjast - kui muretsete kustutamata lubjapulbrit, siis siin on juhis kustutamiseks:
Lubja kustutamine: Lubja kustutamiseks nimetatakse lubja reageerimist veega, mille tulemusena tekib kustutatud lubi
( hüdraatlubi –põhikoostiselt Ca(OH)2).
Kustutamisel kasutatakse vett liiaga- 1 kg kustutamata lubjale lisatakse 5 – 10 l vett.
Segada hoolikalt ja jätta seisma ( 1 h või kauem). Ettevaatust segamisel - protsess on eksotermiline ( eraldub soojus ).
Vee liiaga kustutatud lubi settib seismisel – alla settib nn. lubjatainas ( tihedus ~ 1,25 t/m3 ) , mis sisaldab ~55 % vett ja
peale jääb nn. lubjavesi. Lubjatainast kasutatakse lubimörtide tegemisel ja lubjavett lubivärviga värvimisel aluspinna
kruntimiseks.