01-01-2013, 00:02 AM
Eestis soojustatakse massiliselt vundamente meetodil: kaevatakse iidvana maja vundament lahti, kaetakse see penoplastiga ja aetakse kraav kinni. Maru hea pidi olema. Mõned katavad veel enne tõrvaga, mõned panevad mummukile, mõned panevad isegi XPS-i. Kust on sellised projektid pärit ja kes sellised koostab? Ausõna, ma ei jaga ehitusfüüsikast eriti nagu midagi, kuid ma usun inimese juttu, kes seda teemat valdab. Üks väljavõte ehitusabi.ee foorumist:
Tsitaat:alar piirfeld RE: vundamendi soojustus
26.05.2003 16:27:20
Tere väitlejad.
Te olete asunud väga keerulise teema kallale. Probleemi olemus hakkab sellest, kas vundamendil on hüdroisolatsiooni või ei. Pakun välja, et ca 95 % väikeelamutel see puudub. Hüdroisolatsioon hakkab pihta vundamendi taldmikualusest hüdroisolatsioonist ning jätkub maapinnas vertikaalse hüdroisolatsiooniga, kusjuures kogu isolatsioon peab olema ühtses kihis ilma vahedeta. Juhul, kui see on olemas on mõtet hakata mõtlema vundamendi ja soklisoojustuse peale. Vastasel juhul on see ehitusfüüsikaline lollus. Kui mummupaanid on omavahel kokku sulatatud ning samuti ühendatud taldmikualuse isolatsiooniga, siis omab ta hüdroisoleerivat funktsiooni. Ma kahtlen sügavalt, et nii tehakse. "Pole tähtis, mis värvi on kass, vaid see et ta hiiri püüab". Sama kehtib ka peno kohta. Maa sisse võib paigaldada sinist, rohelist kollast roosat jne peno, mille veeimavus on väiksem kui 2% mahukaalust aastaks vette uputatuna. Ainult selline peno täidab oma funktsioone maa sees. Kõik ülejäänud on tellijate lollitamine. Seda teevad nii ehitajad kui ka projekteerijad (enamus neist vähestest insenerlikest teadmistest). Heily märkus Fibo märgumise kohta on omal kohal, aga maa sees ilma hüdroisolatsioonita juhtub see niikuinii. Aga maapinnatööde kohta vaidleks vastu: need on paganama kallid ja töömahukad, kui teha nii, et neist ka kasu on. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.