01-01-2013, 20:54 PM
Pean tunnistama et minu igapäevaseks erialaks on kütte ja ventilatsioon. Ma ei ole küll väga pädev seinte konstruktsiooniliste lahenduste osas, kui silmas peetakse hüdroisoleerimist või kestvust ajas ja vastupidavust ilmastikule, aga paar momenti märgiks ära.
1) Kas soojustada seinad ja vundament? Või soojustada seinad ja keldri vundament? Või soojustada maja ülemine ots ja teha küttesüsteem?
Lõppkokkuvõttes kunagi pead kogu maja soojustama ja looma moodsa küttesüsteemi. Alustada soovitan maja ülemise osta soojustamisest, see on lihtsam ja seda saab vähese raha eest rohkem. Kui maja on soojem, säästad raha väiksema kütusekulu arvel. Kelder jäta viimaseks. Seal säästad soojustamise järel sooja kõige vähem. Keldris sa ei ela, las ta olla vahel härmas ja kui sinna tekib katlamaja, siis saab seal ka soojem olema.
2) Kas ja miks on vaja üldse vundamenti vaja soojustada?
Kui on karm talv, siis jaanuari lõpuks on maapind ca 1m ära külmunud. Teede all rohkem, puutumata lume all vähem. Sügavamal hoiab aga maapind kenasti +4...+6C temperatuuri, külmunud osas on aga mingi – märgiga algav number. Soojakadu sõltub otseselt siseruumi ja väliskeskonna temperatuuri vahest. (siuke lihtne valem: temp. vahe korda seina pind korda seina U-arv võrdub ruumi soojuskadu ). Nii kaob soe läbi vundamendi seina, kaob ka läbi seinaäärse põranda, aga hoone keskosas praktiliselt mitte. Seal on juba korra soojaks köetud pinnase mass ja see maja kasutamisel ära ei jahtu. Nii pole vundamendi seinast kaugemal kui 6m asuva põranda soojuskaoga üldse vaja arvestada. Kui just ruumis põrandakütet ei ole.
3) Hüdroisolatsioon.
On tähtis kõrge pinnaseveega piirkondades, kui maja all on täiskelder. Et vesi keldri ei tungiks, peab sein vett pidama. Ja kuna seinale kleebitud peno eriti vett ei pea, siis see külm pinnasevesi (voolaval kujul) märgab ära ka sinu seina ja see ei pea enam ka sooja kinni nii edukalt kui kuiv sein. Rääkimata märjast seinast ja põrandast. Tavaline pinnase niiskus aga on üldjuhul seina ja peno koostöös majja ei tungi.
Minu isiklik arvamus, kui veega on probleeme ainult lume sulamise ajal, siis oleks penoplasti hüdroisoleerimisest olulisemgi hoopis takistada sulavete imbumist vundamendi juures. Raja maja ümber vettpidav savi kiht ja kujunda kalded majast eemale.
4) Keldri lae soojustamine.
Kui kolid oma vannitoad keldrist välja ja seal saab olema ainult katlamaja, puud ja vbla mingi kola hoidmise koht, siis piisab seal +5C temperatuuri hoidmisest. Võib olla saab sellega hakkama ainult katel, võib olla lisaks katlale ka pisike radikas, aga kaval oleks keldri lagi ära soojustada. Sest 1 kor hakkad sa +22C või veel kõrgemat temperatuuri hoidma. Mis tähendab koheselt temperatuuride vahet ja see omakorda soojusvoogu 1-lt korruselt kedrisse. Kus seda kelle üle keegi peale keldrikakandi ei rõõmusta.
5) Katel või soojuspump?
See on selles mõttes põnev teema, et kuna erinevate kütuseliikide hinnad omavahel on ka pidevas liikumises, siis tänane soodsaim valik ei pruugi homme seda enam olla.
Õhk-vesi tüüpi soojuspumba soojushulk, mille ta elektrist toodab, sõltub otseselt õhutemperatuurist ja jääb vahemikku 1...4. Müügimehed räägivad suuremastki numbrist. Kütteperioodi vältel keskmiselt arvestatakse saadud soojuse ja kasutatud elektri suhteks 2,6 ehk siis soojuse kW*h hinna saamiseks jaga oma elektri kW*h hind 2,6-ga.
EE pakett „kodu 1“ puhul oleks siis saadud soojuse hinnaks 11,71senti/2,6=4,5senti
Puudega kütmisel hea katlaga ja kasutades küllaltki kuiva okaspuud või leppa ning soovides teada suurusjärgulist soojuse hinda, tuleks puude ruummeetri hind jagada 1000-ga (katla kasutegur korda ruummeetri kütteväärtus).
Ostes lahtist metsakuiva hinnaga 42Eur/ ruum (Tallinna puukontorite hinnad 2013 a algul), siis tuleks soojuse hinnaks 42Eur/1000=4,2 senti. + hea võimalus kõvasti füüsilist tööd teha, nii puid riita ladudes kui igapäevaselt katelt küttes.
Ma ei viitsi täna rohkem rehkendada, aga pellet on halupuidust veel kõvasti kallim kütteaine.
Ja õhk-vesi soojuspumba puhul tasuks eelistada põrandakütet, radikaid saab ka sellega edukalt kütta, aga need tuleb kole suured panna, et ära kütaks, kuna saadud küttevesi on võrreldes puukatlaga jahedam.
6) Loomulik tsirkulatsioon või pumbaga küttesüsteem
Loomulikul ringlusel on 1 ja paraku ka ainus eelis. Ta töötab elektrist sõltumata. Teda ei saa eriti reguleerida, läheb hulga aega, enne kui soe majja jõuab katlast ja tuleb panna poole jämedamad torud, kui pumbaga süsteemis. + veel rangemad nõuded asukoha ja torude kallete osas.
Igal juhul on sellest praktiliselt loobutud. Kui majas on ahjud olemas, siis mina seda loomulikku ringlust ei kaaluks. Kui just tõesti elektrikatkestused iganädalased nähtused pole.
1) Kas soojustada seinad ja vundament? Või soojustada seinad ja keldri vundament? Või soojustada maja ülemine ots ja teha küttesüsteem?
Lõppkokkuvõttes kunagi pead kogu maja soojustama ja looma moodsa küttesüsteemi. Alustada soovitan maja ülemise osta soojustamisest, see on lihtsam ja seda saab vähese raha eest rohkem. Kui maja on soojem, säästad raha väiksema kütusekulu arvel. Kelder jäta viimaseks. Seal säästad soojustamise järel sooja kõige vähem. Keldris sa ei ela, las ta olla vahel härmas ja kui sinna tekib katlamaja, siis saab seal ka soojem olema.
2) Kas ja miks on vaja üldse vundamenti vaja soojustada?
Kui on karm talv, siis jaanuari lõpuks on maapind ca 1m ära külmunud. Teede all rohkem, puutumata lume all vähem. Sügavamal hoiab aga maapind kenasti +4...+6C temperatuuri, külmunud osas on aga mingi – märgiga algav number. Soojakadu sõltub otseselt siseruumi ja väliskeskonna temperatuuri vahest. (siuke lihtne valem: temp. vahe korda seina pind korda seina U-arv võrdub ruumi soojuskadu ). Nii kaob soe läbi vundamendi seina, kaob ka läbi seinaäärse põranda, aga hoone keskosas praktiliselt mitte. Seal on juba korra soojaks köetud pinnase mass ja see maja kasutamisel ära ei jahtu. Nii pole vundamendi seinast kaugemal kui 6m asuva põranda soojuskaoga üldse vaja arvestada. Kui just ruumis põrandakütet ei ole.
3) Hüdroisolatsioon.
On tähtis kõrge pinnaseveega piirkondades, kui maja all on täiskelder. Et vesi keldri ei tungiks, peab sein vett pidama. Ja kuna seinale kleebitud peno eriti vett ei pea, siis see külm pinnasevesi (voolaval kujul) märgab ära ka sinu seina ja see ei pea enam ka sooja kinni nii edukalt kui kuiv sein. Rääkimata märjast seinast ja põrandast. Tavaline pinnase niiskus aga on üldjuhul seina ja peno koostöös majja ei tungi.
Minu isiklik arvamus, kui veega on probleeme ainult lume sulamise ajal, siis oleks penoplasti hüdroisoleerimisest olulisemgi hoopis takistada sulavete imbumist vundamendi juures. Raja maja ümber vettpidav savi kiht ja kujunda kalded majast eemale.
4) Keldri lae soojustamine.
Kui kolid oma vannitoad keldrist välja ja seal saab olema ainult katlamaja, puud ja vbla mingi kola hoidmise koht, siis piisab seal +5C temperatuuri hoidmisest. Võib olla saab sellega hakkama ainult katel, võib olla lisaks katlale ka pisike radikas, aga kaval oleks keldri lagi ära soojustada. Sest 1 kor hakkad sa +22C või veel kõrgemat temperatuuri hoidma. Mis tähendab koheselt temperatuuride vahet ja see omakorda soojusvoogu 1-lt korruselt kedrisse. Kus seda kelle üle keegi peale keldrikakandi ei rõõmusta.
5) Katel või soojuspump?
See on selles mõttes põnev teema, et kuna erinevate kütuseliikide hinnad omavahel on ka pidevas liikumises, siis tänane soodsaim valik ei pruugi homme seda enam olla.
Õhk-vesi tüüpi soojuspumba soojushulk, mille ta elektrist toodab, sõltub otseselt õhutemperatuurist ja jääb vahemikku 1...4. Müügimehed räägivad suuremastki numbrist. Kütteperioodi vältel keskmiselt arvestatakse saadud soojuse ja kasutatud elektri suhteks 2,6 ehk siis soojuse kW*h hinna saamiseks jaga oma elektri kW*h hind 2,6-ga.
EE pakett „kodu 1“ puhul oleks siis saadud soojuse hinnaks 11,71senti/2,6=4,5senti
Puudega kütmisel hea katlaga ja kasutades küllaltki kuiva okaspuud või leppa ning soovides teada suurusjärgulist soojuse hinda, tuleks puude ruummeetri hind jagada 1000-ga (katla kasutegur korda ruummeetri kütteväärtus).
Ostes lahtist metsakuiva hinnaga 42Eur/ ruum (Tallinna puukontorite hinnad 2013 a algul), siis tuleks soojuse hinnaks 42Eur/1000=4,2 senti. + hea võimalus kõvasti füüsilist tööd teha, nii puid riita ladudes kui igapäevaselt katelt küttes.
Ma ei viitsi täna rohkem rehkendada, aga pellet on halupuidust veel kõvasti kallim kütteaine.
Ja õhk-vesi soojuspumba puhul tasuks eelistada põrandakütet, radikaid saab ka sellega edukalt kütta, aga need tuleb kole suured panna, et ära kütaks, kuna saadud küttevesi on võrreldes puukatlaga jahedam.
6) Loomulik tsirkulatsioon või pumbaga küttesüsteem
Loomulikul ringlusel on 1 ja paraku ka ainus eelis. Ta töötab elektrist sõltumata. Teda ei saa eriti reguleerida, läheb hulga aega, enne kui soe majja jõuab katlast ja tuleb panna poole jämedamad torud, kui pumbaga süsteemis. + veel rangemad nõuded asukoha ja torude kallete osas.
Igal juhul on sellest praktiliselt loobutud. Kui majas on ahjud olemas, siis mina seda loomulikku ringlust ei kaaluks. Kui just tõesti elektrikatkestused iganädalased nähtused pole.