[PlyVal64]

Kõik ütlevad ühte- saepuru tuleb täies mahus seintest välja võtta ja see on tõsi. Vanad gerard-täidisseinad on aga ehitatud nii, et emma-kumma seina poole pead selleks täies mahus lahti lõhkuma. Üldiselt on selleks pooleks sisesein, välimise poole must laudis on üldjuhul ka sõrestikkonstruktsiooni kandev/tugevdav osa.
Sinu plaan on korralik kivivooder ära võtta ehk siis maja väljastpoolt ära lõhkuda. Ja siin kohas jookseb minu mõistus totaalselt kinni: ma saan sellest aru ainult juhul, kui tegu on mingi ulmelise "kaitstava" hoonega, mida ei lubata mitte mingil juhul muudmoodi energiatõhususe öirunõudestada või ehitusloa saamine on ilmvõimatu.

Umbes selle pärast tegi üks sõber analoogse tembu siin Nõmmel: buumiaegne hullus oleks kõikmõeldavate lubade hankimisega aega aastates venitanud ja rahakotti veel uhkema augu teinud. Ta ehitas "salaja" maja ümber täpselt Sinu mõeldud meetoditega, säilitades vaid mõne kandekonstruktsiooni, vanaisa laotud viimasepeal ahju/korstnajala ja kasutades ära vana põranda vesikütte+paks betoon jaoks saalungina. Imepisikese katusetõstega sai ruumi juurde aga visuaalselt ei hakka silma, et oleks ümber ehitatud etc. Algne maja oli ka inseneri ehitatud ehk ei olnud oma ajastu kohta üldse halva kvaliteediga haltuurana püsti lükatud aga... tulemus on küll hea aga kindlasti mitte maksimaalne võimalik. Aga kulu oli ikkagi röögatu + väga pikk ISE ehitamine. Töölt lahti, ise ehitad, ise varustad, ise oled kupjaks töömeestele.
Teine sõber ostis Nõmmele maja, ehitusinseneri ehitatud, ühe väga tuntud vanatehnikuga seotud. Tutikas katus, "unistuste" garaaž jne. Maani maha, paekivist vundamentki lahti ja kivid taaskasutusse ning rekonstrueerimisprojektiga uus sarnane aga kõige paremate moodsate lahenduste/materjalidega maja asemele. Sai parim võimalik.

Ise elan ka mitte just vähetuntud ehitusinseneri rekonstrueeritud majas, mida on 40-47 aastat tagasi sarnaselt rekonstrueeritud. Selleaegsete materjalide ja võimalustega. Äsja tegelesin puhtalt nalja pärast selle loomingu soojustamisega. Tegu on jupikese seinaga, mille isa tegi minu jaoks 70'te alguses ehk selles toas on tänaseks suureks kasvanud kaks põlvkonda poisse - mina ja minu poeg. See täpselt 100 eur rahaline kulu (peno, vaht, vahupüstoli ost, krohvimine kevadel etc) ei tapa aga isegi see ei "tasu" ennast mitte kunagi ära! Need mõned kümned reaalselt külmad talvepäevad, kus see külmasild tõesti maja jahutas (korra läks isegi sein seest härma!) vs see aeg, kus on "jumala poohui"- kütan siis iga päev ahju - ma saan osta selle raha eest 20 ruumi ahjupuid!!! Nende "-10 ja külmem" päevade jagu LISAkütmist kulutab kõige hullemal juhul ära tavapärasest 0,7-1 ruumi jagu ehk umbes 20 aastat ehk kolmandagi mehe võiks seal toas suureks kasvatada
Kuna meie majal on arhitektuurne väärtus, siis kahjuks ainus tulevikulahendus ongi "vana maani maha ja täpselt samasugune tuliuus asemele" aga seda siselahenduste totaalse muutmisega. Sest kogu maja on ehitatud 1923 aastal "tekkinud" pisikese maja ümber "nii nagu ehitustehniliselt sai" mitte nii, nagu oleks hea ja mõnus elamiseks.

Et siis "soojustus", mille eemaldasin äsja Ja see must asi tuli ka sealt seina seest....



PS: ehitusbuum jõudis lõpuks ka siia Rahumäele ja suisa kolm maja kõrvuti Kaevu tänaval on praegu "rekonstrueerimises": kõik lõhuti vundamendini maha ja ehitatakse peale sarnased aga tuliuued. Selle suure majaga prooviti alguses säilitada kogu esimese korruse püstpalksein aga seegi lõhuti ära ja odavam ning targem oli see laduda kivist. Nüüd saabki välimuselt identne kunagi Narva-Jõesuust siia veetud majaga aga väga hea UUS maja. Hoovimaja, mis oli juba sünnipäraselt reaalselt puukuur ehk härra teenijate maja (meie auuli ainus venelaste eluase...), see on nüüd suisa edev.