[PlyVal64]

Või jummel - ja ma arvasin, et olen igasugust jama juba näinud - vihmavari soojustuseks.

Nagu ma pildi pealt aru saan siis sa soojustasid u 1 ruutmeetri seina - vahe on väike, aga kui sa soojustad 200 ruutmeetrit maja siis efekt on tuntav.

Alati võiks uue ehitada - aga uus nõuab korraga rohkem väljaminekuid - 40k euri eest saab umbes 40-60 ruutmeetrise maja, kui enamus tööd ise ära teed. (nõuab aega ja nagu ma olen aru saanud on juba pere loodud)


jõudu planeerimisel

IRW, Sa oled siis vähe näinud
Aga 1 vs 200 ruutu on kindlasti vahe, siin pole ju kahtlust kuid: a'la 200 ruutu annab efekti näiteks kortermajal, kus "võitjaid" on palju rahakotte. Eramaja puhul kisub asi peaaegu vääramatult mõiste alla "mahavisatud absoluutnumber". Ainult tõesti siis, kui tegu on algselt soojustuseta puukuuriga, on asjal sügavam mõte. Kui tegu on ikkagi majaga, mis on vähegi "kuidagimoodi" meie kliimasse projekteeritud ja ehitatud, ei pruugi asjal mingit mõtet olla ega tulla.
Nende mistahes vanade majade suurim puudus on enamuses täesti totter ja "nõukaaegne", selle ajastu ehitusnormide/keeldude/käskude põhine ruumijaotus. Enne leiab Wabariigi aegse uue uhke taluhäärberi, kus on ruumijaotus suisa mõistlik, kui sellise nõukaaegse eramu. On mul ju suguvõsa probleem see "Individuaalmaja ehitamine" ja kõik muud tuntumad kunagised ehitusraamatud... Ning on nii mõnedki kunagised originaalprojektid kodus alles.

Just aastavahetuse peo suurema hulga inimestega pidsime täpselt sellises majas. Aga seal ka, kuigi oleks olemas reaalsed võimalused, ei ole hakatud rumalustega tegelema. Isegi aknaid ja välisust ei ole välja vahetatud, rääkimata mingist ümberehitamisest või öirolollusest. Vaid vana väsima hakanud eterniidi asemel uus katusekatte materjal ja seest korralik sanitaarremont. Pluss kuivkäimla asendamine, sest lõpuks on meid siin kanaliseeritud.
Jälle - sellegi maja on ehitanud kunagi mees, kes teadis, mid ata teeb aga ikkagi on 600 ruudusel krundil 50'te viilktausega 100-ruudune maja täpselt see, mis nad kõik olid. Sapikale paras garaaž, esikus ruumi raiskav keldrikäik/teise korruse trepp; vannituba keset maja, väike köök puupliidiga ja erldi pisikese sahvriga, elutuba vaheseinaga avatav suureks saaliks etc, etc. See ongi ainus, mis tehtud on, et elu- ja söögituba on kokku lastud liigutatava vaheseina eemaldamsiega ning välja on lõhutud ajastuvaimule kohased sisse ehitatud tohutud seinakapid. Mugavuskütteks on installitud õhkküte, mida siis külmadega toetatakse vajadusel vanade ahjude ja köögist pliidiga. Aga vajadust on harva, sest pole ju meeletut kubatuuri - tüüpiline viilualune mansardkorrus. Lihtsalt on vanad laudpõrandad ja trepp nõmedatest materjalidest "vabastatud", puhastatud ja lihvitud; säilitatud kõik klassikalised aknad, vineer/liist laed jne. Mitte mingit muud mõistlikku varianti selliste majadega polegi: kas säilitada vana seda mõistusega kergelt arendades või lõhkuda maha ja ehitada täiesti uus. Kõik muud variandid on suures piires raha maha viskamine ja müügimeeste lolluste pime uskumine.

Absoluutselt nõus, et mugavus maksab. Aga et saada mugavat elu, tuleb kohe uus ja mugav maja ehitada. Parimal juhul saab vanast majast säilitada kandekonstruktsiooni kuid tihtipeale pole seegi mõistlik, sest odavam on seegi uus ja "moodne" teha. Kasvõi seesinase ruumijaotuse ja mahtude/avaruse tarbeks. Kõik muu on mõningate eranditega raha raiskamine: kulutad ära mitmekohalise rahanumbri korraga, et saavutada null-koma kohaga sääst kuus. Mitte kuidagi ei ehita vanast majast passiivmaja nii, et kui varem oli kuu kulu näiteks 100 ühikut, siis peale meeletu summa sisse ladumist muutub see äkitselt 10'ks ühikuks. 10-ühiku maja tuleb ikka joonestuslaual projekteerida ja siis räige kvalteedikontriolli silme all valmis ehitada.
Mul see 100 tugrikut ja kaks tundi tööd ongi just for fun ning mingisugune efekt siiski tekkis: päris härmatis äsjase hetke suure külmaga enam siseseinale ei tekkinud. Samamoodi eemaldasin sahvri ja soojustasin väljaspoolt teadlikult sellisena ehitatud jahutusseina pindalaga 1 ruut: enam ei lähe pesumasina toitevoolik jäässe Varem oligi külmakapp, nüüd peab külma mitte sisse laskma. Laudis, naelad, Ligno ja oskused olid kodus olemas, peno ei maksnud liiga palju. Sellistel tegevustel on mõte. Tunnike nokkimist ja tehtud. Mis kõige tipuks: sõltuvalt elukohast ja krundi suurusest võib anda kodualuse maa maksuvabastus suurema rahalise efekti, kui üüratute summade ebamõistlik investeerimine majasse.

Lõpuks jääbki vaid mugavus kui individuaalne ja "veniv" mõiste. Mingi väike, odav ja lihtne tegevus a'la keldri lakke peno, võib olla tõsise kasuteguriga. Või tõesti räästarennide paigaldus. Kivivoodri ära lõhkumine aga rahaline enesetapp, mille tõttu jääb perel edaspidi kordi olulisemaid tegevusi tegemata. Selliseid, mis seda peret vaimselt tugevaks teeb ja koos hoiab. Ning kõige lõpuks ei tea keegi, kumb on odavam: kas kasvada külmadel põrandatel titest peale ja olla "külmakindel" ning karastatud või maksta kogu elu apteekides röögatuid summasid ravimite eest. Isiklikult arvan kogemustele tuginedes, et villane sokk ja soojad toasussid on ikka palju odavam... Ei mäleta, et ise oleks oluliselt haige olnud ja poiss oli väga tihti AINUS laps nii lasteaias kui koolis ajal, kui teised kodus läkastasid ja tatistasid. Paterdas titest peale paljajalu "külmadel" põrandatel ja ajas tuharuumist peoga tuhka suust sisse...