03-01-2013, 12:21 PM
Tere!
Julgeks kah sõna sekka öelda. Mul käsil küll uue maja ehitus ja püüdnud teemaga ennast kurssi viia niipalju kui tavainimesel võimalik. Järgnev tekst kajastab neid seisukohti, mis mul vanu ehitusalaseid käsiraamatuid lugedes ja mõne inseneriga konsulteerides on tekkinud. Kaasaegseid soojapidavamaid materjale kasutades on põhiliseks probleemiks konstruktsiooni niiskusprobleemid. Vana kehva soojustuse puhul olid need probleemid väiksemad, kuna soojustus köeti üles ja puhuti lihtsalt tuule poolt kuivaks. Seda siis eneseõigustuseks.
Saan ma aru, et praegune seina konstruktsioon on nn Nõmme sein? St. seestpoolt väljapoole: viimistlus, laudis, 5x15 prussidest kandev sõrestik, selle vahel saepuru, laudis (diagonaallaudis?), õhuvahe, tellisvooder.
Kui silikaatvooder on korras, pragudeta, siis ma püüaks seda säilitada, sest hooldevabamat fassaadi annab otsida. Ehk siis seestpoolt väljapoole teeks nii:
1. viimistlus (kips jne)
2. sõrestiku vahele penoplasti vähemalt 20cm
3. tuuletõkke paber (odavam) vastu välimist laudist.
Välisvoodril tuleb alumisel kihil iga nelja kivi tagant eemaldada püstvuugist kivistunud mört, üleval räästa all tuleb jäglida, et silikaadi vaheline tuulutus jääb toimima. Sama tuleb jälgida akende ja uste juures, st. akna alt peab õhk saama välja tuulduda ja ülevalt servast peab piisavalt sisse saama.
Penoplasti paigaldamine on muidugi aeganõudev. Plaadid tuleb saagida võimalikult täpsed. Üks insener soovitas mul panna 5 cm kihid, sest siis on saega juhuslikult viltusaagides viga väiksem. Samuti soovitas ta vaid välimise kihi liimiga (vahuga) kinni panna, teised kihid jätta võimalikult täpselt saagides lahtiselt. Tuuletõkkepaberi paneks seetõttu, et see on piisavalt odav ja mingi funktsioon tal ju kindlasti on.
Põrandad laed.
Lakke tuleb soojustust panna rohkem, kui seina. Muud tingimused jäävad samaks. Mina jääks penoplasti juurde. Seda eelkõige niiskusrežiimi tõttu.
Kõige raskem on soojustada keldrivahelage. Niiskusrežiime arvestades oleks õige isoleerida keldri lae poolt, kuid siis tekib päris hea külmasild sokli peal silikaatvoodri ja keldrivahelae kokkusaamise kohas. Selle vältimiseks tahaks kangesti seestpoolt soojustada, et põranda soojustus seinasoojustusega kokku saaks, kuid siis tekib probleem niiskusega, mis tahab hakata külma betooni peal kondenseeruma. Samuti, kui kelder on soojast eraldatud ja vahelagi enam seda ei küta, siis võib edaspidi keldri temperatuur minna miinuste poole.
Keeruline lugu. Vastust peab uurima insenerilt, kuid pädevaid insenere on Eestis väga vähe. Juhuslikke ehitusmehi ei tasu praktiliselt üldse kuulata. Siiski ühe pädeva tegelase nimi on siit teemast isegi läbi lipsanud.
Aga loodame, et sul on sokli seinad paekivist ja ca 60 cm paksud. Loodame, et vahelagi toetub näiteks esimese 30cm, siis on mingi vahe ja siis tuleb sõrestik+kivivooder. Sellisel juhul tuleb külmasild väiksem. Igaljuhul tasub seal sõrestik jm puitosad võõbata üle mõne puidukaitsevahediga. Kindlasti peab olema puitseina ja sokli vahel hüdroisolatsioon - paar kolm kihti ruberoidi.
Sokkel.
Kõige keerulisem. Kuna mul endal on uusehitis, siis oli kõik lihtsam. Korralik hüdroisolatsioon (nn vann), soojustus. Kuid kui vanni ei ole? Lähtuks vanadest ehituskäsiraamtutest Arvo Veski, Tiit Masso. Püüaks võtta insenerilt konsultatsiooni 40..50€ ei ole seks tarbeks kindlasti mahavisatud raha.
Lõpetuseks. Igalühel oma arvamus. Ehitusfoorumid on täis vaidlusi vill versus penoplast. Mina ei näe villal palju eeliseid, pigem puudusi. Villa puhul peab olema väga, väga korralik tuuletõke (ka ju raha!), sest muidu ei ole sellest suurt kasu. tuuletõkke puhul peab rangelt jälgima aurutihedust. Tuuletõkke plaat ei tohi olla aurutihedam kui vill, st tuuletõke kipsplaat on ilma sisemise aurutõkketa halb variant. Ja sisemine aurutõke peab olema 100% õhutihe, sest muidu ei ole garantiid, et ei teki muid probleeme jne.
Üks link mängimiseks: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/
Seda saab keerata ka pea-aegu inglise keelseks. Näitab ära oletatava seina u-arvu ja niiskuse kondenseerumise ohud. Kindlasti ei ole seal tegu lõpliku tõega.
Kas kogu see krempel tasub vaeva? Ei tea. Eespool on kirjeldatud, et ei tasu. Võib-olla piirduda lae soojustamisega, seintesse vajunud saepuru asemele juurde kühveldada, aknad vahetada ja paigaldada soojatagastusega ventilatsioon ning lõpuks kütta rohkem. 20000€ kulub särinal, seda ma tean.
Head uut aastat!
Julgeks kah sõna sekka öelda. Mul käsil küll uue maja ehitus ja püüdnud teemaga ennast kurssi viia niipalju kui tavainimesel võimalik. Järgnev tekst kajastab neid seisukohti, mis mul vanu ehitusalaseid käsiraamatuid lugedes ja mõne inseneriga konsulteerides on tekkinud. Kaasaegseid soojapidavamaid materjale kasutades on põhiliseks probleemiks konstruktsiooni niiskusprobleemid. Vana kehva soojustuse puhul olid need probleemid väiksemad, kuna soojustus köeti üles ja puhuti lihtsalt tuule poolt kuivaks. Seda siis eneseõigustuseks.
Saan ma aru, et praegune seina konstruktsioon on nn Nõmme sein? St. seestpoolt väljapoole: viimistlus, laudis, 5x15 prussidest kandev sõrestik, selle vahel saepuru, laudis (diagonaallaudis?), õhuvahe, tellisvooder.
Kui silikaatvooder on korras, pragudeta, siis ma püüaks seda säilitada, sest hooldevabamat fassaadi annab otsida. Ehk siis seestpoolt väljapoole teeks nii:
1. viimistlus (kips jne)
2. sõrestiku vahele penoplasti vähemalt 20cm
3. tuuletõkke paber (odavam) vastu välimist laudist.
Välisvoodril tuleb alumisel kihil iga nelja kivi tagant eemaldada püstvuugist kivistunud mört, üleval räästa all tuleb jäglida, et silikaadi vaheline tuulutus jääb toimima. Sama tuleb jälgida akende ja uste juures, st. akna alt peab õhk saama välja tuulduda ja ülevalt servast peab piisavalt sisse saama.
Penoplasti paigaldamine on muidugi aeganõudev. Plaadid tuleb saagida võimalikult täpsed. Üks insener soovitas mul panna 5 cm kihid, sest siis on saega juhuslikult viltusaagides viga väiksem. Samuti soovitas ta vaid välimise kihi liimiga (vahuga) kinni panna, teised kihid jätta võimalikult täpselt saagides lahtiselt. Tuuletõkkepaberi paneks seetõttu, et see on piisavalt odav ja mingi funktsioon tal ju kindlasti on.
Põrandad laed.
Lakke tuleb soojustust panna rohkem, kui seina. Muud tingimused jäävad samaks. Mina jääks penoplasti juurde. Seda eelkõige niiskusrežiimi tõttu.
Kõige raskem on soojustada keldrivahelage. Niiskusrežiime arvestades oleks õige isoleerida keldri lae poolt, kuid siis tekib päris hea külmasild sokli peal silikaatvoodri ja keldrivahelae kokkusaamise kohas. Selle vältimiseks tahaks kangesti seestpoolt soojustada, et põranda soojustus seinasoojustusega kokku saaks, kuid siis tekib probleem niiskusega, mis tahab hakata külma betooni peal kondenseeruma. Samuti, kui kelder on soojast eraldatud ja vahelagi enam seda ei küta, siis võib edaspidi keldri temperatuur minna miinuste poole.
Keeruline lugu. Vastust peab uurima insenerilt, kuid pädevaid insenere on Eestis väga vähe. Juhuslikke ehitusmehi ei tasu praktiliselt üldse kuulata. Siiski ühe pädeva tegelase nimi on siit teemast isegi läbi lipsanud.
Aga loodame, et sul on sokli seinad paekivist ja ca 60 cm paksud. Loodame, et vahelagi toetub näiteks esimese 30cm, siis on mingi vahe ja siis tuleb sõrestik+kivivooder. Sellisel juhul tuleb külmasild väiksem. Igaljuhul tasub seal sõrestik jm puitosad võõbata üle mõne puidukaitsevahediga. Kindlasti peab olema puitseina ja sokli vahel hüdroisolatsioon - paar kolm kihti ruberoidi.
Sokkel.
Kõige keerulisem. Kuna mul endal on uusehitis, siis oli kõik lihtsam. Korralik hüdroisolatsioon (nn vann), soojustus. Kuid kui vanni ei ole? Lähtuks vanadest ehituskäsiraamtutest Arvo Veski, Tiit Masso. Püüaks võtta insenerilt konsultatsiooni 40..50€ ei ole seks tarbeks kindlasti mahavisatud raha.
Lõpetuseks. Igalühel oma arvamus. Ehitusfoorumid on täis vaidlusi vill versus penoplast. Mina ei näe villal palju eeliseid, pigem puudusi. Villa puhul peab olema väga, väga korralik tuuletõke (ka ju raha!), sest muidu ei ole sellest suurt kasu. tuuletõkke puhul peab rangelt jälgima aurutihedust. Tuuletõkke plaat ei tohi olla aurutihedam kui vill, st tuuletõke kipsplaat on ilma sisemise aurutõkketa halb variant. Ja sisemine aurutõke peab olema 100% õhutihe, sest muidu ei ole garantiid, et ei teki muid probleeme jne.
Üks link mängimiseks: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/
Seda saab keerata ka pea-aegu inglise keelseks. Näitab ära oletatava seina u-arvu ja niiskuse kondenseerumise ohud. Kindlasti ei ole seal tegu lõpliku tõega.
Kas kogu see krempel tasub vaeva? Ei tea. Eespool on kirjeldatud, et ei tasu. Võib-olla piirduda lae soojustamisega, seintesse vajunud saepuru asemele juurde kühveldada, aknad vahetada ja paigaldada soojatagastusega ventilatsioon ning lõpuks kütta rohkem. 20000€ kulub särinal, seda ma tean.
Head uut aastat!