04-01-2013, 00:59 AM
Nii, nüüd on asi juba teaduslikuks ja minu jaoks küllaltki keeruliseks läinud. Aga panen lisaks ka oma tähelepanekud ja kogutud info:
Hetkel on maja siis selline seest välja: kips, soome papp, laudis, saepurutäidis(150mm ülemine korrus, alumine 200mm), laudis, õhuvahe, kivivooder. Ja kivivoodri eemaldan, kuna see niikuinii eriti ilus välja ei näe.
Penoplasti välistan justnimelt selle tõttu, et ta ei lase saepuruseintel hingata. Aastaid tagasi oli majal mul tõrvapapp veel väljaspool seina peal(kivivoodri taga siis). Mäletan kui sai vahetatud esimese korruse aknaid. Tookord sai seda pappi ära võetud sealt niipalju kui sai ja teise korruse ehitusega sai see enamuses tervel majal eemaldatud. Papp sai ära võetud selle tõttu, et uued aknad ei lasknud enam niipalju õhku läbi ja läksid talvel-sügisel-kevadel seestpoolt alt äärest märjaks. Ja kohe palju läksid. Sai siis kellegi jutu peale võetud väljast akna ümbruse liistud ja veeplekk ära ja eemaldatud see papp niipalju kui võimalik. Arvan et tookord oli seda ühe akna kohta pea 10ruutu seina pinnalt. Aknaid oli siis 4. Pärast seda kadus see probleem. Seega oli see papp nagu aurutõke. Usun et kui praegu väljastpoolt penoga soojustada käitub see peno samamoodi nagu tookord oli tõrvapapp.
Ja soojustamisest saan tuua sellise hea näite.
Vennal kahekordne elamu. 120ruutu korrus + täiskelder. Maja nõukaaegne, kogu soojustus siis kivivooder, saepuru, kivivooder. Soojustas sellel aastal termovahuga ja 9cm paksuse kihi. Kaotas seintest ära praktiliselt kõik külmasillad ja paigaldas keskkütte. Lagi jäi soojustamata.
Enne oli õhksoojusküte(bullerjan tüüpi) + 2 suure soemüüriga kaminat. Lisaks õhksoojuspump ja pidevalt järgi ka elektriradikad. Enne oli vaja, et kogu aeg oleks õhkkütte katlal tuli all ja niisamuti ka kord päevas kaminaid kütta. Lisaks uhas õhksoojuspump ja radikad, ning talvine elektriarve oli külmadel kuudel (-15 ja alla) sinna 10 000 krooni kanti(tubades oli maksimaalselt 18 kraadi), siis nüüd on elektrikulu selle kõrval olematu.
Praegu ütles et siin külmemate ilmadega(-10 kanti oli mingi aeg) läheb hommikul enne tööle minekut teeb keskküttekatlale tule alla, ja kui õhtul töölt tuleb nii 6 paiku, teeb uuesti tule alla(laob lihtsalt korra katla puid täis mitte ei uha mitu tundi takka). Ja kogu majas on püsivalt 24 kraadi. Puid arvestas et kulub täpselt 1 ruum nädalas sellise külmaga. Praegu kui kraad - kaks sooja, siis kütab ülepäeva et sama tempi hoida.
Paigaldatud 13 radikat, 2 ruumi põrandaküte ja soojaveeboiler süsteemi.
Lae soojustus pidi tulema järgmisel aastal, praegu kogu soojustus lihtsalt betoonpaneelid. Lisaks lähevad soojustamata küttetorud läbi keldri, seega on ka kelder 14 - 15 kraadi soe. Teisi kütteallikaid ei ole enam kasutanud.
Seega mugavus missugune, kui enam ahju valvama ei pea. Puude ja elektri kulu väiksem ja maja kah soe.
Keskküttesüsteem maksis tal kokku 10 000€. Seega minul üle poole võrra väiksem maja, väiksem katel, akupaak, torustik ja radikaid kah max 6tk., siis peaks see mul eeldatavalt kuskil 5000€ kanti jääma. Igaljuhul hinnapakkumise lasen süsteemile ära teha, see ei kohusta millekski.
Termovahtu ka ma kahjuks kasutada ei usalda.
Hetkel on maja siis selline seest välja: kips, soome papp, laudis, saepurutäidis(150mm ülemine korrus, alumine 200mm), laudis, õhuvahe, kivivooder. Ja kivivoodri eemaldan, kuna see niikuinii eriti ilus välja ei näe.
Penoplasti välistan justnimelt selle tõttu, et ta ei lase saepuruseintel hingata. Aastaid tagasi oli majal mul tõrvapapp veel väljaspool seina peal(kivivoodri taga siis). Mäletan kui sai vahetatud esimese korruse aknaid. Tookord sai seda pappi ära võetud sealt niipalju kui sai ja teise korruse ehitusega sai see enamuses tervel majal eemaldatud. Papp sai ära võetud selle tõttu, et uued aknad ei lasknud enam niipalju õhku läbi ja läksid talvel-sügisel-kevadel seestpoolt alt äärest märjaks. Ja kohe palju läksid. Sai siis kellegi jutu peale võetud väljast akna ümbruse liistud ja veeplekk ära ja eemaldatud see papp niipalju kui võimalik. Arvan et tookord oli seda ühe akna kohta pea 10ruutu seina pinnalt. Aknaid oli siis 4. Pärast seda kadus see probleem. Seega oli see papp nagu aurutõke. Usun et kui praegu väljastpoolt penoga soojustada käitub see peno samamoodi nagu tookord oli tõrvapapp.
Ja soojustamisest saan tuua sellise hea näite.
Vennal kahekordne elamu. 120ruutu korrus + täiskelder. Maja nõukaaegne, kogu soojustus siis kivivooder, saepuru, kivivooder. Soojustas sellel aastal termovahuga ja 9cm paksuse kihi. Kaotas seintest ära praktiliselt kõik külmasillad ja paigaldas keskkütte. Lagi jäi soojustamata.
Enne oli õhksoojusküte(bullerjan tüüpi) + 2 suure soemüüriga kaminat. Lisaks õhksoojuspump ja pidevalt järgi ka elektriradikad. Enne oli vaja, et kogu aeg oleks õhkkütte katlal tuli all ja niisamuti ka kord päevas kaminaid kütta. Lisaks uhas õhksoojuspump ja radikad, ning talvine elektriarve oli külmadel kuudel (-15 ja alla) sinna 10 000 krooni kanti(tubades oli maksimaalselt 18 kraadi), siis nüüd on elektrikulu selle kõrval olematu.
Praegu ütles et siin külmemate ilmadega(-10 kanti oli mingi aeg) läheb hommikul enne tööle minekut teeb keskküttekatlale tule alla, ja kui õhtul töölt tuleb nii 6 paiku, teeb uuesti tule alla(laob lihtsalt korra katla puid täis mitte ei uha mitu tundi takka). Ja kogu majas on püsivalt 24 kraadi. Puid arvestas et kulub täpselt 1 ruum nädalas sellise külmaga. Praegu kui kraad - kaks sooja, siis kütab ülepäeva et sama tempi hoida.
Paigaldatud 13 radikat, 2 ruumi põrandaküte ja soojaveeboiler süsteemi.
Lae soojustus pidi tulema järgmisel aastal, praegu kogu soojustus lihtsalt betoonpaneelid. Lisaks lähevad soojustamata küttetorud läbi keldri, seega on ka kelder 14 - 15 kraadi soe. Teisi kütteallikaid ei ole enam kasutanud.
Seega mugavus missugune, kui enam ahju valvama ei pea. Puude ja elektri kulu väiksem ja maja kah soe.
Keskküttesüsteem maksis tal kokku 10 000€. Seega minul üle poole võrra väiksem maja, väiksem katel, akupaak, torustik ja radikaid kah max 6tk., siis peaks see mul eeldatavalt kuskil 5000€ kanti jääma. Igaljuhul hinnapakkumise lasen süsteemile ära teha, see ei kohusta millekski.
Termovahtu ka ma kahjuks kasutada ei usalda.
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.