05-01-2013, 14:12 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 05-01-2013, 14:36 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
Teate, ma poleks nende näriliste poolelt üldse väga seda meelt, et need peamine kurja juur oleks! Mis on soojustus? ÕHUVAHE materjalis sees. Ega villa kiud ise ei hoia mingit sooja, samamoodi peno elik nafta. Ikka õhk seal sees.
Kui hiired/rotid pole tõesti viimase vindini kogu saepurutäidist minema tassinud, siis tekitavad nende käigud trambitud saepuru sisse tuulutuse. Ja tuulutus on väga vajalik ja väga hea. Näriliste käigud on suhteliselt umbse seinavahe lisatuulutus, mida ehituse käigus on kuratlikult raske sinna sisse muidu saada. Selge, et teatud hetkest alates muutub tuulutuskäikude arv vs soojapidavus suhe majas elava inimese jaoks negatiivseks aga hullunult närilisi karta pole ka mõtet.
Selge, et näiteks mul tuli mõned aastad tagasi suvekodu seina sisse elama metsnugis ja kasvatas seal oma pesakonna üles. See on nii suur ja raske loom, et on ühe postivahe villa kokku surunud. Selle peab lahti võtma ja lisa täitma. Aga mingid mõned 3-5 cm laiused hiirte käigud 15-20 cm paksuses täidises ei ole väga kõne väärt fakt!
Pluss see, kui inimene on korra kas saepuruga maja ehitanud või saepuru seintest välja võtnud, siis see kujutab ette TEGELIKKU täidise hulka seintes vs see hulk, mis kusagilt aegade jooksul välja pudeneb. Tühimikud seintesse tekivad ehituse ajal niiske saepuru kasutamisest mis kuivades ruumala kaotab, halvast ja oskamatust kinni tampimisest aga seda, et hiired suudaks ära viia 2-3 suurt gazoonikoormat saepuru....
Siin on välja toodud tüüpilisimad kohad, mida tuleks üle vaadata ja vajadusel remontida/lisasoojustada gerard- või nõmme-seinte puhul: aknalaudade alused ja seina ülemine serv. Keegi eespool ütles, et tal olid aknalauadade alused korras. Arusaadav, see näitab ehitaja kvaliteeti: keskmine aknalaua kõrgus on ju 70-100 cm vundmendivööst. See on nüüd täpselt selline kõrgus, mida on ehituse käigus kõige mugavam 80-90 kilosel mehel jalgadega kinni trampida. Seina tuli ja tuleb samamoodi ehitada, et mitte üle meetri korraga laudist, siis saab korralikult trampida. Aga tihtipeale ehitasid ju halturtšikud ja kes siis niimoodi viitsis? Valati valmis seinad ülevalt saepuru täis ja "kuidagimoodi" 5X10 prussist tehtud trampnuiaga udjati see enam-vähem ühtlaseks. Vaat need ongi puukuurid! Kui maja on iseendale ehitanud Peremees, kes natuke teadis, natuke mõtles ja omas soovi head asja ehitada - nendes pole suurt probleemi. Ja kus veel ei ole probleeme: kuni 50'te lõpuni ehitatud majades, sest neid ehitasid mehed, kes olid "harjunud" Siberisse minemise hirmus tööd korralikult tegema. Joodikud ja haltuuritamine tuli moodi Hrustsovi sulaga... ning nende kokku sülitatud kuuti ja selle külma seina ei tasu näriliste kaela ajada!
Kui hiired/rotid pole tõesti viimase vindini kogu saepurutäidist minema tassinud, siis tekitavad nende käigud trambitud saepuru sisse tuulutuse. Ja tuulutus on väga vajalik ja väga hea. Näriliste käigud on suhteliselt umbse seinavahe lisatuulutus, mida ehituse käigus on kuratlikult raske sinna sisse muidu saada. Selge, et teatud hetkest alates muutub tuulutuskäikude arv vs soojapidavus suhe majas elava inimese jaoks negatiivseks aga hullunult närilisi karta pole ka mõtet.
Selge, et näiteks mul tuli mõned aastad tagasi suvekodu seina sisse elama metsnugis ja kasvatas seal oma pesakonna üles. See on nii suur ja raske loom, et on ühe postivahe villa kokku surunud. Selle peab lahti võtma ja lisa täitma. Aga mingid mõned 3-5 cm laiused hiirte käigud 15-20 cm paksuses täidises ei ole väga kõne väärt fakt!
Pluss see, kui inimene on korra kas saepuruga maja ehitanud või saepuru seintest välja võtnud, siis see kujutab ette TEGELIKKU täidise hulka seintes vs see hulk, mis kusagilt aegade jooksul välja pudeneb. Tühimikud seintesse tekivad ehituse ajal niiske saepuru kasutamisest mis kuivades ruumala kaotab, halvast ja oskamatust kinni tampimisest aga seda, et hiired suudaks ära viia 2-3 suurt gazoonikoormat saepuru....
Siin on välja toodud tüüpilisimad kohad, mida tuleks üle vaadata ja vajadusel remontida/lisasoojustada gerard- või nõmme-seinte puhul: aknalaudade alused ja seina ülemine serv. Keegi eespool ütles, et tal olid aknalauadade alused korras. Arusaadav, see näitab ehitaja kvaliteeti: keskmine aknalaua kõrgus on ju 70-100 cm vundmendivööst. See on nüüd täpselt selline kõrgus, mida on ehituse käigus kõige mugavam 80-90 kilosel mehel jalgadega kinni trampida. Seina tuli ja tuleb samamoodi ehitada, et mitte üle meetri korraga laudist, siis saab korralikult trampida. Aga tihtipeale ehitasid ju halturtšikud ja kes siis niimoodi viitsis? Valati valmis seinad ülevalt saepuru täis ja "kuidagimoodi" 5X10 prussist tehtud trampnuiaga udjati see enam-vähem ühtlaseks. Vaat need ongi puukuurid! Kui maja on iseendale ehitanud Peremees, kes natuke teadis, natuke mõtles ja omas soovi head asja ehitada - nendes pole suurt probleemi. Ja kus veel ei ole probleeme: kuni 50'te lõpuni ehitatud majades, sest neid ehitasid mehed, kes olid "harjunud" Siberisse minemise hirmus tööd korralikult tegema. Joodikud ja haltuuritamine tuli moodi Hrustsovi sulaga... ning nende kokku sülitatud kuuti ja selle külma seina ei tasu näriliste kaela ajada!