[PlyVal64]

Ja kus veel ei ole probleeme: kuni 50'te lõpuni ehitatud majades, sest neid ehitasid mehed, kes olid "harjunud" Siberisse minemise hirmus tööd korralikult tegema. Joodikud ja haltuuritamine tuli moodi Hrustsovi sulaga... ning nende kokku sülitatud kuuti ja selle külma seina ei tasu näriliste kaela ajada!

Mul oli kunagi arvamus, et need, kes oskasid ja tahtsid tööd teha, olid pärit eelmisest EW-st. Nüüd on see eksiarvamus siis kummutatud.

Kuidas ma Sulle ütlen: need EW aegsed töömehed ei teadnud veel suurt midagi kõnealustest seintest ja nende ehitamisest. Ma võin Sulle "saladuskatte" all öelda, et talvel 1937/38 viidi läbi Eestis esimesed laborikatsetused eritüübiliste väisseinte soojapidavuse ehk sel ajal kasutatud sõnana soojavoolu-teguri mõõtmiseks. Tehti seda Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusõpetuse Laboratooriumis professor Jürgensoni ja sel ajal 29-aastase assistendi Veski eestvedamisel koos üliõpilastega. Arvo Veski võttis oma elutööks Eesti inimeste harimise ja teavitamise uusimatest ehituslahendustest nii EW ajal kui muidugi ENSV ajal lugematute artiklitega erialakirjanduses ja raamatutega.

Kõnealust seina nimetati sel ajal nopsasein ehk siis poorse täidisega pool-tulekindel kandevsein. Poorne täidis tähendas lubi+kips+kuiv sõelutud saepuru suhtes 1:1:35. Alles sel ajal hakkas Aseri ja Kopli tootma moodsat aukudega (114-augune) kergtellist, äsja oli hakatud tootma päris head isolatsioonimaterjali roliiti (pressitud pillirooplaat), sel ajal hakkasid tulema esimesed presspuidust ehitusplaadid Soomest ehk siis selle aja nimega ensoniitplaadid jne, jne. Näiteks TEP-plaat sai Eestis tuntuks 1939/40, kuigi Euroopas hakati sellega maju soojustama juba 1.Ilmasõja ajal. See kõik toimus vahetult enne teist ilmasõda ja väga palju ei jõudnud selle aja ülimoodne ehitusteadus ja oskused eestlastesse juurduda. Laiemalt hakkas täidissein levima muidugi peale sõda Soomest tulnud reparatsiooni barakkidega seoses, sealt ka "soome-seina või soome-maja" nimetus. Ning ka Jossifi aeg oli see, kus suurtes korter-uusehitistes hakati kasutama endisaegse massiivseina asemel õhkvahe ja täidisega tellisseinasid. Püsivad need majad siiani ja on selle juures ülimalt kvaliteetsed! EW ajal olid need üksikud arad katsetused julgete tipp-arhitektide (Volbri, Kotli jne) ja uutmismeelsete peremeeste poolt, mitte reegel. Aga sellestki ajast on tänaseks 75 aastat edasi arenetud

Lihtsalt pisike täpne tsitaadike (ma lihtsalt ei viitsi pikemalt trükkida ) ühe artikli sissejuhatusest ehk ajaloonurk oktoobrikuust aastast 1938:

Otstarbekohasematest elamu välisseintest.

Arvo Veski, Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusõpetuse Laboratooriumi assistent.

Hoone elamiskõlblikkus kui ka kogu hoone väärtus oleneb suuresti sellest, millisest materjalist ja kuidas on ehitatud hoone välisseinad. Tänapäeva ehitustehnika kiire areng on annud meile välisseinte alal rea uusi ehitusmaterjale kui ka uusi tarindusviise. Uued materjalid ja tarindid (märge: tarind=konstruktsioon; tarindama= konstrueerima) aga, nende otstarbekohasusest hoolimata ei ole meil suutnud leida küllaldaselt laialdast kasutamist.
Selle esimeseks põhjuseks tuleb pidada rahva umbusku igasuguse uue ja senitundmatu vastu; teiseks - meie iganenud ja paindumatuid ehitussundmäärusi, mis tihtipeale ei jõua pidada sammu areneva ehitustehnikaga ja mis praegugi veel elamu välisseinte alal peavad ainuõigeks isaisade poolt aastasadade eest tallatud radu. Kuid loodame, et uuemad ja otstarbekohasemad seinad aja jooksul leiavad rahva hulgas suuremat kasutamist.

Nagu Sa aru saad, olen ma ikka väga sügavalt juuripidi eramute soojaprobleemide lahendamises "sees"