[PlyVal64]

Endal tuli elumaja soojemaksmuutmise tuhin peale ca 5 aastat tagasi. Hakkas vaikselt pinda käima, et tuulise ilmaga, eriti ida tuulega jahutab maja ikka üsna hästi maha. Tööde järjekorraks sai elamismugavuse huvides alustatud seestpoolt. Tegemist on siis üle 100 aasta vanuse palkmajaga, millel väljaspool täipunnlausat 1988 aastal pandud vooder ja seespoolt 1960ndatel üleni üle krohvitud. Alustatud sai siis seestpoolt kõik krohv maha, relaka traatharjaga kõik palgid ja lagi üle lihvitud, põrand üles, vill ja tuuletõke alla ja uus laudpõrand peale. loomulikult sai majja sisse ehitatud ka vesi ja kanalisatsioon, mis enne üldse puudus.
Väljast sai siis eelmine suvi vooder maha, vahuga palgivahed kõik üle, vill seina, tuuletõke peale ja vooder ära lihvitud ning tagasi, loomulikult sai soojustatud vundament penoga ja tehtud põranda alla korralik tuulutus.
Kõkkuvõtteks võiks öelda, et ülihea sai, väga soe on, oluliselt rohkem puid jääb kuuri alles, tööd oli kõvasti aga igal juhul tasus ettevõtmist. Mõned foorumlased on majas ka käinud ja kõike näinud ning vägagi rahule jäänud.

Tuleme siis palkmaja soojustamise juurde, mis on ju "natuke" puittarindil täidisseina vanem vend. Aga alustame üldse tüüpiliste isolatsioonimaterjalide soojusjuhtivustegurist ja seisavl õhul on see 0,026. Kõik isolatsioonimaterjalid püüavadki hoida enda sees seisvat õhku.
Kõik villad 0,032-0,040. Miinuseks nullilähedane tuuletõke, plussiks hea müraisolatsioon. Kardab niiskust kui kurat.
EPS ehk igatsugu "penod" sõltuvalt paksusest 0,03-0,04. Miinuseks olematu heliisolatsioon, plussiks hea tuuletõke. Niikust ei karda aga ei lase konstruktioonil hingata.
Tuuletõkkeplaat 0,053.
Tüüpiline termoliit 0,1.
Puhas kuiv sõelutud saepuru 0,06-0,07
Soomlaste SPU 0.023. Ei karda "mitte midagi" ehk ei vaja ei auru- ega tuuletõket aga on esmapilgul kalleim.
Kuiv puit 0,12-0,15
OSB 0,13

Kui me nüüd paneme siia kõrvale iga materjali ruutmeetri hinna, kõik lisatarvikute hinnad erinevate kihtide jaoks jne, siis tuleb "klassikaline" vill+tuuletõke+voored konkurentsitult kalleim, pakseim ja ikkagi ebaefektiivseim. Täpselt sama ka igasuguse penoga, mis vajab kohe ka ulmelist venti. Lõpuks tuleb välja, et esmapilgul kõige kallima ostuhinnaga materjaliga saab parima lahenduse odavaima lõpphinnaga.
Ning kõige lõpuks on selge ka see, et ulmelise "soojustamise" ja saepuru välja rookimise asemel peaks püüdma tuuletiheduse poole. Ei ole need uued materjalid "nii meeletult" paremate isoleerimisomadustega, kui püütakse väita. Suurim probleem on enamasti ikkagi tuul ja "mitteseisev" õhk seinas.

PS: villast pole sittagi kasu, kui kipsplaati freesitakse pistikute ja harukarpide augud, installitakse odav ja fekaal jublakas ning nende kaudu käib uskumatu tuuletõmbus "öiroremonditud" ja väidetavalt ilgelt soojas seinas!