[PlyVal64]

Ma pole ka ehitaja, viimastel aastatel oma tarekese juures on ehitusfoorumit siiski üksjagu loetud.
No ja meelde on jäänud jäme reegel soojustamise juures- kivisein- väljapoolt, puusein- seestpoolt.
Kastepunkti teema oli see vist....

Mistahes konstruktsiooni ei saa soojustada seestpoolt, (v.a. metall-klaas pilvelõhkujad jms) sest see viiks selle eelmainit kastepunkti konstruktsiooni sisse ja niiskus kandvates konstruktsioonides on paha-paha. Sel reeglil olla ka mõned erandid, aga see juba täpsem arvutuste teema.

Hulgus, see jutt nüüd küll ei päde!!! Enamusi konstruktsioone soojustatakse mõlemalt poolt. Mis on konstruktsioon? Ütleme lihtsamalt - maja/katuse ja lume raskust kandev osa. Isegi tapeet kvalifitseerub täiel määral soojustuse alla, rääkimata kipsplaadist jms. Sõrestikmajal on konstruktsiooniks nii postid kui mõlema poole laudis. Tavaliselt ikka lüüakse enne välimine perimeeter, siis soojustus vahele ja sisemine. IGA osa sellest on ka omaette soojustus. Sa võid ka nii ehitada: teed sõrestikmaja väljast 100% valmis ja saavutad juba päris arvestatava ehk maksimaalse tuulepidavuse ja täitsa elamiskõlbliku soojapidavuse Lõuna-Euroopa kliimasse. Probleemid jahedaga ning suure energiakuluga algavad meil siin novembrist, siis hakkad selle ajahetke konstruktsiooni SISSEPOOLE soojustama installides villa, saepuru, peno, põhu, mida iganed. Kuniks lõpetad seinakattematerjalidega. Isegi tahveldatud seinakate on reaalne soojustus.
Pigem tahtsid Sa öelda, et kuhupoole konstruktsiooni pannakse mittehingavad või liigsoojad soojustusmaterjalid? Ja see on juba tõesti teine teema. Üks pool asjast on sisekliima, teine pool on siis reaalsete külmadega kandevseina täielik läbikülmumine ja köetud majast ka parimast materjalist läbi minev soojus, mis toob kastepunkti lõpuks tõesti kuhugi umbse seina sisse.

Omaette ja siin siiani arutlemata teema on veel seinte ja kogu maja mass ehk inerts ehk materjalise sooja akumuleerimise võime.
Miks ma olen kogu aeg neid "moodsaid" maju sõimanud põllupealseteks pappkuutiteks - just selle sama pärast! Papist, plekist, kipsist, villast ja penost võid küll ehitada sooja PIDAVA maja aga sooja HOIDVAT maja nii ei saa. Ja siin jõuame jälle kord sinnani, et ärge jumala eest korralikku ja siiski suure massi ning soojamahtuvusega saepuru eemaldage asendades selle täiesti mõttetu villaga antud kontekstis. Seda saab nimetada potjomkinluseks ja rumalaks pakasuuhaks iseenda suhtes - enesepettuseks! Sama asi on kõikmõeldavad papsit vaheseinad jms. Need ei hoia sooja ja üldiselt pole neil ka mingisugust heli isoleerimise võimet. Need kunagised eramud ei ole tõesti tihtipeale parima ruumilahendusega ja nii lõhutaksegi korralikud massiivsed vaheseinad välja. Siis saepuru välisseintest välja, silikaat ka ära ja enne lammutama asumist HEAST majast jääb järgi - andke andeks - kergehitise laadne kuut.
Tahate moodsaid materjale ja moodsat ruumilahendust - lõhkuge vana maha, ehitage uus massiivseintega aga moodsa soojapidavusega maja. Ning milline massiivsein, mis peaks ise juba tuult, oleks vilets soojusjuht aga mõistliku akumulatsioonivõimega, on kõige parem ja kõige odavam, pole ka üldse selge! Kivi(laadne) vs täispuit, fibo/aeroc vs palk jne on rohkem "tunde küsimus".
Ise tegin sõbraga suvel sellise puu/tööriista/traktorikuuri ühe palksuvila ja palksauna hoovile, et "ansamblisse" sobiks. Kuivatatud täispunn-palgiprofiil voodrilaud pole just odavaim materjal (u.25 eur/ruut tuli koos kruvide ja värvitu kaitsega) aga sellisele sisse kiht tuuletõket, siis siseseina paksem soonega OSB, vahele kuiv trambitud saepuru ~17-18 cm ja sooja ning ökot jagub kolme põlve jagu. Muidugi on nurkadega nökerdamist, "päris" majal lisaks aknad jms lisa"piina", kuid saepuru ei maksa suurt midagi ja lõpuks tuleb ilus ja hea seina ruut kokku ikkagi odav. Ning selline voodri"laud" on juba täiesti tuuletihe aga natuke "soojem" materjal ja kindlalt tihedaks teeks ikkagi õige tuuletõkkeplaat.