21-01-2014, 10:28 AM
Eelnevalt:
PS. ei ole ma ei ehitaja ega ka ehitusmaterjalide tootmise/müügiga seotud pole ma ka oma praegust elukohta ehitanud
aga kui hakkan ehitama siis selleks olen nüüd eelnevalt uurinud kuidas ja kus ning mida tuleks teha ja kasutada. ehk need on minu targutused sellisest arusaamast mida olen omale selgeks sanud
kes teab paremini lükkab selle ümber.
tuul on suur õhumass mitte kitsas juga seega pressib vahele igalt poolt kust aga saab - ja palju pole vaja, et sinna seina sisse saada.
ja tuulele on pidev jõud taga sinna prigust sisse surumiseks.
jah tehakse maakütet ka puuraukude meetodil aga see nõuab samuti oskusi nagu ka karaavide kaevamisega
lisaks on vist vajalik eriluba aukude puurimiseks
lisaks on sarnane ka kraavide ja puuraukude puhul erineva maapinna puhul erinevad torupikkused jms. ehk on oluline vahe kas panna toru kraavi kus on kuiv liivapinnas või märg must muld samuti puurimisel.
niiskus liigub soojast külma poole !
seega jah liigub niiskus läbi kipsi seina sisse ja siis sinna ka kondenseerub
märksõnaks on aurutõkke kile
ja kui sein on see siis kivi või vill niiskub ja juhib seega paremini ka temepratuuri siis see ka külmub ja ....
ehk siis niisketes ruumides on kindlasti vaja kasutada niiskus/aurutõket
kui juba hallitab siis on kui karjas ja vajab nii enda kui lähedaste tervise huvides kapitaalset ümbertegemist !
ja toa ventileerimine ei aita kui niiskus tekib/liigub seina sisse
vaja on hoopis seina konstruktsiooni muutmine
põhjus on ehk selles "teist poolet maja kütan reedeti" või valesti paigaldatud ehk puudulikus soojustuses ja aurutõkkes ?
ühegi villa kasutusjuhendis pole ette nähtud märgumine ega lumega kattumine !!! ei ole vill selles süüdi kui teda valseti kasutatakse
kui lae peal on vill mis saab märjaks vihma või lumega siis puhub seal ka tuul ka kui sul seal ongi ainult villa siis põhimõtteliselt polegi sul seal soojustust.
just kastepunkt on see tähtis märksõna ja see määrab asja juures väääga palju.
räägi asjast mida tegid ja mis valesti läks ning mis juhtus
nagu ma ütlesin pole viga kindlasti villas aga pigem selle vales kasutuses.
ega liivaprits pole ka halb asi auto detalide puhastamisel aga hiljem tuleb kasutada õigeid vahendeid, et mitta saada jälle roostet nühkida.
ehk ka autode tegemisel kasutatakse erinevat keemiat selleks, et tulemus kestaks sama on ka majadega, et on vaja kasutada erinevaid elemente saavutamaks õige tulemus.
võib ju kah öelda et lasin detaili liivapritsis puhtaks ning värvi selga aga rsk. läks ikka rooste - liivaprits on paha.
PPS. ja olen ka seisukohal, et kõik vana ei ole hea ja loomulikult ei pea ka kohe uue hullusega kaasa jooksma.
ehk kui teeks omale uue kodu siis sellise mis peab sooja ja tagab meeldiva sisekliima ruumides. see aga eeldab põhimõtteliselt hermeetilise akvaariumi ehitamist milles siis siseõhu eest vastutab kütte/jahutusseade ja ventilatsioon.
jah "vanasti" elati sellises või teistsuguses majas - rohi oli rohelisem ja taevas sinisem aga niitma pidi ikka ja vihma sadas kah.
ehk see vana hingav palkmaja on hää küll aga kütma pead seda ju sina ise
samuti võid selle toimiva palkmaja ka valede töövõtetega/materjalidega omale hoopis hauakambriks teha ja seda heas usus asja "parandades"
ehk uurigem enne tegutsemist - tuuletõke ja aurutõke, niiskuse liikumine konstruktsioonides, kastepunkt.
PPPS.
paneelmajade renoveerimine: lööme peno seina ja paneme plastikaknad. ilma, et teeks midagi nt. ventilatsiooniga. eluohtlik tegevus on seal ruumides elamine. olen küll ja küll näinud kortereid milledel lagi hallitab ja mitte ainult kuskil toa nurgas aga üle terve lae kümnetes ruutmeetrites. (see siis tavaliselt 5 k. majade 5. korrusel)
igapäevane probleem on märjad aknad ja uputav aknalaud jne.
selliseid maju tuleb renoveerida komplektselt mida nüüd hakatakse rohke ja rohkem tegema aga kindlasti veel mitte täielikult.
PS. ei ole ma ei ehitaja ega ka ehitusmaterjalide tootmise/müügiga seotud pole ma ka oma praegust elukohta ehitanud
aga kui hakkan ehitama siis selleks olen nüüd eelnevalt uurinud kuidas ja kus ning mida tuleks teha ja kasutada. ehk need on minu targutused sellisest arusaamast mida olen omale selgeks sanud
kes teab paremini lükkab selle ümber.
(20-01-2014, 19:51 PM)saarrand Kirjutas: Huvitav, mina ei ole täheldanud, et tuuletõkke õmblused voodri all järgi annaks soojuspaisumise vms tõttu. Sauna sein ca 10 aastat tagasi niimoodi tehtud, sügisel käis otsaseinal vooder maas korraks, ja kõik tundus täiesti okei olema. Samuti pole täheldanud, et tuul kuskilt läbi puhuks. Võibolla erand, aga loodan, et mitte.
tuul on suur õhumass mitte kitsas juga seega pressib vahele igalt poolt kust aga saab - ja palju pole vaja, et sinna seina sisse saada.
ja tuulele on pidev jõud taga sinna prigust sisse surumiseks.
(20-01-2014, 21:42 PM)kalleb Kirjutas: üks kohalik mees rääkis et hakkab maakütet tegema aga et krundil kaevetöödeks ruumi pole siis laseb puurida 250m sügavuse augu ja sealt maja kütma, eelarvet varjab
jah tehakse maakütet ka puuraukude meetodil aga see nõuab samuti oskusi nagu ka karaavide kaevamisega
lisaks on vist vajalik eriluba aukude puurimiseks
lisaks on sarnane ka kraavide ja puuraukude puhul erineva maapinna puhul erinevad torupikkused jms. ehk on oluline vahe kas panna toru kraavi kus on kuiv liivapinnas või märg must muld samuti puurimisel.
(20-01-2014, 22:25 PM)Martti Kirjutas:(20-01-2014, 22:14 PM)viplala Kirjutas:Seda et seina sees olev niiskus saab liikuda läbi materjali sisse poole ja mitte jäädes kuskile vahele kondenseeruma. Siseruumist saab niiskuse välja ventileerida. Isiklik eelistus on naturaalne lubikrohv, ilma tsemendita. Selline nagu sajandeid tagasi kasutusel juba oli. Puitmaja puhul teostamine natuke keerulisem, aga mitte võimatu. Kusjuures materjalid on kõik KODUMAISED! Nii kaua kui inimesel käed tööriistu suudavad hoida, ja arunatuke targemat infot välja peilida, ei ole ükski ülesanne võimatu! Inimene pani raudlinnu ka lendama, mõtlev inimene, mitte robotina teiste järgi oma mõtlemist seadev!(20-01-2014, 21:23 PM)Martti Kirjutas: Kipsplaat ei hinga.
Mida sa selle hingamise all silmas pead?
niiskus liigub soojast külma poole !
seega jah liigub niiskus läbi kipsi seina sisse ja siis sinna ka kondenseerub
märksõnaks on aurutõkke kile
ja kui sein on see siis kivi või vill niiskub ja juhib seega paremini ka temepratuuri siis see ka külmub ja ....
ehk siis niisketes ruumides on kindlasti vaja kasutada niiskus/aurutõket
(20-01-2014, 23:18 PM)viplala Kirjutas:(20-01-2014, 23:07 PM)pen.skar Kirjutas: Kipsplaadiga on sein ruttu tehtud ja sirge. Ainult kaks häda mul- hiired tunnevad seal taga end vabalt, kass võib lõpmatuseni passida. Ja teiseks- et teist poolt maja kütan reedeti üles, kui rahvast rohkem tulemas, ei saa hallituslõhna enam välja...
Siis pead kriitilise pilguga üle vaatama oma ehituse, ning vead kõrvaldama, sest ega plaat ise hallitama lähe, sa pead hallituse tekkele ikka kaasa aitama ja võimaldama tal soodsa elukeskonna saavutadaTavaliselt on selleks ebapiisav ventilatsioon.
kui juba hallitab siis on kui karjas ja vajab nii enda kui lähedaste tervise huvides kapitaalset ümbertegemist !
ja toa ventileerimine ei aita kui niiskus tekib/liigub seina sisse
vaja on hoopis seina konstruktsiooni muutmine
põhjus on ehk selles "teist poolet maja kütan reedeti" või valesti paigaldatud ehk puudulikus soojustuses ja aurutõkkes ?
(21-01-2014, 01:52 AM)pen.skar Kirjutas: Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid. Linaluul oli talvel hang peal, kevadel sulas, luu imas selle endasse ja suveks kuivas märki jätmata.
ühegi villa kasutusjuhendis pole ette nähtud märgumine ega lumega kattumine !!! ei ole vill selles süüdi kui teda valseti kasutatakse
kui lae peal on vill mis saab märjaks vihma või lumega siis puhub seal ka tuul ka kui sul seal ongi ainult villa siis põhimõtteliselt polegi sul seal soojustust.
(21-01-2014, 02:03 AM)pontu6 Kirjutas:(20-01-2014, 23:34 PM)pen.skar Kirjutas: Proovib suvel väljaspoolt villa ja uue voodriga soojustada. Ehk saab kastepunkti tagasi väljapoole, kui selles viga.
Kastepunkti asukoha teada saamiseks on siin väike abimees --> http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/
Tuleb vaid sisestada oma seina kõik kihid ja graafiliselt näha kuhu kastepunkt tekib.
just kastepunkt on see tähtis märksõna ja see määrab asja juures väääga palju.
(21-01-2014, 02:40 AM)dad Kirjutas:(21-01-2014, 01:52 AM)pen.skar Kirjutas: Kivivill laes on saadanast. Tal pole absoluutselt veemahutavust. Kui natuke vett, lund sinna satub, siis varsti toalaes tilgad-plekid.
KIvivill on neist villadest kõige hullem, vee sisse laseb, aga välja enam ei lase ... nagu nõukaaegne veekindel kell. Aastaid tagasi tegin "spetsialistide" soovitusel kivivillaga palkmaja juures suured tööd aga vanajumal vist nägi halba sündimas ja pani ehituse seisma, viimsed aastad on seda si**a saanud ümber teha, hallitava ja seentest vohava villa saab ilusti utiliseerida kalli raha eest.
Dad.
räägi asjast mida tegid ja mis valesti läks ning mis juhtus
nagu ma ütlesin pole viga kindlasti villas aga pigem selle vales kasutuses.
ega liivaprits pole ka halb asi auto detalide puhastamisel aga hiljem tuleb kasutada õigeid vahendeid, et mitta saada jälle roostet nühkida.
ehk ka autode tegemisel kasutatakse erinevat keemiat selleks, et tulemus kestaks sama on ka majadega, et on vaja kasutada erinevaid elemente saavutamaks õige tulemus.
võib ju kah öelda et lasin detaili liivapritsis puhtaks ning värvi selga aga rsk. läks ikka rooste - liivaprits on paha.
PPS. ja olen ka seisukohal, et kõik vana ei ole hea ja loomulikult ei pea ka kohe uue hullusega kaasa jooksma.
ehk kui teeks omale uue kodu siis sellise mis peab sooja ja tagab meeldiva sisekliima ruumides. see aga eeldab põhimõtteliselt hermeetilise akvaariumi ehitamist milles siis siseõhu eest vastutab kütte/jahutusseade ja ventilatsioon.
jah "vanasti" elati sellises või teistsuguses majas - rohi oli rohelisem ja taevas sinisem aga niitma pidi ikka ja vihma sadas kah.
ehk see vana hingav palkmaja on hää küll aga kütma pead seda ju sina ise
samuti võid selle toimiva palkmaja ka valede töövõtetega/materjalidega omale hoopis hauakambriks teha ja seda heas usus asja "parandades"
ehk uurigem enne tegutsemist - tuuletõke ja aurutõke, niiskuse liikumine konstruktsioonides, kastepunkt.
PPPS.
paneelmajade renoveerimine: lööme peno seina ja paneme plastikaknad. ilma, et teeks midagi nt. ventilatsiooniga. eluohtlik tegevus on seal ruumides elamine. olen küll ja küll näinud kortereid milledel lagi hallitab ja mitte ainult kuskil toa nurgas aga üle terve lae kümnetes ruutmeetrites. (see siis tavaliselt 5 k. majade 5. korrusel)
igapäevane probleem on märjad aknad ja uputav aknalaud jne.
selliseid maju tuleb renoveerida komplektselt mida nüüd hakatakse rohke ja rohkem tegema aga kindlasti veel mitte täielikult.