23-01-2014, 00:48 AM
Oh jah, näha on, et päris palju rahvast on ..kergelt ööldes hädas ja teavad elamutest natuke, vähe või siis üldsegi mitte. Tahaks jagada pisut õpetussõnu, sest tervet ehitust koos reeglitega ja "mida teha", "kuidas teha" ja mida mitte teha ümber jutustamine võtaks ruumi ja aega päris palju.
Väike meeldetuletus - ärge otsige nõuandeid kahtlastes kohtades ja ärge mingil juhul võtke kuldse tõena naabrimehe, sõbra või "naised saunas rääkisid"-stiilis nõuandeid. Neid järgides astute sama reha otsa kaks korda kindlasti.
Kui on mingi probleem, siis soovitan teha endale selgeks, kuidas asi tegelikult PEAB olema ja siis vastavalt oma olukorrale üritada rahakotile sobiv lahendus leida.
Sooja pidavus - selle termini surmavaenlane on tuul ehk õhuliikumine. Välisseina peal ehk väljaspool olev soojustus (peamiselt vill) peab olema ülalt, alt ja pealt kaetud tuult pidava materjaliga. See materjal PEAB olema nn "hingav" ehk niiskust läbi laskev. Tuuletõkke peal peab olema õhuvahe (et seinast välja tulev niikus välisvoodri alla pidama ei jääks, vaid ära kuivaks).
Lagesid soojustatakse samamoodi - tuulekindlalt. On erandeid, kus fermkatuste alla laotatakse puistematerjal (vill jms), ja siis kaetakse tuuletõkkega välisseina äärest sissepoole umbes 1 - 1,2 m laiune riba, ülejäänud lagi jäetakse katmata, kuid siis on katusekatte alusmaterjal spetsiaalne, tuuletõke ja veetõke ühes isikus.
Kui on tegu kõrge ruumiga, siis polegi muud lahendust, kui teha ripplagi, kipslagi vms.
Keldrilage võib soojustada edukalt polüstürooli ehk rahvakeeli penoplastiga. Kui kõrgust jätkub, siis 50 mm peaks piisav olema.
Mitte kunagi ei ole soovitav soojustada välisseinu seestpoolt. Kellelgi oli siin pandud siseseina kips ja selle alla isover, siis oli plokksein. No kujutage ette, mida see vill seal kipsi all teeb? Ta ei lase sooja ploki sisse! Tulemus on see, et kastepunkt ehk 0-punkt liigub plokist siseruumile lähemale, plokk muutub külmemaks, ei salvesta soojust ega ka akumuleeri ehk ei anna tagasi. Mikrokliima siseruumides muutub ebastabiilseks ja inimesele mõjub see ebamugavalt, tekitab ebamugavustunde. Väliseina plokk hakkab "higistama", seina tekib lisaniiskus ja plokist väljaspoole jääv soojustus on suht pikalt niiske.
Kui välissein on plokist, selle peal õhuvahega kivivooder, siis seda konstruktsiooni saab soojustada mitmel moel. Üks variant on seina kõik õhuaugud all, üleval ja ka mujal kinni lasta, et muuta see õhuvahe nii tihedaks, et õhk seal vahel ei liiguks.
Teine variant on olemasolev ale lisasoojustus ja vooder peale panna. Kolmas ja kõige mõistlikum on kivivooder maha võtta ning välissoojustus koos uue voodriga teha.
Kui on palkmaja ja seal miski kivivooder peal, siis seda õhuvahet EI TOHI täita mingi vahuga. Võib panna kinni ääred, et takistada tormilist õhuliikumist, see on ka kõik. Siin on jällegi mõistlik vahetada terve vooder palkmajale sobiva konstruktsiooniga soojustusega.
Ärge unustage seda, et majas ehk eluruumis sees on niiskust alati rohkem, kui väljas. Kui niiskus koos soojaga kerkib lae alla ja see lagi on paneelist, mis on külm, kuskil 0 kraadi juures, siis tekib niiskuse kondenseerumine ja tekib ka hallitus. Kui te jõuate eluruumi nii soojaks kütta, et paneel sisepind oleks kogu aeg + kraadide juures, siis ei teki teil ka kondensaati ehk niiskumist. Kuid oluline on seejuures kindlasti omada ettenähtud ventilatsiooni, mis liigse niiskuse välja viib. Loomulikult kaasneb sellega teatud soojakadu, kuid see on paratamatu.
Siin imestatakse, et kuidas jõuab niiskus välisseina kandva osani ja kuidas seal siis tekib...hallitus, mädanemine jne. Majadel on tavaliselt väljaspool vooder, olgu see siis millest tahes, kuid see takistab sademetel kandva seinani pääsemist. Kust see vesi siis tuleb?
Aga seestpoolt! Kui siseseinas puudub aurutõke ja paraku sageli ka ventilatsioonisüsteem, siis soojus koos niiskusega pääseb suht lihtsalt kandva seina selle kohani, kus on talvel teatud temperatuuri juures 0-punkt. On väljas soojem - on see punkt väljaspool, on külmem - asub see punkt seespool. Selle punkti juures hakkabki pihta niiskuse kondenseerumine - kondenseerunud vesi külmub, välisõhu soojenedes sulab ja niisutab seina. Seepärast peakski palkmajadel olema välissoojustus mitte penoplasti tüüpi, vaid vill, soovitavalt kivivill, sest nagu keegi eespool mainis, siis kivivill laseb tõepoolest vee lihtsamalt endast välja imbuda, kui klaasvill, säilitades oma endise kuju.
Tuuletõkkeks sobib mis iganes, mis laseb endast läbi niiskust, aga mitte tuult ehk märgatavat õhu liikumist. Parim oleks kasutada selleks otstarbeks toodetud materjale, soodsaim tundub olevat puitkiudplaat, see Pärnu oma. Aga kui on näiteks kavas ka pööningul jalutada või vana vokki hoida, siis on ju mõttekas siiski luua miskine karkass, vahele soojustus ja peale kohe miskine plaat. Mina kasutasin tavalist Püssi puitlaastplaati - olemas tuuletüke ja samas on olemas ka põrand. Kus käiguosa ei ole, seal katsin rohelise tuuletõkkega.
Ah jaa - vana "soojustuse" ehk siis savi ja mullaseguse heina-ja põhupasa koristasin siiski enne ära. See oli meeletu koormus vanadele puitlagedele. Asemele läks kivivill - pisut suurema erikaaluga, kui Isover ja summutab paremini samme.
Väike meeldetuletus - ärge otsige nõuandeid kahtlastes kohtades ja ärge mingil juhul võtke kuldse tõena naabrimehe, sõbra või "naised saunas rääkisid"-stiilis nõuandeid. Neid järgides astute sama reha otsa kaks korda kindlasti.
Kui on mingi probleem, siis soovitan teha endale selgeks, kuidas asi tegelikult PEAB olema ja siis vastavalt oma olukorrale üritada rahakotile sobiv lahendus leida.
Sooja pidavus - selle termini surmavaenlane on tuul ehk õhuliikumine. Välisseina peal ehk väljaspool olev soojustus (peamiselt vill) peab olema ülalt, alt ja pealt kaetud tuult pidava materjaliga. See materjal PEAB olema nn "hingav" ehk niiskust läbi laskev. Tuuletõkke peal peab olema õhuvahe (et seinast välja tulev niikus välisvoodri alla pidama ei jääks, vaid ära kuivaks).
Lagesid soojustatakse samamoodi - tuulekindlalt. On erandeid, kus fermkatuste alla laotatakse puistematerjal (vill jms), ja siis kaetakse tuuletõkkega välisseina äärest sissepoole umbes 1 - 1,2 m laiune riba, ülejäänud lagi jäetakse katmata, kuid siis on katusekatte alusmaterjal spetsiaalne, tuuletõke ja veetõke ühes isikus.
Kui on tegu kõrge ruumiga, siis polegi muud lahendust, kui teha ripplagi, kipslagi vms.
Keldrilage võib soojustada edukalt polüstürooli ehk rahvakeeli penoplastiga. Kui kõrgust jätkub, siis 50 mm peaks piisav olema.
Mitte kunagi ei ole soovitav soojustada välisseinu seestpoolt. Kellelgi oli siin pandud siseseina kips ja selle alla isover, siis oli plokksein. No kujutage ette, mida see vill seal kipsi all teeb? Ta ei lase sooja ploki sisse! Tulemus on see, et kastepunkt ehk 0-punkt liigub plokist siseruumile lähemale, plokk muutub külmemaks, ei salvesta soojust ega ka akumuleeri ehk ei anna tagasi. Mikrokliima siseruumides muutub ebastabiilseks ja inimesele mõjub see ebamugavalt, tekitab ebamugavustunde. Väliseina plokk hakkab "higistama", seina tekib lisaniiskus ja plokist väljaspoole jääv soojustus on suht pikalt niiske.
Kui välissein on plokist, selle peal õhuvahega kivivooder, siis seda konstruktsiooni saab soojustada mitmel moel. Üks variant on seina kõik õhuaugud all, üleval ja ka mujal kinni lasta, et muuta see õhuvahe nii tihedaks, et õhk seal vahel ei liiguks.
Teine variant on olemasolev ale lisasoojustus ja vooder peale panna. Kolmas ja kõige mõistlikum on kivivooder maha võtta ning välissoojustus koos uue voodriga teha.
Kui on palkmaja ja seal miski kivivooder peal, siis seda õhuvahet EI TOHI täita mingi vahuga. Võib panna kinni ääred, et takistada tormilist õhuliikumist, see on ka kõik. Siin on jällegi mõistlik vahetada terve vooder palkmajale sobiva konstruktsiooniga soojustusega.
Ärge unustage seda, et majas ehk eluruumis sees on niiskust alati rohkem, kui väljas. Kui niiskus koos soojaga kerkib lae alla ja see lagi on paneelist, mis on külm, kuskil 0 kraadi juures, siis tekib niiskuse kondenseerumine ja tekib ka hallitus. Kui te jõuate eluruumi nii soojaks kütta, et paneel sisepind oleks kogu aeg + kraadide juures, siis ei teki teil ka kondensaati ehk niiskumist. Kuid oluline on seejuures kindlasti omada ettenähtud ventilatsiooni, mis liigse niiskuse välja viib. Loomulikult kaasneb sellega teatud soojakadu, kuid see on paratamatu.
Siin imestatakse, et kuidas jõuab niiskus välisseina kandva osani ja kuidas seal siis tekib...hallitus, mädanemine jne. Majadel on tavaliselt väljaspool vooder, olgu see siis millest tahes, kuid see takistab sademetel kandva seinani pääsemist. Kust see vesi siis tuleb?
Aga seestpoolt! Kui siseseinas puudub aurutõke ja paraku sageli ka ventilatsioonisüsteem, siis soojus koos niiskusega pääseb suht lihtsalt kandva seina selle kohani, kus on talvel teatud temperatuuri juures 0-punkt. On väljas soojem - on see punkt väljaspool, on külmem - asub see punkt seespool. Selle punkti juures hakkabki pihta niiskuse kondenseerumine - kondenseerunud vesi külmub, välisõhu soojenedes sulab ja niisutab seina. Seepärast peakski palkmajadel olema välissoojustus mitte penoplasti tüüpi, vaid vill, soovitavalt kivivill, sest nagu keegi eespool mainis, siis kivivill laseb tõepoolest vee lihtsamalt endast välja imbuda, kui klaasvill, säilitades oma endise kuju.
Tuuletõkkeks sobib mis iganes, mis laseb endast läbi niiskust, aga mitte tuult ehk märgatavat õhu liikumist. Parim oleks kasutada selleks otstarbeks toodetud materjale, soodsaim tundub olevat puitkiudplaat, see Pärnu oma. Aga kui on näiteks kavas ka pööningul jalutada või vana vokki hoida, siis on ju mõttekas siiski luua miskine karkass, vahele soojustus ja peale kohe miskine plaat. Mina kasutasin tavalist Püssi puitlaastplaati - olemas tuuletüke ja samas on olemas ka põrand. Kus käiguosa ei ole, seal katsin rohelise tuuletõkkega.
Ah jaa - vana "soojustuse" ehk siis savi ja mullaseguse heina-ja põhupasa koristasin siiski enne ära. See oli meeletu koormus vanadele puitlagedele. Asemele läks kivivill - pisut suurema erikaaluga, kui Isover ja summutab paremini samme.