[PlyVal64]

Nii nagu pole "vanaaegsed" ja loomulikud tänapäevased ühte mõõtu peenikesed freesitud kusekollaseks võõbatud palgid, pole seda ammugi palki haleda plagiaadina jäljendada püüdev laudvooder. Vanasti polnud sellist maja ega kuuri kuskil, erineva laiusega laudisega hooneid aga küll.

Absoluutselt päri aga igatsugune seadusandlus, ehitusmäärustik etc ei määra õnneks ära a'la "tahutud eripaksuseline käsitöö palk lubatud, ümar ühtlase mõõduga freespalk keelatud" jne. Aga samas jälle teine pool asjast: selgelt erinevast palgipaksusest seinad olid tingitud ehitajate totalsest vaesusest! Rikas Peremees ehitas ühtlasest valikpalgist, vaene pops suvalisest kättesaadavast. Võin muutuda paljude vihaaluseks, riskin sellega, aga üldjoontes oli ja on nähtava palgiga maja seest/väljast vaesuse tunnusmärk! Vaene ei jaksanud laudvoordit panna, ei jaksanud siseseintesse ei algselt savikrohvi ja hiljem linaluu- või juba ka puitlaastplaati panna. Hilisemad "kulakud" ehk töökad ja rikkad suurtalude Peremehed, varasemad mõisnikud jne ei elanud nähtavalt palkmajades! Mul sõbra ja seekord ka Talveralli kohtuniku Eesti vanuselt teises palkmõisas ei ole ühtegi palkseina ei seest ega väljast näha! Nii lae- kui põrandalaud on lai ja paks, alles veel mõned valatud aknaklaasid seapõite asemel jne. Ning sellest mõisast on päris suur osa minu käte abiga praeguse kuju saavutanud Juba selllgi seisu juures on töötunde palju:
,
kuni sellise siledaseinalise savikrohvseintega sisu ja välimuseni välja.


rääkimata viimasest talgupäevast, kuskohast leiab enamuse meie kohtunikke Ehk vähemalt mul on olemas "mingisugune" ülevaade Eesti palkarhitektuurist läbi pikkade sajandite, kuna ka vanaisa projekteeris ja õpetas sedasorti aga ka moodsaid ehitama 30'te keskpaigast alates ja need Wabariigiaegsed populaarteaduslikud kvaliteetajakirjad olid mu lugemisvara juba lapsepõlves. Ehk palkmaja/palkseina "probleem" kui ammu iganenud lahendus soojapidavuse ning ka elamu sisekvaliteedi seisukohalt on vana vähemalt 85 aastat - nii ammu alustas Arvo Veski eestlaste harimist uuematest elamuehituse lahendustest.