[PlyVal64]

Selle punase maja vundamendi äärest koristaks esimese asjana need jorjenid ära ja ehitaks liigvee niiskuse äravooluks midagi sinna tulemuseks peaks olema tervemad alumised voodrilauad ja paremas seisus alumised palgid.
Muidu näeb kena välja päris

Milleks? Kui 1757 (257 aastat tagasi!) alustas Gustav Wilhelm von Ruckteschell mõisahoonete renoveerimist, siis ehitati uus mõisahäärber selle aja kohta ülikõrgele soklile. See on siiani nii, kuigi kultuurkihi kerge on olnud meeletu aga alles on ~50 cm ja kalle fassaadis majast eemale Põhjaküljes, kus vee lvanemad vundamendi jäänused, paekivist karjaaaed ja park - seal on sokli jääk olematu aga miskit ei kasva ka õnneks Ilus peab ka olema, kui väravast sisse sõidad!
Probleemsed olid hoopis muud seinad mitte fassaad. Ja enamuse määndunud palkide probleem oli olematu katus aastakümneid aga see oli esimene asi, mis seal mõisas tehti! Otsaseina juurdeehitus-pasa lammutamine, sarikate sirutamine ja tõrvapapp. Mina rihtisin seda katust veel ja panime koos mõisahärraga pleki peale, tegime ühe nurga täiesti uue (täidissein ) etc. Originaalpõrandad (ei elatud muld- ega kivipõrandal!) on ülipaksud ja uhkelt ära vajunud aga tugevad ja mädanikuvabad. Teine metsik probleem oli tohutud põlispuud, need saared ja pärnad seal on kõik meeter ja rohkem tüvega. Nüüdseks on kõik "probleemsed" hiigelpuud maja lähedalt kütteks saanud ja Päike pääseb jälle seinu kuumutama. Näiteks selel taamal paistva seest tühja saarest "toru" saagisin ma maha 1997, aasta tagasi läks maha läänenurgas olnud ~30 meetri kõrgune lai mitmeharuline pärn mis siin pildil varju tekitab jne.

Eks nende vanade ja ülivanade majadega on probleemid kõigil ühesugused (soklist põlispuudeni), lihtsalt mõisahäärberi algne kvaliteet ja ehituse läbimõeldus oli kordades suurem, kui tavataludel ka 150 aastat hiljem. Ning mõisapargi servast kannatab ülisuuri puid maha saagida kartmata lagedaks põlluelanikuks muutuda, mis on aga paljude kollektiviseerimise ja uudismaandusega lagedale keskpõllule jäänud vanade talude probleem. Ka see on "tuttav" probleem Tiina suguvõsa vanavanemate talude poolelt. Ega siis keegi 100 aastat tagasi ei pannud õunapuud keset lagedat kasvama... see on konkreetne vanaema talu koht (määndunud maja võtsin maha ja kütsime ära 1994) ehk mul ämma sünnikodu. Vanad targa deestlased ei ehitanud maja lagedale nagu tänane "arendus" käib, ikka puude vahele ja istutati juurdegi. Aga puud ,mis esiemsed 30-40 aastat polnud probleem, muutuvad selleks 70-80 aastaga. Isegi siin kodus tuli sellises vanuses jäme leinakask maha võtta - nüüd vaid lillealus kännuna alles.

Ja nii muudkui aga lahkad neid probleeme kütmisest renoveerimiseni kuniks jõuad ikka samasse punkti: kui vähegi võimalik ja lubatakse, ehita uus! Tahad mingeid uhkeid põlispuid säilitada, pead seina materjali hoopis teise valima, maja asukohta nihutama jne. 100+ aastane muldpõranda ja napi 2.20 laekõrgusega onn jääb onniks ja seal ikka pole mõistlik suuremat tuba Rüütlisaaliks nimetada Ning ikkagi oli ka Baeril õigus: eestlane on küll puhas (ei ela loomadega koos), sööb vaikides mitte ei lärma, on töökas etc aga ka 250 aastat hiljem ei taha kohe kuidagi sellest madalast-pimedast ja rõskest onnist eurooplaste sekka tulla. Tahmane palksein ja muhk peas uksepiidast on ikka nii armsad See on lahe et me sellised oleme, tammume ringis mida kutsutakse rahvatants, vaenlasele molli andmise asemel hakkame kätest kinni hoides kooris laulma, endal lõug kamane jne aga kui jutt käib "normaalsest" elamust-KODUst anno 2014 arenenud ühiskonna kaanonite kontekstis, siis neid muldonne pole mõtet näiteks tuua! Internet, i-pljääd, full-HD ja 3D plasmateler, elektriauto ja muldpõrandaga onn aastaringses kasutuses ei käi kokku, tee mis tahad!