[13piisab]

Soovitatakse küll panna ka aurutõkke paberit, kuid mina jätaks selle välja.
Minuarust peaks see käima käsikäes ventilatsiooni süsteemiga, kuid kuna mul on katusekate veel vahetamatta, siis võimaliku läbitilkumise  puhul ma eelistaks niiskuse vaba liikumist misiganes suunal.

Soojustada eeldusega, et katus ei pea, on mu meelest vildakal eeldusel lähenemine - siis oleks õige soojustamine üldse ära jätta. Vettinud vill kuivab väga-väga visalt. Ehita ikka normaaloludest lähtudes, mitte ajutiste kartuste alusel.
tänapäevane ventilatsioonisüsteem tekitab hoonesse kerget alarõhku. Ma olen endale aurutõkke vajaduse lahti mõttestanud hoopis vastupidi: sund-ventsüsteem hoiab toasooja õhku liikumast välistarinditesse, seal jahtumast ja kondentsi veena maha jätmast. Ventilatsioonisüsteemi puudumisel võib õhk kergemini "tagurpidi" liikuda ja siis on aurutõkkel olulisem roll.
teoreetiliselt peaks ka korsten aitama õhul "õiget pidi" liikuda.
maakodu tuulduvat põrandat ehitades nägin poolelioleva põranda puhul ka praktikas õhu jahtumisel tekkiva "jäämäe" ära ja see oli muljetavaldav. Olukord oli selline, et põrand oli aurutõkke all, aga viimane serv oli lõpetamata ja õhu liikumine (kütmata) toa ja õue vahelt toimus ühest konkreetsest punktist. Mõnede nädalatega tekkis punkti märkimisväärne härmatis-jää kängar. Visualiseeris hästi mitte-tiheda aurutõkke efekti ja jamasid, mis tekivad, kui muidu õhutihedas välistarindis on üksikuid probleemseid kohti. Kuna aurutõkkega jääb alati küsimärgiks teipide eluea pikkus (ja liimi kuumataluvus), tasub ka tuuletõkke-kihis tegelikult võimalikult heale õhutihedusele mängida.