[tõnn]

Tervist.

 Mis takistab seest välja ehitamise juures välimiseks kihiks tuuletõkkekangast kasutada ? Sealt siis sissepoole vill 100 mm , siis aurutõke , seejärel jälle kiht 50 mm villa . Villaga võiks ka väljapoole kergem ja sissepoole raskem / tihedam vill .
 Kaldlagi 150 mm paksuse soojustusega on vist  "lahja" tänapäevaste normide kohaselt .
  See küttesüsteemide ja soojustamise teema on veidi unarusse jäänud , hea , kui keegi midagi uut "rahvamajandusse" paiskab .

Eterniit, laudis ning õhuvahe 50x50 prussi abil ja sinna külge oleks kõige lihtsam kinnitada rohelist tuuletõket. Kanga kinnitamine poleks lihtne.
Samas ümarpalgist sarikate katmine tuuletõkkekangaga oleks hea mõte. Lõikaks ribad ja kinnitaks 50x50 prussi külge, kuhu kinnitub ka tuuletõkkepapp.

[viplala]

Eterniit, laudis ning õhuvahe 50x50 prussi abil ja sinna külge oleks kõige lihtsam kinnitada rohelist tuuletõket. Kanga kinnitamine poleks lihtne.
Samas ümarpalgist sarikate katmine tuuletõkkekangaga oleks hea mõte. Lõikaks ribad ja kinnitaks 50x50 prussi külge, kuhu kinnitub ka tuuletõkkepapp.

Ma lugesin kolm korda, krt ikka ei saa aru

[Raivo]

Eterniit, laudis ning õhuvahe 50x50 prussi abil ja sinna külge oleks kõige lihtsam kinnitada rohelist tuuletõket. Kanga kinnitamine poleks lihtne.
Samas ümarpalgist sarikate katmine tuuletõkkekangaga oleks hea mõte. Lõikaks ribad ja kinnitaks 50x50 prussi külge, kuhu kinnitub ka tuuletõkkepapp.

Ma lugesin kolm korda, krt ikka ei saa aru

Ma saan aru, et jutt on olemasolevate sarikate vahele tuuletõkkeplaadi panekust. 50x50 lööd laudise alla distantsliistuks ja siis tuuletõke altpoolt sinna vastu.
Mina lõin seespoolt omakorda liistu sinna vastu ja siis vill vahele.

[tõnn]

Eterniit, laudis ning õhuvahe 50x50 prussi abil ja sinna külge oleks kõige lihtsam kinnitada rohelist tuuletõket. Kanga kinnitamine poleks lihtne.
Samas ümarpalgist sarikate katmine tuuletõkkekangaga oleks hea mõte. Lõikaks ribad ja kinnitaks 50x50 prussi külge, kuhu kinnitub ka tuuletõkkepapp.

Ma lugesin kolm korda, krt ikka ei saa aru

Ma saan aru, et jutt on olemasolevate sarikate vahele tuuletõkkeplaadi panekust. 50x50 lööd laudise alla distantsliistuks ja siis tuuletõke altpoolt sinna vastu.
Mina lõin seespoolt omakorda liistu sinna vastu ja siis vill vahele.

Täpselt nii ma mõtlesingi.
Kas 50mm on piisav õhuvahe?

[alfredo]

.....või minna täispanga peale ka 500ecotherm  ei mingit soojustust ja kihta kus hiirtel pidu oleks. Põrandad/laed bauroc paneelid.

500-e seina puhul pead aknad-uksed laiemate lengidega tellima, muidu jäävad sisemised paled perversselt laiad. Eriti väiksemate avade puhul. Jälle lisaraha, sest lenge laiemaid saab teha ainult puidust asjade puhul.

Vaatasin mingipäev möödasõites, et üks tuttav aeroci juhtivtöötaja : ) teeb omal uut maja ja seal on ka väljast villaga soojustatud. Silma järgi hinnates siis plokk250+150 villa. Järelikult ses lisasoojustamises v.laiem plokk midagi on, kui juba nii kõrgel tasemel sedamoodi otsustati.

[edvard]

Tervist .

 Kivimaja väljast villaga soojustamine , ma Narvas üht sotsiaalmaja , mis sel moel ehitatud , et vill väljas ja krohv peal takseerisin , enamuses akende ja uste nurkades , ning akende all olid peenikesed praod krohvis palja silmaga näha , võimalik , et kehv teostus või valed materjalid , aga "riiklik komisjon" võttis maja vastu ja nõnda kõlbas  , siis mis seal ikka , suhtumine: mõisa köis . las lohiseb pole veel kadunud .

[olli]

500mm ploki ilma lisasoojustuseta kasutamise suurim oht mu silmis on see, et nii kui väiksemgi vajumine tulevikus toimub, paistab valgus sõna otseses mõttes praost tuppa. Kaaluksin seda varianti ainult siis kui all väga stabiilne pinnas.

[muska71]

sai sebitud veoauto furgoon tavaline ja sooviks väljast soojustada.ise mõtlesin 50 või 100mm peno liimiga peale kleepida ja krohv peale.peaks hea saama küll?

[indrek1000]

Tere,

Läheb põrandate valamiseks. 200mm Eps 80 betooni alla ok? Toru läheb ka sisse (20)

Indrek

[Maisalup1]

500mm ploki ilma lisasoojustuseta kasutamise suurim oht mu silmis on see, et nii kui väiksemgi vajumine tulevikus toimub, paistab valgus sõna otseses mõttes praost tuppa. Kaaluksin seda varianti ainult siis kui all väga stabiilne pinnas.

Minu silmis aga 300mm villa suurim oht on see, et kui hiired leiavad väikseimagi pilu kust seina pääseda on terve maja sõelapõhi ja soojustust sama hästi kui ei ole...

[Raigo]

500mm ploki ilma lisasoojustuseta kasutamise suurim oht mu silmis on see, et nii kui väiksemgi vajumine tulevikus toimub, paistab valgus sõna otseses mõttes praost tuppa. Kaaluksin seda varianti ainult siis kui all väga stabiilne pinnas.

Minu silmis aga 300mm villa suurim oht on see, et kui hiired leiavad väikseimagi pilu kust seina pääseda on terve maja sõelapõhi ja soojustust sama hästi kui ei ole...

Sama häda kummitab kõiki karkasshooneid. Eriti kehv on lugu kui närilised teevad tuuletõkkele augu sisse.

[alfredo]

Tervist .

 Kivimaja väljast villaga soojustamine , ma Narvas üht sotsiaalmaja , mis sel moel ehitatud , et vill väljas ja krohv peal takseerisin , enamuses akende ja uste nurkades , ning akende all olid peenikesed praod krohvis palja silmaga näha , võimalik , et kehv teostus või valed materjalid , aga "riiklik komisjon" võttis maja vastu ja nõnda kõlbas  , siis mis seal ikka , suhtumine: mõisa köis . las lohiseb pole veel kadunud .

Sellega on vast nii, et hoiti tüüblite ja liimi pealt kokku, või lasti liim balloonist, mida villaga vist teha ei tohigi. Villafassaad tuleb ju kokkuvõttes päris raske ja nüüd on kasukas arvatavasti  vähe ära vajunud. Võib ka olla, et võrgutamisel ei pandud avade nurkadesse piisava laiuse-pikkusega diagonaaltugevdusi.

Fassaadvilla on vist kahte eri tüüpi, plaadi ja ribana. Kuskilt on midagi meelde jäänud, et need kitsamad plaadid paigaldatakse seinaga risti, kiud seest väljapoole jooksma, või kuidas seda nüüd kõige parem sõnastada olekski. Võin ka eksida. Ja neile pannakse tüübleid umbes viis korda rohkem, kui plaatvillale. Korralik tüübel ei maksa mitte vähe ja kasvõi pisike kokkuhoid iga sisendi pealt toob kõigile juhtivasjaosalistele suurema kasumi. Luksuskaatrid, villad ja koeranahast kasukas sekretäärile, nii see tuleb.

[Tift]

500mm ploki ilma lisasoojustuseta kasutamise suurim oht mu silmis on see, et nii kui väiksemgi vajumine tulevikus toimub, paistab valgus sõna otseses mõttes praost tuppa. Kaaluksin seda varianti ainult siis kui all väga stabiilne pinnas.

Minu silmis aga 300mm villa suurim oht on see, et kui hiired leiavad väikseimagi pilu kust seina pääseda on terve maja sõelapõhi ja soojustust sama hästi kui ei ole...

Maja soojustust tuleb siis vastavate vahenditega kaitsta - lisaks kõigele muule tuleb arvestada ka närilistekaitse kiht juurde, mis iganes materjal see siis ka on! Kuulu järgi kasutatakse erinevaid metallvõrke, eriti puitvoodriga maja juures. Krohvkattesse tekkinud avausi saab sulgeda jne, puitfassaad nagu eeldakski erilahendust näriliste tarbeks : Me majal on ette nähtud betoonkivile soojustus, aga on oma valik, kas vill või polüstürool. Fassaad puidust. Siit siis tekibki küsimus, et kuidas või mida soovitatakse näriliste eemalehoidmiseks? Loogika ütleb, et pane, mida tahad, sisse tulevad nagunii :

[hulgus]

Tere,

Läheb põrandate valamiseks. 200mm Eps 80 betooni alla ok? Toru läheb ka sisse (20)

Indrek

Aga miks ei peaks sobima? välisseina veerde min. 50mm riba vahele ja peno alune korralikult tihendada (vesi teeb väga hea töö). Kui mitme tonniseid seadmeid ei tule või veokite remondiga ei tegele, siis ok.
Rikkas €uroopas täidetakse sildade jm rajatiste muldkehasid penoga.

[indrek1000]

Tere,

Läheb põrandate valamiseks. 200mm Eps 80 betooni alla ok? Toru läheb ka sisse (20)

Indrek

Aga miks ei peaks sobima? välisseina veerde min. 50mm riba vahele ja peno alune korralikult tihendada (vesi teeb väga hea töö). Kui mitme tonniseid seadmeid ei tule või veokite remondiga ei tegele, siis ok.
Rikkas €uroopas täidetakse sildade jm rajatiste muldkehasid penoga.

Jah, 50 läheb veel pysti yless vundamendi vastu. Ei taha hakata vundamenti kytma, nii rikas pole. Pealegi mis annab see teadmine, et mul on nyyd hea ja soe vundament.  

Elumaja põrandad, arvestan ca 6cm paksuse betooni kihiga kuhu sisse 20 kyttetoru. 6ne armatuur ja vast 15-se kanduriga.

Indrek

[Maisalup1]

500mm ploki ilma lisasoojustuseta kasutamise suurim oht mu silmis on see, et nii kui väiksemgi vajumine tulevikus toimub, paistab valgus sõna otseses mõttes praost tuppa. Kaaluksin seda varianti ainult siis kui all väga stabiilne pinnas.

Minu silmis aga 300mm villa suurim oht on see, et kui hiired leiavad väikseimagi pilu kust seina pääseda on terve maja sõelapõhi ja soojustust sama hästi kui ei ole...

Maja soojustust tuleb siis vastavate vahenditega kaitsta - lisaks kõigele muule tuleb arvestada ka närilistekaitse kiht juurde, mis iganes materjal see siis ka on! Kuulu järgi kasutatakse erinevaid metallvõrke, eriti puitvoodriga maja juures. Krohvkattesse tekkinud avausi saab sulgeda jne, puitfassaad nagu eeldakski erilahendust näriliste tarbeks : Me majal on ette nähtud betoonkivile soojustus, aga on oma valik, kas vill või polüstürool. Fassaad puidust. Siit siis tekibki küsimus, et kuidas või mida soovitatakse näriliste eemalehoidmiseks? Loogika ütleb, et pane, mida tahad, sisse tulevad nagunii :

6x6 silmaga keevisvõrk, 50cm lai ja 25 meetrine rull 60eur. Kogu maja tuleb sellega üle käia. Arvuta ise kui meeldiv kulu tuleb...

[veix__]

Pole hullu, maja üldmaksumust mõjutab vähe.

[Maisalup1]

Kõige ebameeldivam on see, et võrk on 50cm lai mitte 65 või midagi mis kataks ühe tavalise karkassi vahe. Ja siis nende ühenduste selline tegemine on paras porno

[13piisab]

Elumaja põrandad, arvestan ca 6cm paksuse betooni kihiga kuhu sisse 20 kyttetoru. 6ne armatuur ja vast 15-se kanduriga.

60mm on absoluutne miinimum või alla sellegi - kui tuleb niikuinii tagasitäide ning betoon masinaga kohale, on normaalpaksuses kihi plaanimisel tööd olemasoleva maja puhul vähem (tagasitäite tassimist) ja 100eur/m3 betooni kulu pole ka märkimist väärt.
Nt 6mm armatuuri jaksab küttetoru üles sikutada (nt nurkades) ja selle peale ei jää nõutavat 20..25mm betoonikihti. Ka tõuseb Sul lehtarmatuuri jätkukoht 4 lehe nurgas päris märkimisväärselt - arvesta seal vaikumisi 3x6mm kõrgusega.
Ma olen alati 80mm betooniga arvestanud ja toru on alati usutavale sügavusele saanud.
Arvutasin kokku - olen viimase 3,5a jooksul hobiehitajana enda tarbeks valanud ca 310m2 köetavaid põrandaid. Ehk siis räägin praktikuna

[indrek1000]

Ma olen alati 80mm betooniga arvestanud ja toru on alati usutavale sügavusele saanud.
Arvutasin kokku - olen viimase 3,5a jooksul hobiehitajana enda tarbeks valanud ca 310m2 köetavaid põrandaid. Ehk siis räägin praktikuna

Selge, arvestan sellega. Kile panen ikka peno peale?

Tagasitäide -> peno -> kile -> armatuur -> kyttetoru.

Palju pumbaga auto m3 mahutab. Valan umbes täpselt 55-60m2 põrandat, siia oleks hea yhte autosse mahutada kogu betoon. 8cm betooni 60 ruutu on ca 4,8m3, võiks vast mahtuda?

Indrek