[indrek1000]

Põrandast ja soojustamisest edasi.

Sai siin ennist mainitud, et peno sirgelt vastu vundamenti ka ylesse, et ei teki kylmasilda. Nyydseks vana kõik välja võetud ja vaatepilt järgmine. 

Seespoolne pind on nagu täpselt ta seal parasjagu on. Yks on kindel, et saalongit ja sirgeks valama ma teda ei hakka. On aastast 1930 ja seisnud muutumatult tänapäevani ja ei näe ka põhjust miks peaks midagi muutuma.

On miskit head nõu, kuidas saaks ikkagi isoleerida vundament põrandavalust?

Stiilis lammuta maha ja tee uus maja ma ka seda asja ei saa ajada.

[viplala]

On miskit head nõu, kuidas saaks ikkagi isoleerida vundament põrandavalust?

Vahuga näiteks. Kui vaht ei meeldi, saaks ka kergkruusaga sinna sild sild tekitada. Viimane on ka päris hea isolaator, oma 3x suurema soojusjuhtivusega kui peno, kuid seal vundamendi ääres peaks täitsa ok olema. Ega seal eriti rohkem variante ei olegi vist.

[taavi]

ma küsiks pigem teistpidise küsimuse: kui suur on mure kui see soojustamata üldse jääb?

[Sax]

ma küsiks pigem teistpidise küsimuse: kui suur on mure kui see soojustamata üldse jääb?

Põrand jääb külmaks, kui betoon vastu vundamenti valada. Sellist tüüpi põranda puhul (kui alt-tuulutatav põrand vahetatakse plaat betooni vastu) tuleks vundament korralikult soojustada väljast poolt (näiteks styroga)

[Janka]

Põrand läheb talvel seinte veerest külmaks. Soodsatel tingimustel kisub lausa härma.

[indrek1000]

Kyttekulu - see ilmselt odavamaks kunagi enam ei lähe. Soe vundament ei anna minule miskit eelist, pigem on kuluallikas.

[Meelis2]

Tuttav vaatepilt. Isegi tapeet oli justkui sama
Meie tegime uue põranda uuesti talade peale. Postid maasse, isolatsioon vahele ja 3 sügavimmutatud pikitala aluseks, nende peale 5x20 talad ja läks lahti. Vundamendi serva sai pealt maha võetud niipalju kui sai, siseserva pidi ikka natuke sirgeks valama muidu oleks soojustuse panekuga raskeks läinud. Servmisele talale sai hüdroisolatsioon vahele ja vundamendi ja tala vahe vahuga kinni. Vundamendi pealmine osa, kus raudkivi tipud kuumaastikku tekitasid sai kaetud mingi riidele kantava vannitoa niiskustõkkemastiksiga, hea sai. Terve maja aastate jooksul enam-vähem samamoodi tehtud ja altpoolt vaadates OK, midagi pole järgi andnud ega alla vajunud.
Muidugi põrand kerkis ca 5 cm just sellepärast et seina äärde külmasilda ei jääks, aga meil olid toad kõrged ja sellega oli arvestatud.
Kindlasti on kellelgil paremaid soovitusi aga tegema pead ikka nii nagu ise oskad ja tahad.

[tõnn]

Osb on mõistlik kui siseseinas samuti osb. Siis jõuab niiskus rahulikult läbi liikuda konstruktsioonist ning ei hakka kogunema...

Siseseinas peaks olema siis osb ja niiskustõke või 5x rohkem osb'd kui väljas.

[hulgus]

ma küsiks pigem teistpidise küsimuse: kui suur on mure kui see soojustamata üldse jääb?

Ei leia üles, aga tellisin aastaid tagasi termofotod oma elamisest. Tavaline poolteise korruseline, keldrita. Vana põrand liivapadjal, uus 20cm peno, perimeeter 50mm penoga ja vundament väljast soojustamata. Maja oli pildil sinine, aknaümbrused ja vundament oranžid, aknad ise kaks tooni heledamad. Tuuletõke väljastpoolt jättis soovida, tuul puhus seinakontaktidest,  põranda veered ja nurgad termopildil tumesinised, ehk kohati miinuskraadid... Peale tuuletõkke vahetust ja vundamendi isoleerimist, oli ok.

Ehk kui asendad taladel põranda betooniga, siis vundament seest ja väljast vaja korralikult isoleerida. Elu-oluline on põrandaküte, sest kui need tonnid betooni põrandas külmad on, siis jäädki tuba kütma, et mugav oleks.

[veix__]

Termofotodega saab kergesti "ära petta". Peab vaatama millised temperatuurid mingitele värvidele vastavad. Tumesinine, ei tähenda, et on miinuskraadid, see võib tähendada ka +30 C. Kõik oleneb kuidas kaamera seadistada. Mul on ka väike termokaamera, võin teha sellise pildi, et terve maja on punane või on hoopis sinine.

[13piisab]

Meie tegime uue põranda uuesti talade peale. Postid maasse, isolatsioon vahele ja 3 sügavimmutatud pikitala aluseks, nende peale 5x20 talad ja läks lahti. Vundamendi serva sai pealt maha võetud niipalju kui sai, siseserva pidi ikka natuke sirgeks valama muidu oleks soojustuse panekuga raskeks läinud. Servmisele talale sai hüdroisolatsioon vahele ja vundamendi ja tala vahe vahuga kinni. Vundamendi pealmine osa, kus raudkivi tipud kuumaastikku tekitasid sai kaetud mingi riidele kantava vannitoa niiskustõkkemastiksiga, hea sai. Terve maja aastate jooksul enam-vähem samamoodi tehtud ja altpoolt vaadates OK, midagi pole järgi andnud ega alla vajunud.

ei saa päris aru, aga selle kirjelduse tulem on klassikaline alt tuulduv puitpõrand?
...millele saaks küll kuivpaigaldus-küttekontuurid panna (nt Uponor Siccus), aga mu meelest on kehvem lahendus, kui betoonivalamine: eluiga on põrandal betoonist lühem ning soojainertsi sellel ei ole.

vähemalt pae puhul on märglõikus vundamendi liigse kiviosa kaotamisel üpris efektiivne. Ma just möödunud talv oma nn külalistemajas lõikasin: külmasilla jätmine ei olnud minu jaoks aktsepteeritav tulemus. Kartsin hulka tõsisemat vaeva - ca 20...30jm kahes lõikes (400mm ketta lõikesügavus oli mälu järgi 120..130cm. Mulle sellest piisas) võttis vaid pool päevakest ja riista käsitlemine oli lapsemäng ja ei andnud hiljem kätesse surinatki!
seinatasapinnast jäi lõigatud vundamendiserv ca 20mm laiem - ketas jms vajab teenindusruumi. Nagu aimasin, siis ilmselt oleks odavam olnud uus ketas osta, kui rendiriista kulumist maksta - mul maksis rendiketta kulum suurusjärgus 120..140eur
raudkivi praktikat ei oma, aga ma teeks lõikamisega vähemalt proovi: kui saab, siis saab ja kui mitte, on vähemalt üritatud!

[Sten]

Kui vundamendi ja põranda vahele 5cm "peno" panna, siis kas põrandakattematerjal jääb põrandavalust "üle ääre kõõluma" kui seina tuleb vaid krohv ja värv?

[motamees]

...raudkivi praktikat ei oma, aga ma teeks lõikamisega vähemalt proovi: kui saab, siis saab ja kui mitte, on vähemalt üritatud!

Minu märg-kivisaega on saanud lõigata mistahes kättejuhtuvat kivi. Ega siis suurem ketas pole teistsorti ehitusega. Võlusõna asja juures on vesi.
Kord pidin rellakaga läbi vana valumüüri minema, raudkivid sees. Ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Võtsin jupi apteegi voolikut ja tõin rellakale vee peale. Läks läbi.
   

[PlyVal64]

Põrandast ja soojustamisest edasi.

Sai siin ennist mainitud, et peno sirgelt vastu vundamenti ka ylesse, et ei teki kylmasilda. Nyydseks vana kõik välja võetud ja vaatepilt järgmine.
Seespoolne pind on nagu täpselt ta seal parasjagu on. Yks on kindel, et saalongit ja sirgeks valama ma teda ei hakka. On aastast 1930 ja seisnud muutumatult tänapäevani ja ei näe ka põhjust miks peaks midagi muutuma.

On miskit head nõu, kuidas saaks ikkagi isoleerida vundament põrandavalust?

Stiilis lammuta maha ja tee uus maja ma ka seda asja ei saa ajada.

Kui seinasid lahti ei võta ja kogu katusekonstruktsiooni ning küttesüsteemi ei uuenda ega kogu elektrit/torusid välja e ivaheta, siis jah - viimane soovitus pole kohane. Seega ülevalpool soovitatud vaht pae serva võiks olla täiesti teema.  Kuna seina äärde ei ole kunagi nii paksu betooni vaja, siis poole õhem kiht kärab küll ja isegi paar senti vahtu/penot isolaatorina on asjaks.

Ilma põrandat tõstmata nii massiivi paevundamenti seinaservast "päris soojaks" ei saagi aga ega see pole ka TEGELIKULT mingi probleem! Seesama soojuskaamera on ka üks järjekordne lollus ja inimeste lolliks ajamise vahend. Nõus: mõistusega kasutamisel ja kriitilise meele olemasolul saab oma elamisest päris adekvaatse ülevaate ning selle järgi saab ka maja soojapidavust parandada aga kogu see jutt tohutust läbipuhumisest ja külmasildadest üldiselt väga ei päde. Valdavalt on igasugune vastutegevus täiesti kuluefektiivitu raha raiskamine. 
Kui on põrand lahti võetud nagu pildil näha, siis on igati mõistlik see ka oluliselt soojemaks saada. Aga on Wabariigi aegne esiisa poolt iseendale ehitatud KORRALIK maja, maas kalasabas tammeparkett ja põrand pole vajunud ega mäda - ainult lausloll hakkab seda lõhkuma, et sinna alla penot panna! 
Mul on endal 1923 kuuriks/saunaks ehitatud aga siis ehitusinseneri poolt 60'te keskel ja hiljem minu jätkatult suuremaks ja korralikult soojemaks ehitatud maja. Ma olen seda ka kaameraga vaadanud. IRiga igasuguste ilmadega pinnatempe sees mõõtnud ja soojustanud olen vaid ühe koha, mis tõesti oli põhimõtteliselt soojustamata. Ja isegi see penotamine ja vahutamine, kuna see on minu lapsepõlve toa seinajupike, ei andnud  nii märgatavat efekti, et enam ei peaks üldse kütma! Seal isegi natuke oli kasu, jaheda kiirgus jäi väiksemaks. Äkki 24 tunniga jahtub tuba 0,5kraadi vähem maha? Aga ahju kütma pean ju ikka! Köögi sein oli ainus täies mahus vana välissein ja remondi käigus sai sisse tuuletõkkeplaat pandud, mis ka omas täiesti märgatavat kasu. 

Teine teema on siis, kui lihtsalt tahetaksegi kulutada ja teadmine natuke paremast majast teeb olemise heaks! Seda ei saa keelata ja Inimestel on erinevaid hobisid ning arusaamu. Tapeedi vahetamine ja niisama seina värvimine on samasse kategooriasse ja seda me ju ikka teeme ning kulutame. Aga see on visuaalne kuluefektiivsus ja heaolutunne.
Ja otseloomulikult on ju 21.sajand see aeg, kus mistahes lobitöö ja altkäemaksudega saavutatud põhjendamatud "nõudmised" on puhas müüa-müüa-müüa, reaalse elu ja füüsikaseadustega pole seal midagi pistmist. See ajupesu on nii totaalne, et päris õudne on vaadata, kuis pealtnäha täiesti mõtlemisvõimelised hakkavad "sooja suust ajama". Esimene koht ongi kohe seesama "elumaja soojustamine", kus suur kulutamine on põhjendatud kindlatel puhkudel aga ka siis on see pigem poliitiline otsus, kui füüsikast ja kuluefektiivsusest lähtuv mõistlik otsus.  Arhitektuurimälestised jms eelkõige. Vanade, juba mõistliku ekspluatatsiooni aja lõpul ja tänastesse vajadustesse mittesobivate ruumilahendustega, kapremondi ootel majade soojustamisel on esimene õige tööriist lammutus-ekskavaator! Kui on kõik maja osad nii füüsiliselt kui olemuslikult amortiseerunud, räägime näiteks needsinased "klassikalised" 50'te individuaalid, siis seal ei ole mitte midagi ei päästa ega teha - maha ja uus asemele! 

Reaalselt paistab ju ka sellelt pildilt täpselt samasugune ekskavaatori ootel maja - ära pahanda! Paekivivundament, põrandalaagide "kuju", aknad ja teatud tapeet lihtsalt näitab kõik ära! Kui kommentaari alguses esitatud väide vist ikka paika ei pea (selle vahetamiste kohta), siis jõuame ringiga kindlasse kohta tagasi   Ehk ksf! peaks väga kriitilise kalkulatsiooni tegema, et mitte jäädagi kogu elu  "zitta lappima". Kui see on ainus vajalik tehtav töö, pole küsimust. On vaja sedalaadi ja veel suuremaid töid ridamisi teha...

[indrek1000]

Jutus on iva.

Oleks rahakott puuga seljas ma oleks krundi võtnud ja sealt edasi läinud, aga jah.
Vundament on raudkivi. Heledam osa on miski mört, oli teist alapõranda ja pinna põranda vahele sätitud servadesse - närilisi loodeti ehk pidada. 

Pool täitest sisse tassitud ja pilt parem. Tõstan ka põrandat nagu siin ennist mainiti, saan horisontaali 50 peno raudkividele peale istutada, seinte vastas peno väga ei morjenda ka - lõppvaatluses 50 karkass seina ja pinnakate peale, see toob seina natukenegi peno peale.


Saalong on ahju ja pliidi alusmyyri toekamaks valamiseks - oli teine väga kivide otsa ainult istutatud. 

[PlyVal64]

Jutus on iva.

Oleks rahakott puuga seljas ma oleks krundi võtnud ja sealt edasi läinud, aga jah.

Häda ongi, kui see majavanake on "tasuta" käes ja pangaorjusesse langeda ei taha. Või saad imeodavalt alla turuhinna osta, et siis natukenegi panga abil DIY parendada. Põrandad on paljudel majadel probleemiks ja isetegijal vast nii kalliks ei lähe ka. Mul jõudis isa need (õnneks) ära teha, omale jäi vaid üks märgade ruumide majanurgake nooruses teha. Meil kuiv liiv ja laagid betooni sisse valatud. Suvekodus sama lahendus aga vundament on pisut kõrgem. Soe (meie jaoks soe ) ja ei kägise. 

Reaalselt oli siin peaaegu sama algus, kui pildil nähtud! Isegi maapealne vundament on jääkidest laotud - vanast lammutatud lambalauda ja keldri jääkidest! Samahea kui põllukivi. Meil Nõmmel ju veeprobleeme ega midagi sellist liivahunniku tipus pole. Täna isegi paneks peno alla, see on ju mõnusalt soe. Aga hakata maja uuesti lahti lõhkuma ja 100 ruudu pealt 10 senti liiva välja vedama ning penoga asendama, et saada mingi olematu "kasu" energiakulus kraadi soojema põranda poolelt - loll peaks olema! Ei taha põrandaga kütta, ma ei ole beduiin, kes kuumal liival paterdab. 
Nii käidki igakord maja nurgast-nurka mõttes läbi ja ainus tarind, kus ei ole mingit pääsu, on katus. Ja ka küttekolded või küte üldisemalt. Ja ka elekter, kui seda saab mõistlikult teha. 

Mis aga puukuuris elamist puudutab (et keegi ei solvuks): ma tegin oma suvemaja sellise! Sealt peabki tuul läbi puhuma, et pool aastat kasutust mitteleidev maja ei kopitaks! Ja ei kopita ka, mingit lõhna pole ja ühelegi riideesemele ei teki seda "vana talu haisu" juurde. Samas soojustus ja seinade mass on piisav hoidmaks aprillist oktoobrini sooja ja elatavat temperatuuri. Samas jätsin lihtsa võimaluse, kui peaks tahtma vanakesena sinna päriselt elama minna, et väljast lahti, saepuru jms välja, elektrijuhtmed seina, uued avatäited, vaht ja uus vooder. Aga pigem teeks siis ikkagi päris uue ja jätaks praeguse suvemajaks, sest hinnavahet ei tuleks aga uus saaks raudselt parem! 
Talvisele elamispinnale a'la kahele vanakesele on täiesti teised nõudmised alustades pinna suurusest kuni selleni, et vajadusel saaks rulaatori või tooliga liikuda. Seega ei mingeid korruseid, lävepakke, treppe ega astmeid sees ega väljas, vanne ega duššialuseid, alla 80-sendise avaga uksi, fääntsisid "kullatud" aga vanakesele kasutuskõlbmatuid peldikupotte jne. Ja ka autonoomsus (kütte pool) ning kompaktsus on A ja O. Ehk kui natukene ka ette mõelda ning omale kogu eluks kodu ehitades (piiratud ressursside juures muidugi), on nende vanade majadega palju muid "probleeme", kui mingi natuke jahe põrand või tänasele kilekottmaja seina soojaarvule mittevastav välispiire. Iseenda ja oma sõpruskonna pealt rubriigist "kui vanemad vanaks jäävad ja elavad vanades majades"... sest esivanemate keskmine vanus on 80 ja pooltel on jalad läbi.

[Marko]

a'la kahele vanakesele on täiesti teised nõudmised alustades pinna suurusest kuni selleni, et vajadusel saaks rulaatori või tooliga liikuda. Seega ei mingeid korruseid, lävepakke, treppe ega astmeid sees ega väljas, vanne ega duššialuseid, alla 80-sendise avaga uksi

Vajadus sellise elamise järgi võib ka noorel inimesel üsna äkki tekkida...
Seega ei ole neid vigureid ühtegi majja tarvis tegelikult. Tekivad nad tavaliselt siis kui arhitektile antakse liiga vabad käed. Kaks trepiastet köögi ja elutoa vahel, milleks ometi? Aga aegajalt ikka jälle näed midagi taolist siinseal.
Suurim võimalik kõrguste erinevus elukorruse põrandas on 0,0mm.

[indrek1000]

Häda ongi, kui see majavanake on "tasuta" käes ja pangaorjusesse langeda ei taha. Või saad imeodavalt alla turuhinna osta, et siis natukenegi panga abil DIY parendada. Põrandad on paljudel majadel probleemiks ja isetegijal vast nii kalliks ei lähe ka. Mul jõudis isa need (õnneks) ära teha, omale jäi vaid üks märgade ruumide majanurgake nooruses teha. Meil kuiv liiv ja laagid betooni sisse valatud. 

Sama siin, elukoht ka Nõmmel Kilingi-Nõmmes. Liivane pinnas ja vundament ei mängi. Alguses oli standard lahendus, vesi kaevust ja kuivkäimla - sai vesi veetud jne, nyyd täitsa tarbitav.

Eelarve pole saladus ca 2,5k (vana sodi minema, kruus, peno, kile, armatuur, toru, betoon, valutöö) peaks kõik tehtud saama. Aga jah, töö puha ise (tulemuseks ainult betoonpind ilma pinnakatteta). Samas spordimees pole ja kruusa tõukamine tuleb ainult kasuks.

[PlyVal64]

Häda ongi, kui see majavanake on "tasuta" käes ja pangaorjusesse langeda ei taha. Või saad imeodavalt alla turuhinna osta, et siis natukenegi panga abil DIY parendada. Põrandad on paljudel majadel probleemiks ja isetegijal vast nii kalliks ei lähe ka. Mul jõudis isa need (õnneks) ära teha, omale jäi vaid üks märgade ruumide majanurgake nooruses teha. Meil kuiv liiv ja laagid betooni sisse valatud. 

Sama siin, elukoht ka Nõmmel Kilingi-Nõmmes. Liivane pinnas ja vundament ei mängi. Alguses oli standard lahendus, vesi kaevust ja kuivkäimla - sai vesi veetud jne, nyyd täitsa tarbitav.
Eelarve pole saladus ca 2,5k (vana sodi minema, kruus, peno, kile, armatuur, toru, betoon, valutöö) peaks kõik tehtud saama. Aga jah, töö puha ise (tulemuseks ainult betoonpind ilma pinnakatteta). Samas spordimees pole ja kruusa tõukamine tuleb ainult kasuks.

Ja siit algavad kõik "probleemid" pihta, sest kinnisvaral on olematu väärtus panga ja turu jaoks aga ehitamine on sama kallis...OK, Läti on lähedal   Meil Järvamaa korteriga sama "probleem" sest ainuüksi märgruumide 21.sajandisse ehitamine maksab samapalju, kui on korteri reaalne turuväärtus. 
Tallinnas ja siin ümber ja pisut ka Pärnu LÄHIümbrus ja Tartu on kohad, kus rahaliselt "kannatab" teha. Kui päris lolliks ei lähe, siis miinusesse väga ei jää. Nendes kohtades maksab ainult krunt juba maja hinna. Näiteks Haapsalu kui ka "peen" suvitusrajoon, siis äsja müüs kohalik LOV Ostas Kiltsi tankla vastast metsas mäda maja aga igasuguste lubadega krundi 13K€ eest! Õigemini oli peal 2 puumaja... Seal taga jookseb vana raudteetamm Rohukülla ehk kergliiklustee ja edasi on juba Paralepa rand   Tulevikus tulevad lähikonda veel mõned eramud - aga kuskohast elanikud tulevad, pole veel selge. 

See on siis kahjuks reaalsus Eestis. Kui mõned saavad raha vabalt "loopida" , siis enamus peab ikka väga mõtlema, kes iga kulu on õigustatud ja kas see on ka efektiivne. Ja siis ongi minusugused, kel on kinnisvarad Eesti peaaegu kõige kallimates kohtades, puuduvad igasugused kohustused pankade ees ja kes siis manitseb teisi mõistlikkusele! Kogu see ehituse ümber käiv sisutu plära soojustusest ja ökost "kehtib" ülikalliste rajoonide ja uusarenduste kohta, odavrajoonide vanade majade jaoks need ei kehti. See on rahaline enesetapp, kui seda mõttetus mahus panga rahadega teha ja siis a'la 30 aastat ori olla. Dividendide, öiroparlamentääri sissetuleku-igatsustasu jms eest tee muidugi mis tahad. 
See oli siis Kiltsi tee 4c 1095 ruutu krunt... Miski kinnisvarapunt ostis ära, seda osta kasutajanime põhjalt. 

[klemm]

Kodu remonti ei saa rahas arvutada.  See nagu hobidega, kallis aga lõbus.  Kõige hullem kui veel ise teed ja 1 päev tuleb loll mõte töötunnid kokku arvutada.

Mul garaazis õllekarbi jagu tsekke juba 4 aastat seisab. No ei julge kokku arvutada.  Naine kunagi küsis, et palju siis :  ah mis ta ikka, mõni tuhat läks