[honkomees]

... kes siis manitseb teisi mõistlikkusele! Kogu see ehituse ümber käiv sisutu plära soojustusest ja ökost "kehtib" ülikalliste rajoonide ja uusarenduste kohta, odavrajoonide vanade majade jaoks need ei kehti. See on rahaline enesetapp, kui seda mõttetus mahus panga rahadega teha ja siis a'la 30 aastat ori olla. ...

Mul ikka silme ees lõik ühest vanast ehitusraamatust, äkki isegi mõni Priidu vanaisa või siis prof Jürgensoni oma, kus oli kirjas umbes selline mõte, et soojustuse tõstmine üle teatud piiri pole "kuluefektiivne", st soojustusmaterjali ja töö kulu on aastate kütusekulu võidust suurem. 
Ise mõtlen vaid põranda ja lae soojustamisele. Noh laega on lihtne (seal õhuke lubja-saepuru segu), põrand aga küsitav. Betooniga juurde ei pääse ja põrandakütet ei plaani ka, ikka ahjud. Tahaks külmad laudpõrandad üles võtta, 105+ aastased lauad tunduvad ok olevat, head laiad jne, paneks tagasi ja lihviks üle. Aga põrandatalade vahele soojustus ja talade alla tuuletõke. Sellist konstruid pole silma jäänud ja nüüd tarkadele küsimus, kuhu ja kas panna aurutõke? Talade alt ju tuulutus vundamendiaukude kaudu.
Eriti külm on põrand seal toanurgas, kus Vabadussõja ajal lõhkes kolmetolline mürsk ja vanad lauad on 2x2 m alal välja vahetatud.

[klemm]

... kes siis manitseb teisi mõistlikkusele! Kogu see ehituse ümber käiv sisutu plära soojustusest ja ökost "kehtib" ülikalliste rajoonide ja uusarenduste kohta, odavrajoonide vanade majade jaoks need ei kehti. See on rahaline enesetapp, kui seda mõttetus mahus panga rahadega teha ja siis a'la 30 aastat ori olla. ...

Mul ikka silme ees lõik ühest vanast ehitusraamatust, äkki isegi mõni Priidu vanaisa või siis prof Jürgensoni oma, kus oli kirjas umbes selline mõte, et soojustuse tõstmine üle teatud piiri pole "kuluefektiivne", st soojustusmaterjali ja töö kulu on aastate kütusekulu võidust suurem. 
Ise mõtlen vaid põranda ja lae soojustamisele. Noh laega on lihtne (seal õhuke lubja-saepuru segu), põrand aga küsitav. Betooniga juurde ei pääse ja põrandakütet ei plaani ka, ikka ahjud. Tahaks külmad laudpõrandad üles võtta, 105+ aastased lauad tunduvad ok olevat, head laiad jne, paneks tagasi ja lihviks üle. Aga põrandatalade vahele soojustus ja talade alla tuuletõke. Sellist konstruid pole silma jäänud ja nüüd tarkadele küsimus, kuhu ja kas panna aurutõke? Talade alt ju tuulutus vundamendiaukude kaudu.
Eriti külm on põrand seal toanurgas, kus Vabadussõja ajal lõhkes kolmetolline mürsk ja vanad lauad on 2x2 m alal välja vahetatud.

Aurutõket pole vaja,  Peaasi, et need vanad tuulutusaugud liiga väiksed pole tänapäeva materjalidele. Nagu sa kirjutasid siis vana põrand hingab läbi suure hooga. Uus tuleb tihe ja põranda all niiskeks läheb.

[Tift]

Mul pole ettekujutust Su majast. Saan natuke rääkida kogemustest. mida olen näinud ja teinud. Vana talumaja, aastast 1936 umbes. Põrandad külmad. Võtsin üles. Alguses arvasin, et talad on..noh, ok..pilt, mis avanes, rääkis aga muud. Maakivist vundament oli esiteks hõre, kohati võis vabalt õue vaadata. Esiteks lappisin vundamendi ära, väljast kaevasin lahti, paigaldasin 100 mm penoplasti, mille katsin bituumenrullmaterjaliga.
 Seest vedasin välja ca 30 cm paksuse mulla-savikihi. Tekitasin saalongid ja valasin seinast seina umbes meetrise vahega betoonist alustalad, laiusega 100 mm, armeeritud ja puha. Risti sinna peale paigaldasin põrandatalad, võimalikult kuivad ja vastava vedelikuga töödeldud. Nende vahele panin jällegi polüstürooli, siis laudise, mille peale puitlaastplaadi ja laminaadi. Hea sai. Ah jaa - vundamendi sisse sai tekitatud ikka tuulutusavad ka, et põranda all õhk liiguks.

[honkomees]

Mul pole ettekujutust Su majast ... Vana talumaja, aastast 1936 umbes. Põrandad külmad. Võtsin üles. Alguses arvasin, et talad on..noh, ok..pilt, mis avanes, rääkis aga muud. ...
 Seest vedasin välja ca 30 cm paksuse mulla-savikihi. T. Nende vahele panin jällegi polüstürooli, siis laudise, mille peale puitlaastplaadi ja laminaadi. Hea sai. Ah jaa - vundamendi sisse sai tekitatud ikka tuulutusavad ka, et põranda all õhk liiguks.

Mu maja ehitet 1915 aga osaliselt on kasutatud mahapõlenud maja materjale, olen remondi käigus leidnud kergelt söestunud laudu jms. Talad on ikka olemas  , vähemalt väiksemas osas, mida nii 15 a tagasi remontisin, olid olemas. Küll osaliselt toetusid liivale, eriti ahjude ümbruses. Seega mingi kiht tuleb välja loopida ikka.
Mis loom see polüstürool on? Kas vill pole hingavuse seisukohalt õigem, ise tegin villaga, taladele laagid tiheda sammuga ja peale panin OSB, kõige paksema ja punniga, ilma laudiseta. Köögis läks peale linoleum, st PVC ja toas laminaat. Maja suuremas pooles on põrandalauad ok väljanägemisega, ilma punnita lauad aga paigaldatud nii, et mingit pragu ega pilu ei ole, mahakukkunud nõel kuhugi ei kao - osati ikka omal ajal teha tööd. Vot need tahaks alles jätta.
ca 1936 on majale tehtud väike juurdeehitus, 48 ruudune toake. Selle kallale esialgu ei lähe.
Miks sa vundamenti soojustasid ja siis jälle augud tegid? Kui põrand on ventileeritav, siis ma oma lolli aruga küll ei näe mõtet vundamendi soojustamisel ...

[Maisalup1]

Need augud toimivad nagu vanasti- kevadel teed augud lahti ja kui talv tuleb, siis sulged, et talvel soojem põrand oleks.... Ega need koguaeg valla pole...

[PlyVal64]

... kes siis manitseb teisi mõistlikkusele! Kogu see ehituse ümber käiv sisutu plära soojustusest ja ökost "kehtib" ülikalliste rajoonide ja uusarenduste kohta, odavrajoonide vanade majade jaoks need ei kehti. See on rahaline enesetapp, kui seda mõttetus mahus panga rahadega teha ja siis a'la 30 aastat ori olla. ...

Mul ikka silme ees lõik ühest vanast ehitusraamatust, äkki isegi mõni Priidu vanaisa või siis prof Jürgensoni oma, kus oli kirjas umbes selline mõte, et soojustuse tõstmine üle teatud piiri pole "kuluefektiivne", st soojustusmaterjali ja töö kulu on aastate kütusekulu võidust suurem

Niipalju, kui mina tean, tegelesid nad sellsite küsimsutega suisa koos. Proffessor Leo Jürgenson oli Tallinna Tehnikainstituudi Ehitusõpetuse laboratooriumi juhataja ja Arvo Veski (Arnold Veski ja ka Weske alguses) assistent.
See soojustamise ja üldse hoonete soojapidavuse ja soojusjuhtivuse teema oli nende südameasi koos rahva harimisega läbi populaarteaduslike ajakirjade nagu Tehnika Kõigile (Insenerikoja väljaanne) jms. 
Alles hiljem tekkis Arvole küttekollete teema, millega Ta kuulsamgi on. Aga need kaks asja on ju omavahel konkreetses seoses.   Wabariigi aegsed Arvo Veski artiklid, uurimised, soovitused jne on enamuses ikka soojapidavuse ja ÕIGE ehitusega seotud. Selleaegse teadmistepõhise õigega, kus lolliks ei soovitatud minna.  Vanemad artiklid on täna kusagil 85 aasta tagant 30'te keskelt. Üks vanemaid mulle teadaolevaid on 1937 aasta algusest artikkel "Ristpalksein" ja Arnold oli siis veel 28-aastane. Sinnani oli Ta aidanud juhendajal artikleid koostada. 

Hiljem lisandus sinna "mõistlikkuse ja kulefektiivsuse" nimistusse ehitusinsener Jaak Arvo p. Veski ja siis sama ala, küll kahjuks diplomita, TPIs õppinud Priit Jaagu p. Veski aka PlyVal64. Tõnis Priidu p. Veski aka Malloc on ehitusest kaugel, Ta meil paadunud pertolhead... Mul lisaks see mat-füssi klassi häda ehk reaalne ja Loodusseaduste-põhine maailmavaade lisaks. Materjalimüüjatest vuuduu-tegelinskite ulmejutud mulle lihtsalt ei mõju, uus aken ei hakka kunagi sooja tootma ja hingamiseks ning põlemiseks vajame me õhku. 
Samas mingid moodsad aga esmapilgul kallid materjalid, mida on veel ülilihtne ja kiire paigaldada, on täiesti omal kohal ja seal on tihtipeale kuluefektiivsuse välja arvutamine palju raskem, kui esmapilgul paistab. Seal on ka natuke hiromantikat sees, näiteks needsinased pritsvahud. Seal puhta mataga kaugele ei purjeta sest soojustuse paksus ja seesinane soojaarv, mida "tahetakse", on juba eeldusena suvaline "mul-on-selline-tunne" värk! Kõik dopamiinitulva pealt tehtavad otsused ja sealt tuginevad "teadmised hästi soojast majast"  ei ole tihtipeale kuidagi rahaliselt mõõdetav kulu ega tulu.  Ja enamasti on nad kaugel matemaatilisest kuluefektiivsusest teatud pikaski ajaperioodis. Me lõpuks jõuame arvutustes sellenigi, et laenu teenindamiseks suurt palka teenida, pead sõitma kaugemale tööle, ostma parema auto, tegema veel uusi ja uusi kulutusi ja see ongi see "rattasse sattumise" värk! See on tegelikult sama mis narkomaaniaga - jäta see ESIMENE süst tegemata! Kõik käib ja kehtib VANADE, reaalselt ekskavaatorit ootavate majade "kaasajastamise" kohta. 

Ma nüüd tsiteerin Arvo Veskit veebruarist 1937 ja artikliks "Puitvahelaed". Selle lõppsõna, mis ALATI oli õpetav-manitsev ja tulevikku vaatav. Ja teate - zittagi pole muutunud   Seda on ikka vaja meelde tuletada ja eks ole praegu ikka "üleminekuaeg ja olukord" elik suhteline vaesus eestlastel öiroopa käsulaudade jaoks... 

Üldiselt siiski tuleb puitvahelaele samuti kui puitelamule vaadata kui üleminekuaja nähule, mis on tingitud olukordadest. Mida enam aga areneb tehnika, seda suuremaks kasvab mittepõlevaist aineist ehitiste arv. Ühes sellega peavad ka puitvahelaed maad andma mittepõlevaist aineist vahelagedele (raudbetoon, õõneskivi jt.) kui otstarbekamatele. 

[honkomees]

Niipalju, kui mina tean, tegelesid nad sellsite küsimsutega suisa koos. Proffessor Leo Jürgenson oli Tallinna Tehnikainstituudi Ehitusõpetuse laboratooriumi juhataja ja Arvo Veski (Arnold Veski ja ka Weske alguses) assistent.
See soojustamise ja üldse hoonete soojapidavuse ja soojusjuhtivuse teema oli nende südameasi koos rahva harimisega läbi populaarteaduslike ajakirjade nagu Tehnika Kõigile (Insenerikoja väljaanne) jms. 
Alles hiljem tekkis Arvole küttekollete teema, millega Ta kuulsamgi on. ...

No koos jah, mul praegu laual A. Veski Puitehituse käsiraamat (toimetanud L. Jürgenson) ja L. Jürgensoni Elamu soojapidavus (eessõnas tänu A. Veskile kaastöö eest), raamatud esimesest punasest aastat ja direktooriumite ajast.

[Tift]

Miks sa vundamenti soojustasid ja siis jälle augud tegid? Kui põrand on ventileeritav, siis ma oma lolli aruga küll ei näe mõtet vundamendi soojustamisel ...

Polüstürool - ehk rahvakeeli penoplast.
Vana vundament oli kergelt lagunenud ja tuul tuhises kontrollimatult vanade põrandalaudade all, muutes põranda külmaks. Soojustasin vundamendi väljast ikka selleks, et soojem oleks. Sama eesmärki täitis ka põrandate ümberehitus. Tuulutusavad sai sisse tehtud ikka sellepärast, et soojustatud põranda alune ruum tuulutatud saaks ehk siis ei oleks liiga umbne. Korrektsed avad annavad ka võimaluse neid vajadusel sulgeda ehk siis piirata õhu läbivoolu. Siiski ei ole tegelikult seda vajadust, kui põrand normaalselt soojustatud on.

[raulp]

Ma nüüd tsiteerin Arvo Veskit veebruarist 1937 ja artikliks "Puitvahelaed". Selle lõppsõna, mis ALATI oli õpetav-manitsev ja tulevikku vaatav. Ja teate - zittagi pole muutunud   Seda on ikka vaja meelde tuletada ja eks ole praegu ikka "üleminekuaeg ja olukord" elik suhteline vaesus eestlastel öiroopa käsulaudade jaoks... 

Samas puitkarkass-maju ikkagi ehitatakse ja mujal maailmas isegi korrusmaju tehakse puidust. Küll aga olen näinud, et kiviseintega majadele tehakse puidust vahelagi ja siis tekib küll küsimus, et miks selline lahendus, kas tõesti odavus saab määravaks. Puitvahelagi kigiseb ja kägiseb ning kostab läbi, erinevalt paneelidest või monoliitsest betoonvahelaest. Kui endale teeks kivimaja, siis puitvahelage küll eales ei teeks.

[viplala]

Samas puitkarkass-maju ikkagi ehitatakse ja mujal maailmas isegi korrusmaju tehakse puidust. Küll aga olen näinud, et kiviseintega majadele tehakse puidust vahelagi ja siis tekib küll küsimus, et miks selline lahendus, kas tõesti odavus saab määravaks. Puitvahelagi kigiseb ja kägiseb ning kostab läbi, erinevalt paneelidest või monoliitsest betoonvahelaest. Kui endale teeks kivimaja, siis puitvahelage küll eales ei teeks.

Defineeri odavus? 300 eurist saab ehituse juures kiiresti 3000 ja sellest omakorda 30 000. Viimase eest saab juba korteri, maja või auto endale osta või siis pere/hobide arvelt 20 aastat liisingut tagasi taguda. Paneelist vahelagi maksab omajagu raha. Puit on samas lihtsam, soodsam, tehtavam ka üksi ja mis seal salata, paljudele hoopis tasuta. Ja lõpuks taandub asi ikka sinna, et kui ehitad siis tee seda nii, et sa reaalselt tead mida sa teed. Ainult sellisel juhul on võimalik luua midagi, kus igat kujuteldavat kriginat ei pea alati läbi rahakoti summutama või siis üldse summutama. Paljude taoliste probleemide algläte on ülemõtlemine. Eesmärk...plaan...töö. Ja kui need on kõik omavahel kooskõlas ning õigesti loodud, siis ongi kõik ok. Pole sellel puitlael häda midagi. Häda on tavaliselt muudes asjades 

[Maisalup1]

Pange oma töö ka rahasse. Puitvahelagi pole odavam. 
200eur on m2 paneeli. Sinna pole vaja soojustust, kattematerjale ega miskit. Tõstab kraana 1 päevaga paika ja vsjoo. Puitvahelage ehitad ja soojustad 2 kuud. Meeletus koguses villa ja karkasse tuleb ehitada. 
Odavus on suhteline. Kuna omal ka ikka plaan ehitada ise tulevikus maja, siis mõttes just paneelidest põrandad ja laed ning kokku hoitud ajaga teha midagi targemat kui hambad ristis ehitada....

[diesel]

nooblist linnalähedasest paneelivabrikust müüdi õõnespaneele kümne raha ruutmeetrist.
täitsa uued ja ilusad. tuttavad inimesed on korduvalt ostmas käinud.

[olli]

Ümmarguselt 30 eur/m2 koos käibemaksuga saab kätte 220mm õõnespaneelid (kuni ~8m sille) kui tellida täiesti uued ja tehasest enda mõõtude järgi. Küll aga peab juurde arvestama transpordi, kraana, paneelide joonestamise konstruktori poolt jms. Aga see on suht köömes. Vähe oluline pole aga pisiasi, et krunt peab olema ligipääsetav rasketehnikale. Ning kui tahta suvel ehitada, siis märts-aprill on viimane aeg paneelid ära tellida ja tarneajad kokku leppida. Ma eelmine aasta enda majale tegin ise kaks vahelae paigaldust paneelidega ja olen väga rahul. Ma kivimajale muud moodi ei kaalukski. Ligipääs krundile ja kraana tõstmisruum oli suurim mure, aga sai tehtud. Kui esmaspäeva lõunaks olid paneelid peal, siis kolmapäeva hommikul juba monolitiseeritud. Siis paar päeva perega puhkusel ning nädala lõpuks kõva vahelagi olemas ja kannatas järgmise korruse müüri kivid peale tõsta.

[Janka]

Koperdasin ja komistasin.
Vaatan tagasi - vidik raisk!
Siin see on - https://youtu.be/6xZ0XXa-bvE

[tõnn]

Kommenteerige palun järgmist soojustusvõtet:
Puitksrkass lagi.
Toapoolt ülesse läbilõige:
Voodrilaud, 25mm distants liist, aurutõkkekile, prusside vahel peno 100mm, peno peal 50 või 100mm kivivill.

[hulgus]

Kommenteerige palun järgmist soojustusvõtet:
Puitksrkass lagi.
Toapoolt ülesse läbilõige:
Voodrilaud, 25mm distants liist, aurutõkkekile, prusside vahel peno 100mm, peno peal 50 või 100mm kivivill.

pealmine kiht vajab tegelikult ka tuuletõket, väidetavalt piisab ka tavalisest ehituspapist.

[pannkook]

kui otsest õhu liikumist ei ole, siis pole sinna vaja mingit tuuletõket.
Puistevilla ei tuuletõkesta keegi.....
A miks nii vähe soojustust laes? Mis ruum see on? Kanala?

[tõnn]

Jep, miljoneeride jaoks on see kanala, kus kehvikud üritavad elada.

Enne villa paigaldamist peaks vist käiguteede jaoks klotsid paigaldama, et hiljem nendele käiguteede jaoks saaks laudise paigaldada.

[Meelis2]

kui otsest õhu liikumist ei ole, siis pole sinna vaja mingit tuuletõket.
Puistevilla ei tuuletõkesta keegi.....
A miks nii vähe soojustust laes? Mis ruum see on? Kanala?

Teen keskpäevase kohvi ja mõtisklen veidi..
Millisele kanalale oleks vaja niipalju soojustust? Mul kanala 20m2, maht ca 40 m3, seinad ja lagi 50x100 materjalist, vahel 100 peno. Üks uks ja 3 akent, betoonpõrand, soojustamata vundament. Talvel oli 23 kana, iga kana koos sita ja sulgedega ca 3 kg, kokku 69 kg. Ventilatsiooniks on ukses võrega kaetud ventilatsiooniauk ca 50x60 cm, väljatõmme 20 cm toruga. Kui uks on suletud kerkib kuni -5 C juures sisemine temperatuur ca +20 C-ni; -10 C juures on sees 12-15 C; -15 C juures  langeb sisemine temperatuur ca 7-8 C ja seda kogu aeg avatud ventilatsiooniga.
Kui peaks uuesti ehitama oleks täpselt poole targem ja siis läheks kogu ehitis poole odavamaks sest kogu konstruktsioon tuleks 50x50 materjalist ja 50 mm peno vahele.
Kui 69 kilo kanasid saab ööpäevas toidetud ca 7 kg viljaga ehk rahaliselt 1,17 eurot siis ongi 20 m2 küttekulu 1,17 eurot.
Kui lisaks kanalale  veel peale kihi 100 mm kivivilla oleks küttekulu ikkagi 1,17 eurot, seda ka siis kui villa oleks pool meetrit.
Kui ma läheks sinna kanade asemel ise elama peaks küttekulu jupp maad väiksem olema kuna eluskaal on suurem, samas ise ei viitsiks küll teri nokkida...
Tundub et antud kanala puhul oleks ka olemasoleva soojustusega tegemist nn nullenergiahoonega kui saaks veel ventilatsioonist väljamineva soojuse ka kuhugi ära kasutada....

[olli]

Kui sarikate vahel peno, siis lisa ka väljapoole peno. On rohkem tolku kui villast. Ja peno ette aurutõket (kile) pigem ei paneks - tekib niiske keskkond aurutõkke ja peno vahele.