Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?

Tee linnule linnumaja.
Kui sellest pole abi siis kasuta õhupüssi või head ligipääsu kassile.
Vasta

Linnukestele meeldib makrofleks. See temperatuuri kõikudes prõksub ja linnuke arvab, et ürask on kusagil peidus. Ja põrguline lõhub kõik laiali.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Miks sa arvad, et lind on ? Närilised otsivad sügisel kohta kuhu talveks pugeda.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

(11-10-2020, 00:43 AM)spitfire Kirjutas:  Miks sa arvad, et lind on ? Närilised otsivad sügisel kohta kuhu talveks pugeda.
1) ava suurus
2) ööbib seal keegi, kes hirmutamise peale ära lendab. Linnu moodi käuksudes

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Põrandaga probleem.
Ca 20 aastat tagasi ca 1910 ehitatud esivanemate majale "renoveerimise" käigus tehtud põrand. Liiv all, peno ja peal raudbetoon. Kõige peal olenevalt toast laminaat või päris parkett.
Kui aastate eest kõik toimis ja põrand oli talutavalt soe, siis nüüd ilmselt näriliste invasiooni käigus on penosse labürint rajatud, sest põrandale tekkinud tuntavad külmad piirkonnad.

Kuidas sellest olukorrast nüüd välja tulla. Võtta ette suht töömahukas töö ja betoon välja lõhkuda ja otsast alustada? Või leppida väikese põranda tõusuga ja sinna Tycroc või minu jaoks seni suht tundmatu Aluthermo soojustus paigaldada?
Vasta

Eelmises postituses on uus teemapüstitus. Minu linnuprobleem sai vähemalt 2020 linnu sügisinvasiooniks punkti, kui ava hommikul vahuga täitsin ning selle tardudes armeer-õhekrohviga katsin. Saame näha, kas ja mis juhtub 2021a sügisel. Siis peaks garaaži fassaadil ka kattekrohv peal olema...

(10-10-2020, 10:47 AM)13piisab Kirjutas:  Aga mida teha "tõbras-linnuga"?
Manuspildil mu garaaž (tuulekasti serv), millel kattekrohv veel puudu. Keegi tahab seal magamas käia. Lasin augu täis, et krohvida, aga päev hiljem oli ava taastekitatud.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(09-01-2021, 22:16 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Põrandaga probleem.
Ca 20 aastat tagasi ca 1910 ehitatud esivanemate majale "renoveerimise" käigus tehtud põrand. Liiv all, peno ja peal raudbetoon. Kõige peal olenevalt toast laminaat või päris parkett.
Kui aastate eest kõik toimis ja põrand oli talutavalt soe, siis nüüd ilmselt näriliste invasiooni käigus on penosse labürint rajatud, sest põrandale tekkinud tuntavad külmad piirkonnad.

Vaata (lase vaadata) termokaameraga kas on reaalselt niimoodi, et mõned kohad on märgatavalt külmemad kui teised või tunne petab. Milline küte on?
Vasta

(10-01-2021, 01:06 AM)Mart32 Kirjutas:  
(09-01-2021, 22:16 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Põrandaga probleem.
Ca 20 aastat tagasi ca 1910 ehitatud esivanemate majale "renoveerimise" käigus tehtud põrand. Liiv all, peno ja peal raudbetoon. Kõige peal olenevalt toast laminaat või päris parkett.
Kui aastate eest kõik toimis ja põrand oli talutavalt soe, siis nüüd ilmselt näriliste invasiooni käigus on penosse labürint rajatud, sest põrandale tekkinud tuntavad külmad piirkonnad.

Vaata (lase vaadata) termokaameraga kas on reaalselt niimoodi, et mõned kohad on märgatavalt külmemad kui teised või tunne petab. Milline küte on?

Küte kombineeritud.
Ahjud pluss õhksoojuspump.
Vasta

Kas keegi on seda aluthermot kasutanud?
Lubatakse paremat soojust kui 200mm vill.
Lisaks sellele lubatakse koormust, pool tonni ruutmeetri kohta.

Kui see pole utoopia,
sobiks see vana parkett üles võtta ning aluthermo alla panna.
Vasta

(10-01-2021, 01:06 AM)Mart32 Kirjutas:  Vaata (lase vaadata) termokaameraga kas on reaalselt niimoodi, et mõned kohad on märgatavalt külmemad kui teised või tunne petab. Milline küte on?
Kas suudetakse tõesti mõõta soojast toast külmemat põrandat ja kes täpselt sellise asjaga hakkama saab?
(Ma kahtlen soovituse asjalikkuses)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(10-01-2021, 02:16 AM)tõnn Kirjutas:  Lubatakse paremat soojust kui 200mm vill.
Kui paksul kihil on parem - 250mm paksusel?

Soojajuhtivus villal 0,037, viidatud "imeasjale" leian numbrid 0,036..0,039 ehk sama ja pigem enamgi, kui keskmisel villal ja polüstüroolil:
http://www.metalplast.ee/wp-content/uplo...URE-ET.pdf

Need "midagi on naruke parem, kui keskmisel villal" viited on ilmselt rumalate püüdmiseks.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(10-01-2021, 10:52 AM)13piisab Kirjutas:  
(10-01-2021, 02:16 AM)tõnn Kirjutas:  Lubatakse paremat soojust kui 200mm vill.
Kui paksul kihil on parem - 250mm paksusel?

Soojajuhtivus villal 0,037, viidatud "imeasjale" leian numbrid 0,036..0,039 ehk sama ja pigem enamgi, kui keskmisel villal ja polüstüroolil:
http://www.metalplast.ee/wp-content/uplo...URE-ET.pdf

Need "midagi on naruke parem, kui keskmisel villal" viited on ilmselt rumalate püüdmiseks.

See nende kiidulaulu taga olev uuring- https://www.aluthermo.com/en/why-aluther...erformance

Siit mul see huvi tekkis- https://moodnekodu.delfi.ee/news/blogi/a...d=92186459
Sest pööningu soojustamine on ka plaanis tööde nimekirjas.

Endale tundub ka see kuidagi kahtlane.
Vasta

(10-01-2021, 10:38 AM)13piisab Kirjutas:  
(10-01-2021, 01:06 AM)Mart32 Kirjutas:  Vaata (lase vaadata) termokaameraga kas on reaalselt niimoodi, et mõned kohad on märgatavalt külmemad kui teised või tunne petab. Milline küte on?
Kas suudetakse tõesti mõõta soojast toast külmemat põrandat ja kes täpselt sellise asjaga hakkama saab?
(Ma kahtlen soovituse asjalikkuses)

Cat telefoni soojuskaamera näiteks näitab põrandakütte torude kulgemist põranda sees. 
Korralik kaamera näitab ka eilse suusasjälje värske lume alt. 
Seega jah kaameraga näeb külma koha põrandas ära. Operaator aga peab oskama pilti lugeda.
Vasta

See on kindlasti hea mõte, alustada külmapiirkondade mõõtmisest. Võivad tekkida hoopis uued mõtted ja küsimused. 

Põranda "termokaardi" võib punktikaupa üles võtta ka infrapuna käsitermomeetriga. 
Kui soojas toas ei peaks tulemust saama, sest kõik pinnakiht om suure jõuga ühesoojaks köetud (mida reaalselt enamasti ikkagi ei juhtu), siis võib kütte tagant ära võtta ja mõõta jahtumist või pärast kütma hakates soojenemist.
Eilse -10 kraadiga suvila kütmise käigus mõõtsin põranda temperatuuri  aegajalt pisteliselt üle ja tulemustes joonistus välja küll selge erinevus vana ja uue soojustusega piirkondade vahel, mida teadsin põranda all olevat.

Aga ei maksa muidugi unustada selliseid loogilisi kohti, et uksealused või välisnurgad ongi alati külmemad kui sisenurgad, isegi kui soojustus otse põranda all on täpselt sama. Ja et ahju lähedal on põrand soojem, isegi kui seal pole all isolatsiooni Smile
Vasta

(10-01-2021, 11:43 AM)TeeTL Kirjutas:  See on kindlasti hea mõte, alustada külmapiirkondade mõõtmisest. Võivad tekkida hoopis uued mõtted ja küsimused. 

Põranda "termokaardi" võib punktikaupa üles võtta ka infrapuna käsitermomeetriga. 

Termokaamerat käepärast pole, aga korralik infrapuna käsitermomeeter on olemas.
Katsun sellega alustuseks üle käia ja mingid järeldused teha.
Vasta

(10-01-2021, 11:52 AM)CORRADOg60 Kirjutas:  
(10-01-2021, 11:43 AM)TeeTL Kirjutas:  See on kindlasti hea mõte, alustada külmapiirkondade mõõtmisest. Võivad tekkida hoopis uued mõtted ja küsimused. 

Põranda "termokaardi" võib punktikaupa üles võtta ka infrapuna käsitermomeetriga. 

Termokaamerat käepärast pole, aga korralik infrapuna käsitermomeeter on olemas.
Katsun sellega alustuseks üle käia ja mingid järeldused teha.

https://www.ramirent.ee/tooted/ehitussea...250c-2902/
Vasta

(10-01-2021, 11:52 AM)CORRADOg60 Kirjutas:  Termokaamerat käepärast pole, aga korralik infrapuna käsitermomeeter on olemas.
Katsun sellega alustuseks üle käia ja mingid järeldused teha.
Just nii saab aimu, mis indikatsioone nii üldse saab.

Soojas keskkonnas on soojem ümbrus kõik "müra", mis segab mõõtmist. Ning ilmselt pole ka temp erinevused piisavad usutavaks mõõtmiseks.
Egas ilmaasjata tehta termopilte väljast ja "vähemalt 20-kraadise temperatuurierinevusega".

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(10-01-2021, 12:01 PM)13piisab Kirjutas:  Egas ilmaasjata tehta termopilte väljast ja "vähemalt 20-kraadise temperatuurierinevusega".

IR-termomeetriga võiks väga hästi selguse saada, võrreldes termopildiga on lihtsalt käsitööd palju.

Puuriga auk läbi põranda ja kõrrevaht alla?
Vasta

Põhimõtteliselt on seisev õhk ju täiesti ok isolaator (peno sees ju seesama õhk).

Kas oleks väga rumal mõte, et kui õnnestub tuvastada need oletatavate näriliste käikude otsad ja need vahtu täis lasta, siis võiks suurem mure sellega ära laheneda? Iseasi, kuidas sa neid närilisi keelad uusi käike uuristamast.
Vasta

(10-01-2021, 11:16 AM)CORRADOg60 Kirjutas:  
(10-01-2021, 10:52 AM)13piisab Kirjutas:  
(10-01-2021, 02:16 AM)tõnn Kirjutas:  Lubatakse paremat soojust kui 200mm vill.
Kui paksul kihil on parem - 250mm paksusel?

Soojajuhtivus villal 0,037, viidatud "imeasjale" leian numbrid 0,036..0,039 ehk sama ja pigem enamgi, kui keskmisel villal ja polüstüroolil:
http://www.metalplast.ee/wp-content/uplo...URE-ET.pdf

Need "midagi on naruke parem, kui keskmisel villal" viited on ilmselt rumalate püüdmiseks.

See nende kiidulaulu taga olev uuring- https://www.aluthermo.com/en/why-aluther...erformance

Siit mul see huvi tekkis- https://moodnekodu.delfi.ee/news/blogi/a...d=92186459
Sest pööningu soojustamine on ka plaanis tööde nimekirjas.

Endale tundub ka see kuidagi kahtlane.
Mida on seal kahtlast? Esiteks on tegu oluliselt õhema materjaliga. Teiseks on see soojust tagasi peegeldav. Kolmandaks on ta "kõik tõkked "korraga.  Enam kui selge on see, et laboris mõõdetud ja arvutatud materjali füüsikalised näitajad on üks asi, reaalses ehituses saavutatavad täiesti teine. Villad on üldse kõige tujukamad soojustused, nende paigaldus peab olema ideaalne ja kõiki nõudeid täitev. Vastupidiselt penole, mis ISE ongi soe. Isegi mingid pilud a'la halvast lõikamsiest, konstruktsiooni kõveruses, halvast vahutamsiets jne ei muuda tema SEES soojajuhtivuse näitajaid. Kindlasti pole see aluthermo mingi imeravim aga näiteks mõõdu- ja kaalukriitilistes ehitustes on selline uus marterjal kindlasti omal kohal! Kindlasti on madalad katusealused sellised kohad. Aga ka näiteks 20 ruutu ehitusaluse pinnaga majad, kus on täpne kõrguspiirang 5 meetrit! Seal on pedantselt Ehitusseadust järgides võimalik VÕITA optimeeritud seinapaksuselt ja räästastega mängides ~3 ruutmeetrit elamispinda pädeva samasuguse soojapidavuse juures. 

Too 20 ruutu on siis välismõõdus. Seinapaksused 15 või 7,5 cm. Esimene korrus kas 17,4 ruutu või 18,7 ruutu! Teine korrus, kui ajudega projekt teha, saab olla 5X6 meetrit  Big Grin Kuni meeter räästast on legaalne. Teise korruse pinnavahe 26,8 või 28,4 ruutu. Kokku kahe korruse peale 44,2 või 47,1, mis teeb terve pisikese dušširuum-vetsu jagu põrandapinda! 

PS: mis te arvate, miks lollidele 21.sajandil neid jubedaid vaheseinteta gigakööke korterite pähe müüakse??? Kui magala ruutmeeter maksab tuhandetes ja sa saad müüa päris mitu ruutu "rohkem" põrandat ja kulutada vähem vaheseinte ehitusele... 5jm 20-sendist korralikku kiviseina on ju ruutmeeter. Teed kipsisaastast 10 sendised õhuerldajad ja jätad köögil, elutoal ning söögitoal seinad ära, "võidad" arendajana 70-80 ruuduse magala pealt 10 000 € ja rohkem. Korterisse panipaika vms ehitada - nafik? Siis müüd veel lollidele keldriboksi ja parkimiskoha ka viiekohalise summaga ja mingit "kahtlast rikastumist" ei ole - LOLLIDELT peabki raha ära võtma Wink 
Ehk see moodne materjal on tegelikult puhas tellijate vajadus Wink  Ühelt poolt müüa lollidele 50-sendist baurocit jms, teiselt poolt viia soojustuse paksus miinimumini. Midagi kahtlast pole, just businessCool Ja reklaamida kannatab kõike...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne