[edvard]

Aga see tuulutamine või ventileerimine ? Seni on kõik kuiv ja hea .

[Marko]

 aga tuttava kurb kogemus sellise soojustamise tulemusel oli - 5 aastaga oli laudpõrand mullaks muutunud .

https://kodus.ee/artikkel/vahtsoojustuse...esse-kohta

Siin on natuke lugemist sulle ja sõbrale.

[v6sa]

Aga see tuulutamine või ventileerimine ? Seni on kõik kuiv ja hea .

Seepärast on kuiv, et vähene niiskus kuivab ülespoole ära.

Paraku on parima hinna-kvaliteedi suhtega hea karvane vaip ja korralikud lambanahast sussid.

Tuulutus aitab vähese niiskuse puhul, aga kui niiske Sul tegelikult sealkandis on? On mingil ajal vesi õue peal ka?

[edvard]

Praegu on maapind nii ütelda - lirtsub jala all , ülalt ehk panga pealt valgub vesi alla ,  krundi idaküljes on 40 aastat tagasi rajatud kuivendus torustik , sellest jääb väheks , kuna moodsa aja insenerid leidsid et Kallaku teed asfalteerides võib teest paremale jääva kraavi likvideerida .

 Paks vaip , kuulge Mehed , seda paksu vaipa peab ju keegi kloppima , tolmuimejaga silitama ja muud sellised virgutusvõimlemist asendavad tegevused , seega , mulle ei sobi .
 Mis põranda soojustamisse puutub , siis Väärt nõuanded on jätkuvalt oodatud . Selle põrandaga on veel selline lugu et maksimaalne kasv ülespoole võib olla 30 mm.

[Raivo]

Selle põrandaga on veel selline lugu et maksimaalne kasv ülespoole võib olla 30 mm.

Siis on asi selge, sest selle 3cm-ga ei tee midagi.
Vana alt minema, vajadusel liiva juurde, peno, betoon, uus põrand.

[MeelisV]

Selle põrandaga on veel selline lugu et maksimaalne kasv ülespoole võib olla 30 mm.

nagu enne on öeldud üles poole ei saagi teha
ja kui ise kah ütled, et ei saa siis muud ei olegi kui tuleb alla poole teha.
või kannatada

[muska71]

Praegu on maapind nii ütelda - lirtsub jala all , ülalt ehk panga pealt valgub vesi alla ,  krundi idaküljes on 40 aastat tagasi rajatud kuivendus torustik , sellest jääb väheks , kuna moodsa aja insenerid leidsid et Kallaku teed asfalteerides võib teest paremale jääva kraavi likvideerida .

elan samasuguses kohas ja kui 22a tagasi siia kolisin siis kõndisime äia juhtimisel samamoodi kummikutega ümber maja aias jalad lirtsusid...kaevasin drenaazid aeda,tõin vee tuppa ja solk toast torudes välja ja suur riid oli majas....nüüd enam vett aias pole ja ümber maja lõheb 2 drenaazi ja kartulamaa juurest kolmas alla kust iga suurema veega vesi läheb vulinal.enne maja läheb vesi solinal maa alla ja peale teed tuleb tagasi maa peale.

[olli]

Sai üks küttesüsteem kokku pandud osaliselt kasutatud osadest. Atmos katel, Termovar segisti ja akupaak. Kõik toimib hästi, aga veider nähtus on, et vahetult sel hetkel kui katel hakkab töötemperatuurile jõudma, hakkab termovar kolksuma. Ei ole õhu hääl, ikka selline metalne kolks-kolks. Ja kestab seni kuni töötemperatuur on saavutatud (~15min vb kokku), sealt edasi töötab jälle ideaalselt. Enne kokku panekut sai Termovar viimse jupini laiali võetud ja ära puhastatud. Ning ka termostaati kontrollisin kuuma veega. Mudafiltrit olen kontrollinud, selles asi ei ole. Huvitav nähtus veel asja juures on see, et sel hetkel kui ta kolksub, viskab kõik temparatuurinäidud (termovari termomeetritel) üles. Ehk ka see toru, mis akupaagist külma vett peaks tooma, läheb kuumaks (terves pikkuses). Nii kui kolksumine lõpeb, jahtub jälle maha akupaagis oleva vee temperatuurile. Äkki kellelgi mingit ideed?

[muska71]

miks seda ladomatti seal üldse vaja on?mõtetu junn,selle asemel termolüliti katla väljundile ja töötab ideaalselt.

[olli]

miks seda ladomatti seal üldse vaja on?mõtetu junn,selle asemel termolüliti katla väljundile ja töötab ideaalselt.

Ma ei tea, mida täpselt termolüliti all mõeldi, aga kui midagi, mis lülitab (elektriliselt) midagi, siis see ei ole kindlasti sellisesse süsteemi piisav. Kui aga küsimus oli selles, et miks Termovar, mitte juppidest ise kokku pandud segusõlm.. siis seetõttu, et antud juhul oli Termovar tasuta käes. Varasematel kordadel olen ise segusõlme teinud ja siis pole sellist probleemi kohanud.

[muska71]

miks seda ladomatti seal üldse vaja on?mõtetu junn,selle asemel termolüliti katla väljundile ja töötab ideaalselt.

Ma ei tea, mida täpselt termolüliti all mõeldi, aga kui midagi, mis lülitab (elektriliselt) midagi, siis see ei ole kindlasti sellisesse süsteemi piisav. Kui aga küsimus oli selles, et miks Termovar, mitte juppidest ise kokku pandud segusõlm.. siis seetõttu, et antud juhul oli Termovar tasuta käes. Varasematel kordadel olen ise segusõlme teinud ja siis pole sellist probleemi kohanud.

ladomati ülesanne on ju katel soe hoida 60 või 72C.sama töö teeb ära ka termolüliti https://espak.ee/epood/toode/termostaat-...nsor-t80f/  katlas soe ja teatud piirist üles sülitab kuuma välja ja muul ajal vabavool.

[olli]

Minu kogemusel võtab vabavooluga katla soojenemine oluliselt kauem aega kui termostaati kasutades. Sest piisaval määral külma tuleb pidevalt peale isegi pumpa lülitamata. Kahtlustada muidugi võib, et sel juhul kiputakse ka vabavool ära tapma pumba paigaldamisega otse pealevoolu torule (sest õige vedruklapp maksab raha). Aga see läheb kõik rohkem sinna Jaan Tatika teemasse. Kes tahab, siis tehku endale nii ja vastutagu ise tagajärgede eest. Need, kes end kütteinseneridest targemaks ei pea, teevad edasi nii nagu ette nähtud.

[Margusk]

miks seda ladomatti seal üldse vaja on?mõtetu junn,selle asemel termolüliti katla väljundile ja töötab ideaalselt.

Ma ei tea, mida täpselt termolüliti all mõeldi, aga kui midagi, mis lülitab (elektriliselt) midagi, siis see ei ole kindlasti sellisesse süsteemi piisav. Kui aga küsimus oli selles, et miks Termovar, mitte juppidest ise kokku pandud segusõlm.. siis seetõttu, et antud juhul oli Termovar tasuta käes. Varasematel kordadel olen ise segusõlme teinud ja siis pole sellist probleemi kohanud.

ladomati ülesanne on ju katel soe hoida 60 või 72C.sama töö teeb ära ka termolüliti https://espak.ee/epood/toode/termostaat-...nsor-t80f/  katlas soe ja teatud piirist üles sülitab kuuma välja ja muul ajal vabavool.

Selle termolülitiga saad sa ainult selle sama laddomati tööle panna, Ise ei hoia see termolüliti mingit temperatuuti katlas ühtlasena. Mul omal kasutusel sama termolüliti, mis katlas teatud temperatuuri saavutamisel käivitab laddomati. Olen arvamusel, et teema algatajal viga siiski selles samas segusõlmes- tundub, et sõlm ei lase (pumpa) akupaagist temperatuuri tõustes jahedamat vett peale.

[hundu77]

Praegu on maapind nii ütelda - lirtsub jala all , ülalt ehk panga pealt valgub vesi alla ,  krundi idaküljes on 40 aastat tagasi rajatud kuivendus torustik , sellest jääb väheks , kuna moodsa aja insenerid leidsid et Kallaku teed asfalteerides võib teest paremale jääva kraavi likvideerida .

 Paks vaip , kuulge Mehed , seda paksu vaipa peab ju keegi kloppima , tolmuimejaga silitama ja muud sellised virgutusvõimlemist asendavad tegevused , seega , mulle ei sobi .
 Mis põranda soojustamisse puutub , siis Väärt nõuanded on jätkuvalt oodatud . Selle põrandaga on veel selline lugu et maksimaalne kasv ülespoole võib olla 30 mm.

https://www.ehomer.ee/et/soojustus/pir-j...400mm.html

see oleks sobivaim lahendus saad parketi otse peale panna. Soovitav oleks ka tekitada põrandaalune tuulutus mingil moel - nagu vana talumaja vundamenti augud mida talveks kinni paned ntks.

[edvard]

Edvard tänab !

[Mart69x]

To olli

Endal katel 60kw ja küllalt suure veemahuga ehk+200L ja akupaak 2200L. Katla torustik 2 tolli. Alguses sai ka segusõlm tavalise pumba ja 2 tolli killa kolla tagasilöögi klapiga ise kokku kompunnitud. Teatud olukordades pani selle klapi rõvedalt kolisema, mis sõltus pumba käivitus hetkest ja katlas tekkivast "õhumullist" või jumal teab millest. Sai katsetatud ka pumba erinevate kiirustega jne.. Hiljem sai välja vahetatud ladomati vastu (selline nagu pildil). Katlale sai ka lisatud ülerõhu ventiili juurde igaks juhuks automaat õhutus. Ladomat kippus ka pumba käivitumise hetkel kolisema jääma. Lahenduseks sai katla poolset alumist kuulkraani natuke kinni poole lükatud ja õige koha otsimine kuna ta pumba käivitumise hetkel seda kolksu ei tee. Lihtsalt kuulkraan pole täielikult lahti. Niimoodi asi juba toiminud üle 7 aasta ilma probleemideta ja ei mingit kolksumist. 

Fotol paistab, et sul kuulkraane ladomatile vahel  pole pandud, et oleks lihtne katsetada.

[klemm]

Praegu on maapind nii ütelda - lirtsub jala all , ülalt ehk panga pealt valgub vesi alla ,  krundi idaküljes on 40 aastat tagasi rajatud kuivendus torustik , sellest jääb väheks , kuna moodsa aja insenerid leidsid et Kallaku teed asfalteerides võib teest paremale jääva kraavi likvideerida .

 Paks vaip , kuulge Mehed , seda paksu vaipa peab ju keegi kloppima , tolmuimejaga silitama ja muud sellised virgutusvõimlemist asendavad tegevused , seega , mulle ei sobi .
 Mis põranda soojustamisse puutub , siis Väärt nõuanded on jätkuvalt oodatud . Selle põrandaga on veel selline lugu et maksimaalne kasv ülespoole võib olla 30 mm.

https://www.ehomer.ee/et/soojustus/pir-j...400mm.html

see oleks sobivaim lahendus saad parketi otse peale panna. Soovitav oleks ka tekitada põrandaalune tuulutus mingil moel - nagu vana talumaja vundamenti augud mida talveks kinni paned ntks.

Kõige suurem viga on talveks tuulutus kinni panna.

[olli]

To olli

Endal katel 60kw ja küllalt suure veemahuga ehk+200L ja akupaak 2200L. Katla torustik 2 tolli. Alguses sai ka segusõlm tavalise pumba ja 2 tolli killa kolla tagasilöögi klapiga ise kokku kompunnitud. Teatud olukordades pani selle klapi rõvedalt kolisema, mis sõltus pumba käivitus hetkest ja katlas tekkivast "õhumullist" või jumal teab millest. Sai katsetatud ka pumba erinevate kiirustega jne.. Hiljem sai välja vahetatud ladomati vastu (selline nagu pildil). Katlale sai ka lisatud ülerõhu ventiili juurde igaks juhuks automaat õhutus. Ladomat kippus ka pumba käivitumise hetkel kolisema jääma. Lahenduseks sai katla poolset alumist kuulkraani natuke kinni poole lükatud ja õige koha otsimine kuna ta pumba käivitumise hetkel seda kolksu ei tee. Lihtsalt kuulkraan pole täielikult lahti. Niimoodi asi juba toiminud üle 7 aasta ilma probleemideta ja ei mingit kolksumist. 

Fotol paistab, et sul kuulkraane ladomatile vahel  pole pandud, et oleks lihtne katsetada.

See on väga hea info, aitäh! Nimelt selles mõttes väga sarnane, et lisaks sellele termostaadi avanemise hetkele koliseb ta mul tõepoolest ka pumba käivitamise hetkel. Aga see on väga lühiajaline ja seepärast see otseselt ei ole häirinud. Katla otstes mul kraane kahjuks pole jah, aga nii palju olen ise proovinud, et ülevalt tarmovari sisse tuleva toru peal kraani koomale keerates jääb samuti kolksumine järele. Aga selle pilguga ma polegi asja vaadanud, et mis siis kui jätakski kraani poolde vinna. Väidetavalt kuulkraanid mõeldud ikka ühte või teise äärmisse asendisse jääma pikemaks ajaks. Aga katlemata huvitav ikkagi, et mis probleemi algpõhjus on.

[Raivo]

https://www.ehomer.ee/et/soojustus/pir-j...400mm.html

see oleks sobivaim lahendus saad parketi otse peale panna. Soovitav oleks ka tekitada põrandaalune tuulutus mingil moel - nagu vana talumaja vundamenti augud mida talveks kinni paned ntks.

Kõige suurem viga on talveks tuulutus kinni panna.

Minu silmis on selle lahenduse suur miinus see, et kogu olemasolev põrand lastakse külmaks ja koos sellega tekkivad välisseinte äärde külmasillad.

[Mart69x]

Enda oma kipub aegajalt mulksuma kui tõmme liiga hea. Eks see tekitab mingeid õhumulle. Tundub, et katla mingid osad (ntx tagaseina nurk kuhu leek vastu käib) soojenevad ebaühtlaselt. See võib ka seda anomaalialt põhjustada. Tegemist küllalt suure veemahuga katlaga oma suuruse kohta ja pump ei jõua seda ühtlustada. Mingi õhumull jääb pendeldama. Sissetõmbe piiramine pole ka kõige parem mõte ja peaks hoopis väljatõmmet piirama (mingeid klappe ka kunagi kuskil näinud, mis väljatõmbele käivad). Asja sain ka kõvasti paremaks kui tõstsin külma katla rõhku. Kui kõige kõrgema radika jaoks piisaks 0,7 ehk max 7 meetrit siis panin külma süsteemi rõhuks 1,4 mis küttes ronib kuhugi 2 peale.