[13piisab]

Kui põrand taandada mõttes seinaks, siis niiskustõke käib pealmisse kihti.

nii see käib. Meie kliimas liigub enamus aastast niiskus kasutatavas hoones seest väljapoole. Ehk vaadates tarindit seest välja peaks ideaalis iga kiht laskma veeauru (ja õhku) paremini läbi. Niiskus (sooja õhu koosseisus) ei pääse konstruktsiooni ega kondenseeru seal ja see vähene, mis sinna pääseb, saab väljapoole tuulduda.

siin rakenduses väidetavalt "alt imbuv niiskus" pärineb vaikimisi siiski toast, mitte väljast / keldrist. Sooja ja suurema veeauru sidumise võimekusega õhu liikumine ei ole aurutõkkega takistatud ja see puutub kokku külmema tarindiga (betoon). Õhk jahtub, selle veeauru sidumisvõime väheneb ja osa algselt soojas õhus olnud veeauru kondenseerub.

ehk siis korralikult teostatud aurutõke otse põrandalaua alla ja kondenseerumise põhjus kaob. Mis täpselt soojustuseks ning kas äkki hoopis ujuvpõrand ning kas selle koosseisus kohe ka küttetoru (kuivpaigaldusena - nt Uponor Siccus) - need on juba detailid ja lisamõtted.

enesetäienduseks füüsika vallas on abiks nt otsisõnad "difusioon", "suhteline õhuniiskus" ja "kastepunkt". Ning praktilise poole pealt nt "aurutõkke paigaldamine". Aitab vähemalt nn abistavate postituste hulgast täieliku rämpsu välja filtreerida.