[isandpauk]

Kui põrand on ikka hirmus külm, siis tuleb see üles võtta ja alt korda teha. Ventileerimisega seda soojemaks ei saa. Pildi järgi otsustades ei ole kaotus väga suur, kuid tööd lisandub muidugi palju.
Võta põrand üles ja otsi üles külmasillad. Sellega tegelemiseks on viimane aeg, kuna suvel soojaga ei pruugi sa neid nii hästi tuvastada. Termokaameraga mobiiltelefon võiks selleks hästi sobida. Potensiaalselt on külmasildadeks praod konstruktsioonis, kust puhub sisse külma õhku ja imbub sisse niiskust. Sissepuhuva tuule saab kinni lihtsalt aga liigse niiskuse saad ära ainult vundamendi isoleerimise ja keldri ventileerimisega.

[bom]

Kui on veel jaksu, siis siin oleks tarvis samm-sammult õpetust, kuidas korda teha. Vana laudpõrand üles, selle alt täitesodi välja. Oma peaga möksiks mingit niiskustõket vahelae betoonile ja põrandaalustele seinaosadele. Vaba ruum põranda all villa täis (või hoopis mingi peno)? Laagide peale uued põrandalauad, kas põrandalaudade alla käib ka veel mingi kiht? Ja siis uude laudpõrandasse tuulutusrestid nurkadesse? Kui midagi on üle või puudu, siis suunised on abiks.

Vundament, välisseinad jms jäävad ootama oma aega, sest kortermaja. Keldri ventilatsiooni saaks ehk parandada.

[qwerty009]

Vill oleks küll viimane asi mida sinna panna, läheb kiresti hallitama, kui on vastu külma ning niiset pinda. fooliumiga PIR/PUR sandwich paneelid annaks parima tulemuse, vahed penoga täis lasta, kuid neid ei jaksa praeguste hindade juures viist enam osta.

[Raivo]

Kui põrand taandada mõttes seinaks, siis niiskustõke käib pealmisse kihti.
Keldri lage ei saa soojustada?

[honkomees]

Kui põrand taandada mõttes seinaks, siis niiskustõke käib pealmisse kihti.
...

eeee ... aur/niiskus liigub ülespoole ja see mainitud niiskustõkke paigaldamise reegel kehtib lae ja seinte puhul, põranda puhul vastupidi, niiskus ei liigu allapoole vaid kerkib altpoolt ja niiskustõke peaks olema ikka kõige alumine kiht, nii väidab mu puuduliku koolihariduse baasil loogika.

[muska71]

Ka kortermaja esimene korrus ja vene aja lõpp.Maja ehitatud sõjavangide poolt ja ka vist betoonlagi keldril.Köögi põrandalauad said üles võetud,laudade alla penokiht äkki 15 mm ja laudis tagasi.Tagatuba põrand oli mingi saepuru plaadiga kaetud,plaadid üles 15mm reikad põrandale,peno 15mm vahele ja plaadid tagasi.Elutuba oli juba varasemalt põrand üles võetud ja vist vanapaberiga täidetud.Kuna tollal penoo saada polnud siis sai taaskasutust tehtud ja telekapoest tassitud neid penoraame mis oli tehases telekatele ümber pandud pappkasti vahele.Need sai lõigatud viiludeks ja läks käiku.Tollel korteril sai ka välisseinad ja lagi sama penoga üle löödud ja sai soojem küll ja käib tänaseni.

[13piisab]

Kui põrand taandada mõttes seinaks, siis niiskustõke käib pealmisse kihti.

nii see käib. Meie kliimas liigub enamus aastast niiskus kasutatavas hoones seest väljapoole. Ehk vaadates tarindit seest välja peaks ideaalis iga kiht laskma veeauru (ja õhku) paremini läbi. Niiskus (sooja õhu koosseisus) ei pääse konstruktsiooni ega kondenseeru seal ja see vähene, mis sinna pääseb, saab väljapoole tuulduda.

siin rakenduses väidetavalt "alt imbuv niiskus" pärineb vaikimisi siiski toast, mitte väljast / keldrist. Sooja ja suurema veeauru sidumise võimekusega õhu liikumine ei ole aurutõkkega takistatud ja see puutub kokku külmema tarindiga (betoon). Õhk jahtub, selle veeauru sidumisvõime väheneb ja osa algselt soojas õhus olnud veeauru kondenseerub.

ehk siis korralikult teostatud aurutõke otse põrandalaua alla ja kondenseerumise põhjus kaob. Mis täpselt soojustuseks ning kas äkki hoopis ujuvpõrand ning kas selle koosseisus kohe ka küttetoru (kuivpaigaldusena - nt Uponor Siccus) - need on juba detailid ja lisamõtted.

enesetäienduseks füüsika vallas on abiks nt otsisõnad "difusioon", "suhteline õhuniiskus" ja "kastepunkt". Ning praktilise poole pealt nt "aurutõkke paigaldamine". Aitab vähemalt nn abistavate postituste hulgast täieliku rämpsu välja filtreerida.

[nustu826]

Nonii, aega siis edasi läinud ja soojustamata majas edasi elatud. 

Tegelikult on tekkinud kõrvalmajaga küsimus, mida ehk keegi oskab vastata:

Nimelt millist tuuletõkkeplaati kasutada voodri alla? Probleem seisneb ka selles, et karkassivahed on kõik erineva sammuga ja kui liitekohad karkassile jätta kulub asjatult plaati. Vahed siis vahemikus 45 - 80cm. Seestpoolt tulles: õhuke vineer, puitkarkass mille vahel 15cm peno, tuuletõkkepaber, tuulutusliist ja vooder. 

Paberi tahaks nüüd korraliku plaadi vastu vahetada...

[Vetu]

Nonii, aega siis edasi läinud ja soojustamata majas edasi elatud. 

Tegelikult on tekkinud kõrvalmajaga küsimus, mida ehk keegi oskab vastata:

Nimelt millist tuuletõkkeplaati kasutada voodri alla? Probleem seisneb ka selles, et karkassivahed on kõik erineva sammuga ja kui liitekohad karkassile jätta kulub asjatult plaati. Vahed siis vahemikus 45 - 80cm. Seestpoolt tulles: õhuke vineer, puitkarkass mille vahel 15cm peno, tuuletõkkepaber, tuulutusliist ja vooder. 

Paberi tahaks nüüd korraliku plaadi vastu vahetada...

Mis hea poolest see plaat parem on kui "paber"?
Viimased aastad kõik majad tuuletõkke kangaga teinud ja tulemus igal juhul parem kui plaadiga. Saab kõik praod ära teipida ja ei teki ohtu, et kusagil millegi mängides pragu tekib.

[edvard]

Tere.

 Ma tuuletõkke paberist ei tea midagi , kuulnud olen aurutõkke paberist, milline käib siseseina näiteks kipsplaadi  ja soojustuse vahele ,tuuletõkkekangas - ise olen kasutanud ja kiidan ning soovitan , käib soojustuse ning välivoodri vahele .

[Daff]

Nonii, aega siis edasi läinud ja soojustamata majas edasi elatud. 

Tegelikult on tekkinud kõrvalmajaga küsimus, mida ehk keegi oskab vastata:

Nimelt millist tuuletõkkeplaati kasutada voodri alla? Probleem seisneb ka selles, et karkassivahed on kõik erineva sammuga ja kui liitekohad karkassile jätta kulub asjatult plaati. Vahed siis vahemikus 45 - 80cm. Seestpoolt tulles: õhuke vineer, puitkarkass mille vahel 15cm peno, tuuletõkkepaber, tuulutusliist ja vooder. 

Paberi tahaks nüüd korraliku plaadi vastu vahetada...

Mis hea poolest see plaat parem on kui "paber"?
Viimased aastad kõik majad tuuletõkke kangaga teinud ja tulemus igal juhul parem kui plaadiga. Saab kõik praod ära teipida ja ei teki ohtu, et kusagil millegi mängides pragu tekib.

Plaadil on omadus ka mõningal määral töötada sooja hoidmisele. Paberil on see funktsioon olematu.
Küll on aga paberiga hea  teha selliseid seinu kus roovitus on ebaühtlaste vahedega.
Sobivad mõlemad ja töötavad mõlemad kuid pigem on asi kinni koolkonnas.

[MeelisV]

minu pluss läheb ka kangale.

saad selle teipida tihedaks kinni (teip on kange liimiga) 
painutada ümber nurkade, ei vaja "õigeid" tala vahesid.
ise kleepisin teibiga akna raami külge ja siis painutasin aknapõse pealt seina peale minema - lihtne
plaadiga oleks jändamist ikka rohkem.

omal oli see buumi ajal kokkade poolt (kõik olid ju ehitajad) rohelise papiga tehtud tuuletõkkega tehtud maja
kõik sai maha kistud polnud, ühtegi ühendust ja liidet kus poleks vahet sees olnud.

[spark]

Kui kangast tuuletõkkena kasutada, siis võtke lai rull - korrus korraga! Teibite ainult alumise serva sokli (soojustuse) külge ja ülemise serva (katuse või järgmise korruse tuuletõkke) külge ning aknaavad.

Ükskõik mida te kleebite, kas plaati või kilet, nii sees ku väljas siis on seal tähtis komponent ka TEIP.
Ühed aknapaigaldajad mainisid kunagi kahte teipi millega nad on nõus tegema (ülejäänud pidi üle teipima hakkama, kui fassaad on üle 1 kuu lahti)
Üks oli SIGA https://www.makserv.ee/tarvikud/ehitusteibid/
Ta  tõesti maksab palju võrreldes teistega aga ta töötab (oma majal proovitud). Õnneks müüvad tänapäeval seda ka suuremad ehituspoed ja odavamalt kui antud lingil.
teist ei mäleta ...

Kogu see ettevõtmine omab efekti siis, kui sein on tõesti tihe nii seest kui väljast.
Miskipärast pole "kipsiajastu" ehitajad omale tänapäevaseid süsteeme selgeks teinud - neil on vahed ja augud suva.
Üks naela auk tähendab, et üks 300mm läbimõõduga ala ei "tööta" korralikult.

Samas üks teine ehitaja sõnastas selle umbes nii, "Kui on palju auke, saate sõela ja sõelaga vett ei tassi!"

[PlyVal64]

Pluss kangale aga... Kangas pole hea siis, kui tahad/vajad ka müratõket saada. Siis kulutad paksule ja raskele plaadile aga korralikult paigaldatuna saab ka hea!!! Mass on see mis müra maha võtab, kangas on 100-150g/ruut. Kangas-kangad on aga tõesti üks paremaid moodsaid leiutisi. Nii tuuletõkkekangas kui geotekstiil kui ka erinevad agraaarkangad kasvõi uduloorini. Õigesti kasutades odav, kiire ja efektiivne. 
Tuuletõkekangas on alla 1 eurio ruut odavamal ja 2.50 kangematel, klassikaline "viisnurgaplaat" 3-3,5 €/ruut 12 milli ja 6,5€ 25mm plaaadil, Windrock kivivillaplaat 6-6,5 €/ruut  ja muud moodsad tulekindlad, paksud, krohvitavad jne 8-17 €/ruut. Kusagilt maalt on odavam juba OSB'ga tuuletõket teha! Aga ISOVER RKL FACADE 50-milline on ka hea plaat 17 euri eest, mittepõlev ja lambda 0.031 W/mK. Lisandub teip ~1€/jm ja meetreid tuleb palju. Lisaks suurusjärk 2€/ruut muud erividinad, kokku jäme 20 eurot puhas seinaruut. Ehk siis kangas klammerdajaga või tipp-tuuletõke hinnavahe 20-kordne! 
Kus on kangas ületamatu - vanad suvalise "kujuga" lakapealsed jms, kuhu on kangast ideaalne panna. Tulevikus võib ka otse PURida aga siin läks vana heinalaka tuuletõmbuse (laka eesmärk ju) takistamiseks et saaks suurema kambaga magada ja siis saab aru, kui hästi see kangas töötab  Kiire ja odav. Mis veel kangast: kääride ja haamerklammerdajaga ehk puhtalt füüsiliste tööriistadega paigaldatav! Pole vaja elektrit, õhku ega midagi. Kuna kangas ka ei kaalu midagi, siis saad rahumeeli mingi kauge metsaonni või jahikantsli ka tuulekindlaks teha.

[nustu826]

Miks paberi asendada tahan on see, et paber on palju mänginud ja tõmmanud ennast mitme koha pealt katki. Sai esimesel aastal ülevalt voodri vahele vaadatud ja oli näha kuidas päikesega päeval paber lokkis ja õhtul oli pingus nagu pillikeel. Nüüd on ka näha kui vooder maas on, et mingisugused mutukad on sellesse paberisse auke sisse ka teinud.

Samuti saaks plaadi paigaldusega hoonele ka soojapidavust natuke juurde. Sein üsna õhuke. Ainult 15cm.  

Sel aastal on aega paraku ainult ühe seina jaoks, seega üle otste teipida ei saa. Saab kuni viimase postini. Endale on jäänud mulje et plaat koos distantsliistuga võiks sellisel kohal tihedam jääda.

[Mahno]

Meie buumi ajal ehitatud majas on tuuletõkkeplaadiga tehtud üsna loominguline töö, ühenduskohad on tehtud õhku, vahele tihenduseks lastud vahtu ja käib küll. Keerulisemate sõlmedega pole ka eriti vaeva nähtud. Teipimiseks on kasutatud kohati halli "krokodilliteipi", kohati tavalist pruuni kileteipi. Mõlemate liim on rohkem või vähem otsas ja teip kukub küljest ära. Põhimõtteliselt villa sees tõmbab tuul. Kuna lolli peaga sai maja kohe esimesel suvel üle värvitud, siis käsi ei tõuse laudist maha ka kiskuma, aga ega tuulekindlaks saamiseks muid variante tegelikult ma ei näe.

Tuleviku mõttes küsin, kas hea tulemuse saamiseks peaks kollase tuuletõkkeplaadi maha kiskuma ja nullist alustama, või saaks selle alles jätta ja kangas peale panna?

[PlyVal64]

Miks paberi asendada tahan on see, et paber on palju mänginud ja tõmmanud ennast mitme koha pealt katki. Sai esimesel aastal ülevalt voodri vahele vaadatud ja oli näha kuidas päikesega päeval paber lokkis ja õhtul oli pingus nagu pillikeel. Nüüd on ka näha kui vooder maas on, et mingisugused mutukad on sellesse paberisse auke sisse ka teinud.

Samuti saaks plaadi paigaldusega hoonele ka soojapidavust natuke juurde. Sein üsna õhuke. Ainult 15cm.  

Sel aastal on aega paraku ainult ühe seina jaoks, seega üle otste teipida ei saa. Saab kuni viimase postini. Endale on jäänud mulje et plaat koos distantsliistuga võiks sellisel kohal tihedam jääda.

15 senti pole kusagilt otsast õhuke  Küsimus on MIS TÜÜPI sein on? 15 senti SIP on jõhkralt soe ja tuulekindel, 15 senti soojustuseta ehk äravajunud/puuduliku täidisega sõrestikul puukuurid (nõukaaegsed kiirpaigaldatud majad jms) pigem laudalaadsed... 15cm püstpalk/pruss on üks teema, 15cm varaga rõhtpalk järgmine, NOPSA-sein kolmas, Harju-sein neljas ja Nõmme-sein viies. Need kõik jämedalt 15 cm soojustatud seina + vooder. Lisaks veel mitmed vahepealsed lahendused... Nendest otseselt läbipuhuvaid on ju vähe, kõik tellisseinad peavad tuult, küll on seal võimalike "augu"kohti   Ja kui juba, siis kohe tuleb ette PUR, mille mõnesendinegi kiht on super! Lahtine poor ja elu on lill, vaikne ja soe ka. Rihid kalibreeritud 4,5-reikaga ära, vahutad täis ja unustad mured. Maja saab jäik (see on suisa uskumatu, kui jõhkralt vaht tarindid ära jäigastab!), peaaegu õhutihe, soe ja vaikne.
Ainus soovitus: ÄRA KUULA HULLE JUTTE mingitest kümnetest sentidest "vajalikust" kihist!!! Ära ole loll, kes ajuvabadusi kinni maksab! Soovitan kasutada loogikat ja meenutada vana head sändvitsi, millest tehakse näiteks KÜLKAMBRITE seinad jms. Kui paksud on paneelid??? Ja ka sügavkülmikud, ütleme selle kohta siis KÖÖGIFÜÜSIKA mis on 100% füüsika+loogika! Ma ikka küsin, et "kulla mees, kas sul on kodus külmakirstu sein härmas?". Siis vaadatakse mind kui lolli - muidugi pole! Aga kas külmakirstu sein on 30 cm paks ja KUI SUUR on temperatuuride vahe? Jääkambris -18 ja toas +22, vahe 40 kraadi!!! Ja kui mitu päeva on õues -18???

edit: 200 milli on uue karkassmaja seinapaksus PURiga et oleks liginull. LISAsoojustusena on kuni 5 cm küll ja veel enam ja õhemalt vist masin ei lasegi. Peamine ongi tuul kinni saada. Mis veel loogikast: saunasatu jms PIR. Me isoleerime 80-kraadist temperatuurierinevust sellega. Boilerid: samamoodi 40-kraadised erinevused. Ja jutt on mõnedest sentimeetritest moodsast vahust. Ja siis maja, kus aasta KESKMINE temperatuuride erinevus Eestis on, sõltuvalt asukohast muidugi elik Jõhvi 5,5 kuni Vilsandi 7,7, suhtelislet olematud 13-15 kraadi, lajatame 30 ja täna mõned hullud 40 ja 50 cm seina??? Ja siis teevad (mõistlik ju!) ühe otsaseina üleni klaasist ja osaliselt täielikult avtavana, mis paketina võib ju soe olla aga tarindina koos möödapääsmatute metallipõhiste konstruktsioonielementidega ikkagi "külm". Sama tuulekojata välisuksed jms. U-arv võib ju kogu asja peale olla alla 0,8 aga iga detail eraldi seda ei ole. Ekstreemsetes ilmaoludes on ta ikkagi jahutaja. Ja see ongi normaalne. Lihtsalt on vajalik kompromiss hulluse ja mõistlikuse, eksreemsuse ja tavapärase vahel.
Aga siit just talvekuude temperatuurid, kus Vilsandi ja Väike-Maarja erinevused miinustes on kolossaalsed. Ja ehitame ju maju talve põhjal... https://www.ilmateenistus.ee/kliima/klii...mperatuur/

[spark]

Tuleviku mõttes küsin, kas hea tulemuse saamiseks peaks kollase tuuletõkkeplaadi maha kiskuma ja nullist alustama, või saaks selle alles jätta ja kangas peale panna?

põhimõtteliselt ei pea. aga kuidas sa kanga kinnitad
Kas see kollane on 13mm VKL või midagi paksemat?

tuuletõkke paigaldusel on see reegel, et seda ei tohi kokkku pressida ei seinas ega ka katusel (ideaalis peaks kasutama ka 13mm puhul spetsiaalseid topeltkeermega kruvisi näiteks selliseid mis jäävad distantsi hoidma.

paksematele plaatidele müüakse ka distantspukse aga ma pole kindel kas need ka katusele sobivad.

kui katusel on aluskate ja tuuletõke sama toode siis et tohi teda keskelt  soojustusega üles suruda (vesi voolab külgedel vastu sarikaid)- eriti ehituse aeg (kui katusekatet veel pole) on oht, et vihm tuleb kruviaukudest tuppa (natuke päästab spets tihend).

[Mahno]

Natuke paksem on, kui 13mm. Samas peab tunnistama, et nende peente kruvidega pole maja juures liiga palju tehtud - ehitajale kõige armsam on olnud vana hea kipsikruvi. Sellega on kinnitatud kõike, alates osb plaadist seina  ja lõpetades fassaadi laudise rooviga. Õnneks kandva karkassi tegid kuulu järgi teised mehed ja see on viisakate naeltega kokku löödud.

[taxopets]

Kas kellelgi on kogemust sellise või sarnase pliidiga. Kas tõesti kütab ilma soojamüürita sellise pinna ära?

https://lintman.ee/toode/pliit-serafiina/