[KristjanT]

Vahepeal sai jälle masinaga veidi müratud. Kardaanivärk uuesti korralikult alla, et keset mülgast jälle üllatusi ei tuleks. Kollektor sai uuesti paigaldatud, nimelt flantsid ei olnud ilmselt jäänud ideaalselt paralleelsed ja vastu vaskplekki ei suutnud ta end täielikult ära tihendada. Käiasin ümber veidi maha, nii, et tihenduspind oleks kitsam ja sellega erisurve suurem. Aitas, enam ei leki. Summuti sai ka uute klambritega paigaldatud, aga ma juba kahetsen seda Russi summuti paigaldamist. See juba lekib. Pealegi nagu varemgi ütlesin, on paras plekikärakas ja mürasummutusvõime kehvake. Otsustasin, et tuleks lasta ise keevitada korralikust paksust rauast korralik summuti, mida ma poole aasta pärast välja ei pea vahetama. Aga hetkel ajutiselt kärab see russi oma kah, jääb seni kuni uue valmistab.

Armatuurlauale sai lüliteid-tulesid kinnitatud, releed ja kaitsmekarp paigaldatud. Juhtmete vedamine veel pooleli. Päris hulk tööd, ei käigi tsihh-tsahh. Näidikukellad on endiselt puudu, aga sellest pole midagi kui need veidi hiljem tulevad. Praegu läheb masin ju käima väljast starteri tõmbrelee klemmist tulevat juhet akuklemmile vastu pannes, saaks armatuuri paika lülititega, oleks isegi hästi. Kellad saab tagantjärele ühendada.

Lisaks sai kaks ratast omavahel ära vahetatud. Vasak keskmine ja tagumine parem, nimelt tagumise silla rehv oli oluliselt paremas seisukorras kui vedava silla rehv. Otsustasin rattad ära vahetada, kui vabajooksu sillal rehv läheb, on metsas jama vähem. Väga hull töö polnudki, arvan, et kuskil kolme tunniga tegin ära. Eks mutritega kangutamist ikka oli, aga päris gaasipitsi vaja ei läinud. Ratta tikkpoltidele tagasi ajamine samas läks isegi üle ootuste lihtsalt, pole see ratas ju teps mitte kerge.

Muuseas selle käigus tekkis võimalus kontrollida laagrite lõtke. Veosillal lõtku õnneks polnud, laager ju saab omale kogu aeg reduktoris olevat õli. Jama aga vabajooksusillaga. Laager ei tee kõige ilusamat häält ja lõtk on ka. Pumpasin pea terve pritsitäie määret sisse, aga välja ei aja kuskilt. Olen sinna varem ka määret löönud, aga välja pole kuskilt löönud. Huvitav, kas on selle sõlme määrdemahtuvus tõesti mitu pritsitäit ja laager lihtsalt nii kuival? Võtaks lahti, aga kinni keevitatud. Lihtsam proovida veel määret sisse lüüa, ehk hakkab simmeri vahelt ikka lõpuks välja ka ajama. Ei hakka veel lahti lõikama. Muuseas, kinni on keevitatud sellel masinal enamus sõlmi. On sellise vahva meistri käes olnud, kes pidanud paremaks kõik lagunevad asjad oskamatu keevitusega kinni panna, nii, et sõlme enam lahti ei saa võtta. Peaks mõni päev pilte tegema, saaksite kõvasti naerda.

Aga nüüd küsimus teadjamatele. Tekkis huvi masina esirehvid stabiilsuse huvides soolveega täita. Ei läheks masin raskeid palke kaugele tõstes nii kergelt maast lahti ja üle kändude sõites kui tõstuk ka veel püsti ei peaks siis ümber minemist nii hullult kartma. Saaks raskuskeskme kõvasti madalamale. Küsin tehnilise poole pealt, et kuidas seda asja reaalsuses teostada ja kas ei ole selles midagi üle mõistuse keerulist? Huvitab kogu konkreetne info rehvide soolveega täitmise kohta. Mida kasutada pumbana? Kuidas asi tehniliselt käib? Vahepeal tahab kindlasti natuke õhku rehvist välja pääseda, enne kui saab pumpamist jätkata. Huvitavad kõik detailid.