[Janka]

Võibolla siin peitub üks lagunemise põhjusi. Masin ei armasta vihast ja hambad ristis töötegemist. Kas sa hommikul ikka räägid temaga? Tere! Täna peaksime selle töö ära lõpetama, kas suudad? No ikka suudad! Ja õhtul on viisakas talle head ööd soovida ja tänada toreda koosveedetud päeva eest.
Nende meeste käes peavad masinad ka vastu, kes oma tööriista nii suhtuvad. Tähtis on see just enesesisenduseks, et suudad tööriista eripäradega kohaneda ja oma äkkvihasid taltsutada. Võimalik, et osaliselt jõuavad sõnad ka masinani.

Kuldsed sõnad, aavu!
Metsamasinaga ongi täpselt nii, ma ei valeta.
Niikui mingi vimka viskab, räägi temaga, ära peksa ega loobi võtmetega.
Ma viimasel ajal alati rääkisin, kui suurem profülaktiline remont seljataga, et "Vaat', libuke, nüüd on sul jälle palju uusi ehteid küljes ja vastutasuks pead mind kenasti teenima" - teenis ka .
Või kui harveril kett peal ei seisnud ja tüütuseni pidid edasi-tagasi kabiini vahet jooksma, siis ütlesin näiteks, et "Kuule, hoor, mida sa jonnid! Tahad uut plaati? No pole ju hetkel kuskilt võtta, lepi selle juustuga, palun. Tahad, vaatan, mis plaadil viga, äkki annab väheke praavitada... Või ei meeldi sulle see kett? No paneme siis uue, oled rahul?"
Asjad tehtud ja töötas taas, juskui imeväel .

A masinaomanikule jätkuvalt jõudu ja jonni!