Treipink kodukasutusse

(31-10-2021, 20:45 PM)urmet48 Kirjutas:  Peale ohtraid vandesõnu, uuesti mõõtmisi ja proovi detaile, tuleb siiski tunnistada, et kui on probleem, siis tuleb küsida. Tänud siinkohal kaasa mõtlejatele ja ka noormehele, kes võttis vaevaks helistada ja asju lahti seletada. Viga oligi tsentripuki seadistuses. Praegune testi tulemus on pingil 0,020mm eksimist. Seda võiks ka nimetada minu puudulikuks oskuseks pingi kasutamisel. Kindlasti saaks asja veel paremaks, kuid ei ole väga tihe pingi taga seisja. Tänan siinkohal veelkord teid kõiki, kes aitasid kaasa mõelda ja andsid suuna.
Noormees on juba pensionil.
Vasta

Väga huvitab see treipingi peenhäälestamise teema. Ma arvan, et passis on see häälestamine lahti kirjutatud aga minu venekeel on lugemisel suht nõrk. Võibolla on mingi üldine metoodika mille järgi treipingi peenhäälestamine ja reguleerimine käib. Vb on see mingite tööstusseadmete remondi raamatus kirjas?  Minul on 1p611 aga vb on midagi üldisemat mis ka teiste pinkide jaoks kehtib.
Vasta

(03-11-2021, 22:54 PM)Laurimetall Kirjutas:  Väga huvitab see treipingi peenhäälestamise teema. Ma arvan, et passis on see häälestamine lahti kirjutatud aga minu venekeel on lugemisel suht nõrk. Võibolla on mingi üldine metoodika mille järgi treipingi peenhäälestamine ja reguleerimine käib. Vb on see mingite tööstusseadmete remondi raamatus kirjas?  Minul on 1p611 aga vb on midagi üldisemat mis ka teiste pinkide jaoks kehtib.
Mida on täpsemalt vaja häälestada?

Pass käsitleb küll pingi täpsust, millele ta tehasest väljudes vastas ja see on eraldi lehel kirjas, kus OTK pitsat juures.

Kõike häälestamisest lahti kirjutada oleks väga pikk kirjatükk.
Omast kogemusest võin ütelda, et kõigepealt on vaja tööriistu ja korralikke.
Näiteks indikaatorkell tööriistamarketist ei pruugi hea mõte olla vaid pigem siis juba vene oma mis on korralik.
Üldisemalt hakkab asi pihta spindli laagrite reguleerimisega et lõtku poleks ja kui spindel kastist lahutada pöörleks see vaikselt ning näiteks spindli koonusesse pandud tsentri pind ei hüppaks kui näiteks 20 ringi keerutada.
Kui hüppab on esimese laagri veerekehad defektiga.
Minul hüppab pool kriipsuvahet kellal ehk pool sajandikku ning plaanin laagri vahetust.

Samuti liugpindadel liikuvate asjade lõtkud minimaalseks võimalikuks reguleerides ja ristisuporti mutril lõtk minimaalseks võimalikuks.
Mina mutri lõtkule ei keskendunud, kuna see täpsusel rolli ei mängi, kuid suportil on ilma õlita lõtk 1 sajandik õlikile jaoks ja enne remonti oli 0,1mm.

Järgmine operatsioon oleks kontrollida telje paralleelsust sängiga ja selleks sobib kõige paremini spetsiaalne töövahend, kus üks ots on spindli koonusega ja taga lihvitud vars soovitavalt töökäigu pikkune.
Minul sellist polnud ja kasutasin hüdrosilindri vart, mille juures veendusin, et läbimõõt ei kõigu.

Padrunisse kinnitades selle teine ots jääb kindlasti viskama, kuid see pole probleem.
Nimelt tuleb võtta max ja min näit ja jagada 2 et saada keskmine.
Näiteks kui ots viskub 0,5mm siis kell on kas nullis või 0,50 ja sealt keskmine on 0,25.
Nüüd kell suporti külge, soovitavalt jäiga hoidjaga terapessa nõnda, et kella ja võlli vahele pistetud plekiriba on täisnurk sängiga.
Nüüd hakata kaugemast punktist pihta ja iga 100mm tagant võtta keskmine näit ja märkida üles ning nii kuni padrunini.
Sama tuleks teha ka ülevalt alla.
Nüüd saab ette pildi sängi seisukorrast ja mis täpsust on võimalik saavutada lihtsalt selle pingiga.
Keerulisemate viisidega saab muidugi oluliselt täpsemalt, kuid see tulemus pole korratav mitme detaili juures.
Minul oli säng lohku kulunud 0,11mm ja peale remonti jäi alla 2 sajandiku.

Kui spindli telg pole paralleelne sängiga, siis tuleb käigukasti liigutada vajalikus suunas, kuid arvestama peab tehtava töö iseloomu ja viimane peenhäälestus tuleb teha ilma tsentrita detaili treimisel kindla laastu paksusega.
Mul tuli panna ette ajalehepaber vahele, kuna ei viitsinud niipalju sängi tagaotsa maha kraapida.

Näiteks reguleerisin 150mm padrunist väljaulatuva 60mm läbimõõduga võlli treimisel 0,3mm laastuga detaili silindriliseks ja jätan alati viimase laastu sama paksu ning detail tuleb sajandiku pealt silindriline.

Pikemad detailid treitakse nagunii tsentriga ja siis määrab tsentripuki asetus detaili silindrilisuse.

Tsentripukil aga tuleb kontrollida tsentri kõrgust ja pinooli paralleelsust.
Lihtsaim viis on võtta uus rikkumata jäik tsenter terava tipuga ja treida padrunis olevale detailile ka terav tipp ning tõugates need omavahel kokku on võimalik kahe tipu vahele asetatud sirge asja, näiteks joonlaud abil hinnata telgede ühtimist.
Vajadusel liigutada tsentripukki küljele või kui pinooli tsenter on madalamal puki liugpindade kulumise tõttu tuleb teda tõsta ülespoole.
Täpsusklass on siin vastavalt oma vajadusele, kuid mina ajasin paika täpsusega 0,06mm et oleks võimalik peene tsentripuuriga puurida ilma teda ära murdmata.

Sama kontrolli tuleks teha pinooli vähimal ja suurimal väljaulatusel ja kui tulemus erineb ning ei taha seda rihtima hakata tuleb see paika ajada oma soovitud väljaulatusel ja teha edaspidi tööd vaid seal piirkonnas.
Minul jäi vahe max ja min väljaulatuse vahel 0,02mm ja kasutan 100mm väljaulatusel täpse asja töötlemisel ning pinooli luku mõju on ka vaja arvestada, et koguaeg kasutatakse sama tugevusega.

Lõpus veel otspinna sirguse kontroll, milleks mina mõõtsin spindli flantsi külge kinnitatud tasapinnalise keha peal kellaga sõites.
Teine võimalus on treida maksimaalne pinki mahtuv(jäik!) detail üle ja siis sellelt määrata joonlaua ja lehtkaliibriga hälve.
Mina sain hälbeks 0,2mm laastuga 0,02 mm maksimaalse läbimõõduga detaili peal.

Kui selle töö käigus selgub, et juhtpindade seisund ei vasta ootustele tuleb võtta ette pingi remont, mille ma ära tegin ja ei kahetse.

Loomulikult on võimalik kõiki asju arvestades ka kulunud pingiga täpset tööd teha, kuid tulemuse saamine võtab aega ja reeglina pole korratav ning need lahendused väljuvad selle postituse teemast.

Härra M.R oskab kindlasti paremini neid asju seletada, kuna mina pole treimist ja metallitööd mujal õppinud kui omal käel.
Vasta

Päris pikk kirjeldus ikka saanud. Hakkan vaikselt vaatama, mis seis on.
Vasta

Tere!

Keegi oskab öelda, mis pingiga on tegu? Vene tähtedega palun
https://scontent-hel3-1.xx.fbcdn.net/v/t45.5328-4/p720x720/253704962_5028263273925817_3559620141426130863_n.jpg?_nc_cat=106&ccb=1-5&_nc_sid=c48759&_nc_ohc=ulM9MtznmzgAX_yTQwM&_nc_ht=scontent-hel3-1.xx&oh=b47c3f2544f16364df219e5c0f501196&oe=618C2482
Vasta

Токарный станок Т-4
Vasta

Paar slaidi ka eelkirjeldatud tegevusest, kuna pakuti partiid võlle treida ja vaja on enne veenduda, kas pink seda võimaldab.
Esiteks vanasõna, et must pink puhast mõõtu ei tee.
   
Enne edasist sai ka pingi loodis olekut ja maha toetumist kontrollitud ning aastaga oli teine paar millimeetrit ära vajunud, kuid sellest slaide pole.
Siis spindli lõtk piki ja ristisuunas, mida ei olnud.
   
   
Siis spindli paralleelsus sängiga kahes tasapinnas.
   
   
   
Küljele oli hea ja ülespoole tahtis tagumist otsa, milleks sai vihikuleht spindlikasti nurga alla.
Siis juhtpindade paralleelsus tsentripukiga, mis oli sajandiku sisse kõigil pindadel.
   
   
   
Siis tsentripuki pinool, mille paralleelsust sai paberilehega korrigeeritud.
   
   
   
Lõpuks ristseis ka ja see oli sajandiku sees, kuna mu arvestus esinurga kiirema sissetöötamise kohta leidis kinnitust.
   
Nihik pole selleks küll sobivaim riist, kuid tasapinnal kontrollitud ja kruviga on hea peenreguleerimist teha.
Lõpuks treitud koonus padruni vahel ja tsentri otsa vahel olev leht näitab, et jookseb kokku küll.
   
Viimane lihv tuleb muidugi töö käigus, kui detailid saabuvad ja siis ilma tsentrita spindlikasti seadmine ja tsentrite vahel kaasavedajaga tsentripukk paika.

Igatahes antagu mulle andeks, et selle koha piltidega ära reostasin, mis midagi erilist ei ütle ja kui andeks ei saa siis võib ära kustutada.
Kindlasti on ka midagi valesti, kuna pole treimist kuskil õppinud vaid iseõppinuga tegu.
Vasta

Igatahes antagu mulle andeks, et selle koha piltidega ära reostasin

Kui see on nali, siis halb nali...
Sellisest jutust on siin pikka aega väga puudu olnud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(07-11-2021, 20:55 PM)Marko Kirjutas:  Igatahes antagu mulle andeks, et selle koha piltidega ära reostasin

Kui see on nali, siis halb nali...
Sellisest jutust on siin pikka aega väga puudu olnud.

Mis naljal viga, igati korrekt ju...

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Maru värk! Kellad pingile pandud ja puha...

Mul siin käis sama protseduur hoopis lihtsamalt. Sai pikk võll pinki pandud, kuskil meetri jagu, sai treitud ja treimise käigus siis mõõtsin võlli jämedust igast otsast. Kümme korda lasin läbi ja oligi asi paigas. No muidugi ma mingeid tuhandikke taga ei ajanud ka.  Big Grin
T.
Vasta

(07-11-2021, 23:12 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Maru värk! Kellad pingile pandud ja puha...

Mul siin käis sama protseduur hoopis lihtsamalt. Sai pikk võll pinki pandud, kuskil meetri jagu, sai treitud ja treimise käigus siis mõõtsin võlli jämedust igast otsast. Kümme korda lasin läbi ja oligi asi paigas. No muidugi ma mingeid tuhandikke taga ei ajanud ka.  Big Grin
T.
No muidugi ma mingeid tuhandikke taga ei ajanud ka.  [Pilt: biggrin.gif]
  Kas on võimekus  mõõta ka?
Vasta

(07-11-2021, 23:50 PM)_rein_ Kirjutas:  
(07-11-2021, 23:12 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Maru värk! Kellad pingile pandud ja puha...

Mul siin käis sama protseduur hoopis lihtsamalt. Sai pikk võll pinki pandud, kuskil meetri jagu, sai treitud ja treimise käigus siis mõõtsin võlli jämedust igast otsast. Kümme korda lasin läbi ja oligi asi paigas. No muidugi ma mingeid tuhandikke taga ei ajanud ka.  Big Grin
T.
No muidugi ma mingeid tuhandikke taga ei ajanud ka.  [Pilt: biggrin.gif]
  Kas on võimekus  mõõta ka?
Silmaga. Big Grin
Vasta

Ristikäigu kontrollabinõu. On sellega ristikäigu pindasi kaabitsetud oksendamiseni.

   

Abinõu paigaldatakse spindlisse, Flantsi viskumine seatakse kuni 0,1mm

           

Mõõdulati õlad reguleeritakse täpsusega 0,005mm ja sõidetakse kelgule paigaldatud kellaga mööda latti
Tegelik hälve on aritmeetiline poolmõõt algus ja lõpp-punkti vahel.

       

Apparatuse juhend

   

Treipingi kontrollakt otspinna normi ja mõõtmise läbiviimise kohta

   

Kontrollaktis on ka üks konkreetne nõue geomeetrilise hälbe kohta.
Miks just selline nõue?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Ennem, kui punkti küsijale anname, palun täpsustada, kas pead geom. hälbe all silmas mõõdu L1 koosnemist kahest osast - 50+35mm?
Vasta

Ei, pean silmas lauset sulgudes.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(11-11-2021, 13:11 PM)M.R. Kirjutas:  Ei, pean silmas lauset sulgudes.

Lause ma tõlkisin ära - kumerust ei arvestata. Vaadates abinõu konstruktsiooni - kinnitus keskelt ja reguleerimine kruvidega äärtest - võiks arvata, et kruvidega saab mõõteklotsile pinge peale anda ja pinge mõjutab mõõteklotsi geom. mõõte. Selle tõttu oleks loogiliselt võttes siis korrektne võtta mõõt etteantud punktidest.
Vasta

Kontrollaktis ei räägita minu rakisest aga toorikust paksusega 35-50mm, läbimõõduga 250mm
mille otspina geomeetriat kontrollitakse peale töötlemist.
Lause "выпуклость не допускается" tähendab, et kumerus ei ole lubatud.
Miks?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

No ristlaua liikumine ei pruugi olla sirgjooneline. Laud võib liikuda põiksuunas ja hiljem tagasi Smile
Vasta

Miks ei ole töödeldava detaili otspinna kumerus lubatud?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(11-11-2021, 14:06 PM)M.R. Kirjutas:  Miks ei ole töödeldava detaili otspinna kumerus lubatud?

Kui vaatleme juhtu, kus ette antud tingimuste kohaselt peab töödeldud detaili otspind olema risti külgpinnaga ja tööpink seda saavutada ei võimalda, tekib praak. Juhul, kui ristlaud ei liigu tooriku suhtes täpselt risti (liigub põiki), siis ongi olukord, kus töödeldaval otspinnal tekib kumerus või nõgusus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne