Treipink kodukasutusse

On jäänud kõrva nimetus puurpingi koonus. Kas see on mingi kindel morse koonuse number või veel täitsa eraldi seisev kinnitustüüp?
Vasta

(07-02-2022, 13:07 PM)oliveer Kirjutas:  On jäänud kõrva nimetus puurpingi koonus. Kas see on mingi kindel morse koonuse number või veel täitsa eraldi seisev kinnitustüüp?

Kui on seda koonust mõeldud siis need andmed on lingil.
Vasta

Tsitaat:nimetus puurpingi koonus
Mõeldud on vist siis hoopis rahvakeelset nimetust "padruni koonus"?

(puurpingi padrunivõllil on üleval morse koonus ja all "padruni koonus")
Vasta

Algne küsimus oli tugevas konteksti puuduses, nüüd on siis ka kontekst juurde tulnud
Küll küllale liiga ei tee.

Normaalsed Morsekoonused

https://docs.cntd.ru/document/1200016298

Lühikesed Morsekoonused

https://docs.cntd.ru/document/1200015832

Kumba küsija silmas pidas, ei tea aga võimalikud vastusevariandid on nüüd olemas.

P.S.
Ja kui kellelgi vene võtab silme eest mustaks ja ajab rõhu üles siis
esimene vastab DIN 228 ja teine DIN 238

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Tänan varasemate vastuste eest
Küsimuste voor minu poolt siiski jätkub:
https://drive.google.com/file/d/1-dJ0hHu...sp=sharing
Kas pildil paremal all nurgas olev tükk on magnetpidur? Juhe tuleb seal küll välja, aga on katki ja ripub niisama.

Pöörete kiiruste valimise jaoks oleks vaja teada, mis materjal on vene terad BK8.

Kas kellelgi siinsetest on Tln, Jõgeva või siis nende kahe punkti vahepal treipink 1B61? Mõni äkki nii lahke ja lubaks läbi asutada ja vastata osadele küsimustele pingi tööpõhimõtte kohta - mis mida täpselt teeb jms. Pikalt aega ei viidaks max 10min.

Et liiga kuivaks ei läheks siis pilt tänasest mosse hooratta treimisest - oli sooneline liiga hilisest siduriketta vahetusest. Pind jäi kergelt kare, aga usun, et ajab asja ära. Pm oli see minu esimene treimine. Tegin vene teraga BK8
https://drive.google.com/file/d/1IuUHfAm...sp=sharing
Vasta

All paremas nurgas on magnetpidur, õigemini jäänused temast.
Minuarust on puudu kettad ja surveplaat, olemas on piduri korpus koos mähisega.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(09-02-2022, 01:43 AM)oliveer Kirjutas:  Pöörete kiiruste valimise jaoks oleks vaja teada, mis materjal on vene terad BK8.


Et liiga kuivaks ei läheks siis pilt tänasest mosse hooratta treimisest - oli sooneline liiga hilisest siduriketta vahetusest. Pind jäi kergelt kare, aga usun, et ajab asja ära. Pm oli see minu esimene treimine. Tegin vene teraga BK8
https://drive.google.com/file/d/1IuUHfAm...sp=sharing

Mul küll pole treimise käigus veel vaja läinud teadmist mis materjal on VK8 aga uudishimust otsisin välja.
Koosneb tema volframist 91,7% ja koobaltist 8%.
VK8 sulami peamised omadused on järgmised:

soojusjuhtivus 50,2 W/mK;

kuumakindlus 800-1000 kraadi Celsiuse järgi;

töötlemise surve 30 MPa;

viskoossus 35 kJ /m2 ;

hõõrdetegur vees 0,01;

Rockwelli kõvadus 88;

erikaal 14800 kg / m 3 ;

tõmbetugevus 1666 MPa.

Ühesõnaga kiiruse määramisel ei tohiks ületada lõiketera serv seda 800 kraadi sest muidu pole see enam lõiketöötlus.

Mis aga hooratta ja piduriketaste treimisse puutub, siis õhukese klaasistunud pinnakihi mahatreimisel on kaval võtta teemantviil ja korra üle tera lõikeserva lükata.
Liiga terava nurgaga tera kipub jätma aluspinna kareda.

Vaadates hooratta pinda kus üks serv puutumata tundub mind huvitaks ka kuidas see hooratas pinki on võetud?
Mina trein hooratast ainult väntvõlli istupinna järgi ja selleks otsin sobiva rauast tooriku kuhu trein sobivad astmed kuhu hooratas peale istub ja keskele keermega ava kust saab hooratta seibiga kinnitada.
Seda enam pingis ei liiguta et tal mingit viskumist poleks ja nüüd on hooratas kindlasti õieti tsentreeritud.
Nüüd võib töödelda kõik pinnad, millele ligi saab ja mis viskuvad ning kui vaja saab nüüd hooratta ümber keerata ja teise külje töödelda, kasutades tsentreerimiseks eelnevalt tehtud pinda ja vända istupinda.
Kui kõik pinnad õnnestub sirgeks treida on hooratas reeglina ka tasakaalus, mis ei kehti Volkari hoorataste kohta, kuna nad valavad neid vist serviti et metalli tihedus pole ühtlane.
Vasta

Pakkide treimise lõppsõnaks, et nüüd sai pisut lähemalt uuritud seda padrunit selle mõttega, et kas ja kuidas treida.
Kõigepealt nagu ikka korralikult puhtaks kõva harjaga spiraal sest padrunisse õhku puhuda pole kindlasti hea mõte.
Sai veel proovitud seest haaramist eri läbimõõduga detailidega ja õigest pesast pingutades viskumine alla 2 sajandiku, mida pole justkui erilist mõtet treima hakata, kuna piisab ühest purust spiraali vahel ja viskumine on 6-7 sajandikku.
Padrunit võtsin korra maha ja panin tagasi, mida on vast kaval teha enne treimist ja viskumine täpselt sama.
Väljast haaramisel aga viskumine olenevalt pingutusaugust 5 kuni 10 sajandikku ning selle pidi üle treima.
Mõõtsin kellaga veel pakkide lokse spiraalis ja need on erinevad ning seest ja väljast tsentreeritus samal ajal puudub täielikult.
Otsisin siis kõige lähema raadiuse mille peal treida kellaga ja päris täpset ei leidnudki.
   
Siis aukudest on antud juhul see kasu, et muidu peaks olema kahe läbimõõduga rõngad et mõlemad astmed töödelda, kuid nüüd saab ühe aukude ringiga läbi.
   
Näha on, et pakkide välispind on kuidagi selline loominguline raadius olnud ennem ja pidi ikka mitu laastu võtma et täispinda saada.
Ühtlasi lasin juba üle ka pakkide välispinna sest aegajalt on ka sellist asja vaja haarata mis seal kinnitub.
   
Padruni otspinda sai ka puudutatud sajandiku jagu sest seal oli kohati ebatasasusi.
Igatahes nüüd korduvate mõõtmiste-kruvimiste tulemusena jäävad treitud pinnad viskumiselt alla sajandiku ja rohkem pole seal midagi teha.
Tagurpidipakke veel ei proovinud kuna tervis kehva ja enam ei jõudnud.
Seest praegu veel ei trei, kuna markeri jälg kustub sama ühtlaselt ära nagu härra M.R piltidelgi.

Mõttekoht on muidugi kas pakkidele aste teha või mitte ning kohe esimese pronkspuksi juures oli seda astet vaja.
Samas saab peene asja jälle tugevalt haarata kui pakid otsani kannavad...
Praegu igatahes astet ei tee ja kunagi soetan veel ühe paari pakke mis tulevad astmega.
Kindlasti kuskil maailmas on saada ka soodsamaid pakke sobiva sammuga kui need olid.
Kaheosalised oleks ka muidugi hea valik et pealmisi pooli eraldi vahetada.

Herr Talupoeg muidugi nüüd muigab, et kiiksuga värk ja karva poolitatakse, kuid teinekord on täpsemat asja ka vaja teha.
Näiteks vahejupid pumpadele on nüüd popid ja seal peab asi sirge olema et nuute ei kulutaks.
Kasvõi rattarummugi treid ühele poole laagripesa ära ja keerad ümber ning pärast ei jookse sirgelt ja rikub koonuslaagreid...
Vasta

(09-02-2022, 20:07 PM)2715 Kirjutas:  Näha on, et pakkide välispind on kuidagi selline loominguline raadius olnud ennem ja pidi ikka mitu laastu võtma et täispinda saada.
See raadius sõltub sellest rõnga suurusest mida kasutad.
Vasta

Raadius sõltub kindlasti selle rõnga suurusest kuid asi mida ei saa mõjutada et ühel pakil võtab keskelt, teisel äärest ja kolmandal teisest äärest.
Vasta

Mis materjalist on need tikud mis padruni aukudesse on pandud?Päris lehmavaja teras ilmselt ei sobi.
Vasta

Talupoeg ei muiga, talupoeg vaatab üle õla ja teeb kõike järgi, mida vanemad ja targemad mehed teevad. Toungue 

Minu treipingi padrun on aastast 1950 ja sealt enam suuri täpsusi välja ei tõmba. Seega hoian ennast tagasi ja ei näri neid pakke. Kui vaja panen õhukest plekki vahele, et enam-vähem otse jookseks. Ei ole hullu.

T.
Vasta

(09-02-2022, 12:24 PM)2715 Kirjutas:  
(09-02-2022, 01:43 AM)oliveer Kirjutas:  Pöörete kiiruste valimise jaoks oleks vaja teada, mis materjal on vene terad BK8.


Et liiga kuivaks ei läheks siis pilt tänasest mosse hooratta treimisest - oli sooneline liiga hilisest siduriketta vahetusest. Pind jäi kergelt kare, aga usun, et ajab asja ära. Pm oli see minu esimene treimine. Tegin vene teraga BK8
https://drive.google.com/file/d/1IuUHfAm...sp=sharing

Mul küll pole treimise käigus veel vaja läinud teadmist mis materjal on VK8 aga uudishimust otsisin välja.


Vaadates hooratta pinda kus üks serv puutumata tundub mind huvitaks ka kuidas see hooratas pinki on võetud?
Pöörlemiskiiruse valmine treimiseks käib ju ka koosluses millist tera kasutatakse. Internet annab üldiselt kas HSS või karbiit. Vajalike kiiruste vahe nende kahe tera vahel tundus üpris suur. Sellest ka säärane küsimus.

On ikka üle kogu pinna treitud, pildile sattus vari, mis võib eksitada.
Vasta

BK8 ongi karbiid. Volframkarbiid.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Treipingil sai pidurit reguleeritud ja ühtlasi vaatasin et tutvustaks kuidas saab kaane õlipidavaks.
Teatavasti vanemal mudelil 1A62 ja 1K62 on malmist kaas hingedel ja sellel pole pidamisega probleeme.
Probleem tuleb nooremate suguvendadega, kus on plekist kaas ja selle pidamasaamine on peavalu.
Tihendid on ära kõvastunud ja terava plekiserva peal kõvemini keerates lõikab tihendi läbi.
Isegi kui osta uut õlikindlat lehtkummi ja sellest lõigata nagu mul varem oli tekib ikka probleem, kuna ta vajutab kummile jälje sisse ning sinna jälge täpselt saada on peavalu.

Esiteks keevitasin ma kaanele alla serva ringi 15x15mm nelikanttoru et tihenduspind laiemaks saada.
Siis läks pingi äärele peale toidukile, mis sai hoolikalt kortsuvabaks ning siis kaane servale hermeetik ning kaas kilepeale ettevaatlikult.
Kaas oma raskusega vajutas hermeetikukihi umbes 6mm paksuseks ja mis äärest välja tuli silusin õlise näpuga ära.
Siis seisis 3 päeva kuni ära tardus ning seest lõikasin noaga liigse maha.
Tulemus on selline.
   
   
Toimib see lahendus juba 3 aasta ilma lekketa ja seega julgen isegi soovitada ka teistele.
Õlitus on ka pisut tuunitud sest see originaalne filter oli katki ja kõik spindlivõlli peal olevad asjad olid kannatanud õlipuuduse käes.
Muidugi originaalfiltri puhastusvõime on ka viisakalt ütelda olematu.
   
See toru täispikkuses on omalooming sest need hammasrattad käivad puksidel ja olid kinnihaaramise tunnustega.
Algne lahendus määrib vaid padrunipoolset laagrit, kus muide pole mingit tihendit ja metallipuru ning tolm satub võlli vahelt kasti õlivanni.
16K20 on paaki tagasivoolul magnetpüüdur, kuid teistel pole sedagi ning mina panin võllile tihendi ning magneti kuhu õli peale jookseb.
   
Õlipumba tõukur sai ka uus tehtud et ta pumba kolbi viltu ei lükkaks ja seepärast laager ülaosas.
Sidurite õlitamise vann sai avade ette ka võrgu sest enne oli lahtiste värvitükikestega nii mõnigi ava ummistunud.
Samuti on vannil spetsiaalne ava kust tilgub õli sidurivõlli all oleva võlli laagrisse, mis on muidu halva õlitusega.
   
   
Nagu filtritest näha, on põhiline mure seintelt lahtitulev värvikiht, mis saab nüüd kinnipüütud ja on ülevaade mis ringi liigub.
Kontrollsilma läheb läbi pappelemendi aga teistesse kohtadesse läbi diiselkütte sõelfiltrite ning süsteem toimib.

Kas seda "pornotuuningut" ka vaja on jätan muidugi küsimuse lahtiseks, kuid läheb kolmas aasta kui sidureid pole reguleeritud ja ainus mis kulub on pidurilint.
Kui need pingid tehti oli tähtis plaan ja pärast remondiplaan ja siis varuosaplaan ning plaan teha asi õlipidavaks ja filtreerivaks ei olnud oluline.
Nüüd aga on probleem varuosadega ning seega on kasulik püüda eluiga pikendada.
   
Vasta

Tervitusi teistele treialitele!
Sai treitud prooviks detaile et kaua aega läheb ja kuidas õnnestub, ning tehes mõtlesin kas reostada foorumit või mitte aga kuidagi jäi jah mõte peale...
Lihtsalt mõned küsimused tekkisid ja ehk saab ideid ka...
Lühidalt töös needsamad asjad millele nuute sisse tehtud sai, kuid neid võib tulla valmistada kümnetes ja siis võtan kirjeldada tehnoloogiat mis sai välja mõeldud.
   
   
Väljast töötlemine pole eriline küsimus, kuna välistera saab alati laastu murdma ja antud juhul sobis kõige paremini reziim, kus ettenihe oli 0,35mm/p ja laastu võtsin 6mm korraga ning astme sügavus 14mm.
Joonkiirusega on pisut raske, kuna läbimõõt kiirelt väheneb ja tundus olema mõistlik 4 korda käiku vahetada et joonkiirus jääks 200 kanti.
Ühesõnaga väliteraga laabus kõik sujuvalt ja tera kulumine peale 8 flantsi olematu.
   
Tera tipu raadius sai umbes 1mm teritatud, kuna kasutasin kasutatud teraplaate mis said üle teritatud.
Saaks veel kiiremini kui võtta korraga laastu 8mm aga kahjuks 7,5 kw mootor ei vea seda ära.
   
Sisetöötluseks vaja siia süvend lasta 20mm sügav ja 95mm läbimõõtu.
Keskava puuritud 23mm ja rohkem ei saa, niiet maha läheb üksjagu.
Põhiprobleem aga oli siseteradega, kuna vahetatava plaadiga tera ei mahtunud alla 25mm auku ära.
Väiksem terakeha poleks kindlasti kannatanud jälle laastu ja hakkas vibreerima.
Kindlasti tahtsin ma saada ka laastu murdma sest tõesti pole vaja et laast end sisetera ümber mässib ja mida selle heinakuhjaga pärast peale hakata?
Ühesõnaga valmistera sellist polnud ja vene pealejoodetud plaadiga tera mina laastu murdma ei saanud.
Sai siis tehtud kiirelt uus sisetera aga kuna metall roppkallis siis tegin naljapärast kahepoolse.
Peale läksid niisama kasutatud plaadid mis sai peale jootmist ära teritatud umbes selliseks.
   
Algul proovisin tagasihoidlikult 3mm laastu ja 0,2mm pöördele ettenihet aga laastu ei murra.
Siis proovisin 4mm laastu 0,25mm ettenihkega aga ikka ei murra...
Lõpuks sai võetud 5mm laastu ja ettenihe 0,3mm/pöördele ning joonkiirus 200 kanti ning siis tuli selline laast juba.
   
Tahtsin samuti 6mm laastu võtta, kuid paraku ei vea ka seest mootor välja, kuna seest on raskem lõigata.
Huvitav tähelepanek veel, et kui vedelik laastu peale lasta on tunda, et mootoril raskem vedada aga kui uhtuda plaati välispinnalt lõikab märksa paremini.
Ilmselt on kuuma laastu rullida kergem?
Kuna raadius sai päris suur peale lastud siis pind tuli selline.
Et tera tagasitõmmates joont peale ei veaks sai ta tsentrist allapoole pandud 0,3mm ja sellest piisas.
   
Otspinna jaoks tuleb eraldi tera et nurka siirderaadius saada, kuna üks oli sealt ära murdunud ja seega raadius vajalik.
Ja tehtud nad saidki 8 tk.
   
Tera enne alustamist.
   
Ja peale 8 detaili.
   
Arvan, et kannatab 10 detaili kindlasti veel selle reziimiga lasta.
Pingi pakutavad võimalused aga on sellised, ehk kõik vajalikud asjad on olemas ilma hammasrattaid vahetamata, mida kaasajal enam ei kohta.
   

Kuna seda asja kuskil õppinud pole, siis kindlasti teen midagi valesti ja tähelepanekud on teretulnud.
Vasta

Sai üks treipink ostetud, kas ka midagi tegema saab hakata sellega, ei tea. Vaja vidinaid juurde.
Küsimus on et mida teeb see kang mis on ära märgitud pildil, seda saab liigutada 2 asendi vahel. Pink ise töötab, erinevad kiirused ja liikumis suunad. Seisma jääb ka. Schaublin 102n80. Kui on selliseid juppe kellegil üle mis võiks sinna sobida siis võib pakkuda või kui tahaks endale hoopis?
   
Vasta

See käepide pingutab ja vabastab tsangi.Spindliga ühendatud ettenihked puuduvad.102 on tsentri kõrgus ja ettenihked toimivad läbi kangisüsteemide,kust mõõdud saadakse,ei teagi.Kui sooviksite helistada 53416341 ain, praegu19 treipinki ja 3+2+5+veel midagi.
Vasta

Tervitusi!
Mulle tõi jõuluvana jõuludeks 1m163 treipingi ukse taha. Nüüd sai vahepeal hääled sisse puhutud, aga küsimus oleks kui suures koguses õli käimakastides ja supordis sees käib ? Guugeldades ei õnnestunud seda kohta leida, aga õliks oleks I-20 mida on kaubanduses saada.
Vasta

Kirillitsas googelddasid?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne