18-01-2013, 22:11 PM
mul siin lähiümbruses ainult püstise otsaga viilkatused ja vast seetõttu pole ka otsaseina ää vajumist kohanud. aga ühel naabril vajutas sama lumi küll rehealuse poolse katuse sisse. seal ka teemaks mädad aampalgid ja lubjaliivaga laotud seest tühjad seinad vajusid samuti laiali. alul jäi asi poolde vinna. pandi igasugu poste alla ka toetama, aga näis väga kahtlane. siis saeti üks sarikas enne eluruume laudis altpoolt läbi. no ja kevadepoolt läkski kogu ots laiali. eluruumidele jäi viisakas katus alles.
kui sul seal lage vahel pole, siis äkki saad ka maast toetama panna mingeid palke all. võimalusel ehk viltu, et külgliikumisele vastu töötaks.
mis aga poltidega kokku tõmbamisse puutub, siis minu osmik on juba aastakümneid poltide najal seisnud. kunagi pandi eterniit vanale pilpale otsa ja siis tuli veel raske lumega talv ja rehetoa kohalt, kus pennid on hästi kõrgel, vajus katus laiali. rehetuba ise on ju nagu eraldi maja suure maja sees ja selle kohalt siis sarikad toetasid otsapidi ainult seinajoonel jooksvale üksikule palgile ja siis pole ime, et asi laiali vajus. sarikatel on küll hambad ka rehetoa seina peale toetamiseks, aga polnud neistki abi. igatahes oli katuse hari keskelt tubli meeter alla vajund ja räästad siis jällegi küljepeale punnis. tagantpoolt seda süvendit pole ja seal oli välimise seina ka eemale painutanud.
eks sellises olukorras tuleks kõik maha võtta ja uuesti ilusti püsti panna, aga polnud toonagi võimalusi ja vahendeid asja tegemiseks ja nii võeti abiks 16mm pikad poldid ja tõmmati seinad jälle koomale. kuna osa sarikaid on hambast siiani väljas ja nad lösutavad niisama seinapalgi peal, siis on kasutatud ka pulgapingutiga mitmekordset traati, mis sarikate vastaspooli ühendavad ja ei lase laiali vajuda. tegelikult on kõik vildakas aga kui väga teraselt ei vaata siis on hari ja räästad enam vähem sirged.
kuuteistkümneste poltide otsas on pikad mutrid ja toeks suured seibid ja nende all 5x10 prussidest meetrised jupid toetuspinna suurendamiseks.
põhiline moment aga oli selle tõmbamise kestvusega. alul suure hooga venitama hakkamine ei meeldinud majale sugugi. siis sai hoog maha võetud ja läbi terve suve sai iga päe ring või paar mutritele peale keeratud. iga keeramise järel maja paukus mõne tunni jooksul ja kigises veel pikemalt. eks oleks mulgi vaja hädasti osa aampalke vahetada ja paarist kohast ka seinapalke veidi, aga ei ole tegijat kuskilt leidnud. tuleb seega samamoodi edasi lasta, kuni majal lõplikult aeg läbi saab.
ahjaa, kokkutõmbamisest meenub ka ühe vana sauna punnis seinte kokku vedimine. seal pidi ka pikka aega tegema. meenub kellegi seletus, et kui asi on tasahilju laiali läind, siis on palgid looka paindunud ja tagasi sirgeks painutamiseks on samuti palju aega vaja. kähku tõmmates liigub palk tervikuna ja lükkab miskit muud kuskilt paigast ää. kõlab loogilisena küll justkui.
kui sul seal lage vahel pole, siis äkki saad ka maast toetama panna mingeid palke all. võimalusel ehk viltu, et külgliikumisele vastu töötaks.
mis aga poltidega kokku tõmbamisse puutub, siis minu osmik on juba aastakümneid poltide najal seisnud. kunagi pandi eterniit vanale pilpale otsa ja siis tuli veel raske lumega talv ja rehetoa kohalt, kus pennid on hästi kõrgel, vajus katus laiali. rehetuba ise on ju nagu eraldi maja suure maja sees ja selle kohalt siis sarikad toetasid otsapidi ainult seinajoonel jooksvale üksikule palgile ja siis pole ime, et asi laiali vajus. sarikatel on küll hambad ka rehetoa seina peale toetamiseks, aga polnud neistki abi. igatahes oli katuse hari keskelt tubli meeter alla vajund ja räästad siis jällegi küljepeale punnis. tagantpoolt seda süvendit pole ja seal oli välimise seina ka eemale painutanud.
eks sellises olukorras tuleks kõik maha võtta ja uuesti ilusti püsti panna, aga polnud toonagi võimalusi ja vahendeid asja tegemiseks ja nii võeti abiks 16mm pikad poldid ja tõmmati seinad jälle koomale. kuna osa sarikaid on hambast siiani väljas ja nad lösutavad niisama seinapalgi peal, siis on kasutatud ka pulgapingutiga mitmekordset traati, mis sarikate vastaspooli ühendavad ja ei lase laiali vajuda. tegelikult on kõik vildakas aga kui väga teraselt ei vaata siis on hari ja räästad enam vähem sirged.
kuuteistkümneste poltide otsas on pikad mutrid ja toeks suured seibid ja nende all 5x10 prussidest meetrised jupid toetuspinna suurendamiseks.
põhiline moment aga oli selle tõmbamise kestvusega. alul suure hooga venitama hakkamine ei meeldinud majale sugugi. siis sai hoog maha võetud ja läbi terve suve sai iga päe ring või paar mutritele peale keeratud. iga keeramise järel maja paukus mõne tunni jooksul ja kigises veel pikemalt. eks oleks mulgi vaja hädasti osa aampalke vahetada ja paarist kohast ka seinapalke veidi, aga ei ole tegijat kuskilt leidnud. tuleb seega samamoodi edasi lasta, kuni majal lõplikult aeg läbi saab.
ahjaa, kokkutõmbamisest meenub ka ühe vana sauna punnis seinte kokku vedimine. seal pidi ka pikka aega tegema. meenub kellegi seletus, et kui asi on tasahilju laiali läind, siis on palgid looka paindunud ja tagasi sirgeks painutamiseks on samuti palju aega vaja. kähku tõmmates liigub palk tervikuna ja lükkab miskit muud kuskilt paigast ää. kõlab loogilisena küll justkui.