[v126]

Nagu tervisetõendiga ajude keppimisest veel vähe oleks, nüüd hakkavad veel kiirusega ka. Kui tõesti tahetakse siin riigis inimestest lahti saada siis oleks vast targem nii ka kohe öelda.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...d=65559704

[Aspelund]

Ma põdesin ka kunagi seda haigust, mille puhul alla 100-ga liiklemine tundus selline jokutamine. Eriti suurtel maanteedel.

Pärast laste sündi ja üldist maailmavaatelist arenemist piisab mulle nüüd 90-st täiesti. No ei ole võit nii suur, et selle nimel tingimata sajaga lennata.
Kiiremate taganttulijate jaoks on mul aga parempoolne suunatuli.

Ausalt öeldes mul on savi, kas mõnel maanteel on 90 asemel 80 või 70. Kohale jõuan ma ikkagi. Vajaliku ajakokkuhoiu nimel planeerin ma parem oma päeva paremini, kui et kukun pedaali tallama.

Ja selle pärast Eestist minema minna, et siin kiirusi piiratakse? Sorry, roolis pole puberteetikust solvujatel midagi teha...

[svenson]

Minugi esimene reaktsioon neid uudiseid lugedes oli kerge WTF. Olen ksf Aspelund siiski nõus et, paremini oma sõite planeerides jõuab sihtkohta alati. Lisaks ei tee väike kütuse kokkuhoid ka ühtlase sõiduga üldse paha. Tõsi, vahel häirivad ebaühtlaselt alla piirkiiruse liiklejad, kes ei soovi kaasliiklejatega arvestatam olla. Näiteks aegajalt bussipeatusesse tõmmates ja kolonn mööda saata.

Paraku liigume sinna põhjamaade heaolu poole. Autod muutuvad iga mudelipõlvkonnaga üha turvalisemaks, aga ekrsta turvalisuse nimel piirame veel sõidukiirust ka. Võib ju õhku visata ka mõtteid, et kas nüüd pole ametnike armeel enam muud tõesti teha kui hakata reguleerima asju, mis seni on töötanud.

Teed on keskmiselt siiski halvas olukorras ja ega muud midagi ka üle ei jää kui kiirust piirata.

Terved (sh. vaimselt terved) autojuhid on tegelikult tervitatav nähtus meie maanteedel. Iseasi, kas perearst on suuteline tegelikult hindama pädevalt, kas kodanik on võimeline autot juhtima või mitte. Ja kas perearst saabki praegu kontrollida, ega kodanik pole kuskil jämejalal arvel.

Et mitte niisama foorumites ja kommentaariumites vinguga, siis tegelikult on igal kodanikul ja kodanike ühendustel võimalus väga lihtsalt teha ettepanekuid, kuidas riigis elu käima peaks. Praegu on kodanikualagused väga popp värk.

[v6sa]

Kas nii ongi, et pelk "valimine" ongi piisav riigi paremaksmuutmiseks. Ikka valime kellegi, kes meie eest vajaliku ära teeks... Ise teha ju niikuinii ei saa...
Paljud virisejatest on reaalselt üritanud pääseda otsustama?

Mina pean seda silmas, et täna on üsna lihtsalt võimalik KOVi volikogusse pääseda. See on esimene samm. Sest liiga suur on rahva rahulolematus kehtiva korraga. Kui praegu hakata oma häid mõtteid tutvustama küla tasemel, siis võiks loota sügisel head tulemust. Seejärel saab hakata otsuseid mõjutama.

Ütlete, et see ei muuda midagi? Kohe mitte. Aga ka praegust seisu ei tekitatud üleöö, vaid me ise oleme lasknud meid teenima valitud isikutel sellise jama kokku keerata. Olete "oma" saadikul nööbist võtnud ja küsinud, miks on asi nii? Miks ta viimasel istungil just nii hääletas? Ega vist...
Ah ei olnud teie valik? Aga sellest hoolimata läks hääl tema toetuseks, seega on teil õigus küsida, mida on saadik teinud?

Riigi moodustavad selles riigis elavad inimesed. Riik on nende jaoks, mitte kodanikud riigi jaoks. Kui selles riigis elavad inimesed on nii lambad, et lasevadki endaga teha kõike, siis on nad järelikult oma saatust väärt. Sest viimaste aastakümnete valitsustes ei ole ühtegi selleks sisse toodud "leegionäri" olnud, ikka inimesed meie seast... Täpselt nii head või pahad, kui me ise oleme...

OT pärast vabandan, kuid oma seisukohtade pärast mitte. Mulle ka ei meeldi mitmed asjad mu ümber, kuid ma ei ürita parandada neid, mida ei oska. Lihtsalt vastu hakkab sihitu virin teemal, et kõik on sitasti ja meie ei saa midagi teha. Saame küll, kui tahame.

Ning alati on võimalik minna elama teiste valmistehtud majja, selmet ise endale sobiv püsti panna...

[r.i.h.o]

Nii kuu jagu aega tagasi avastasin juhuslikult, et olen üle kahe kuu kehtetute lubadega ringi sõitnud.
seadsin siis sammud aga ARKi, kus ARKi tädi palus minna ja perearsti käest uus tervise tõend tuua, ning siis mind uuesti jutule võtta. Aga kuna ma noore inimesena ei ole endale saanud viimased 10 aastat haige olemist lubada siis polnud mul ka õrna aimdustki kes ja kus võiks olla mu perearst. Polikliiniku registatuuri tädi klõbistas natuke arvutis ja teatas mulle, et "ohoo, Teie perearst on Dr.Ivanovna" või miskit sellist aga kuna ta on puhkusel või ei ole lihtsat tööl siis võtab Teid vastu veel hoopis üks teine doktor. Ehk siis arst kes mind vastu võttis ( tõesti nime ei mäleta aga väga meeldiv ja sõbralik arst oli) nägi mind esimest korda ja sai teada mu tervislikust seisundist täpselt nii palju kui oli kirjas polikliiniku registratuuri kaardil, ehk siis 10+ aasta tagune info. Kogu see reaalse tervislikuseisundi kontrolli protsess võttis aega maksimaalselt 4 minutit. Selle aja sees mõõdeti veresuhkrut, vererõhku, kontrolliti nägemisteravust ja tehti värvipimedus test, ning vastasin viiele küsimusele jah/ei vastustega stiilis "kas ma tunnen ennast haigena".
Maksis see paber mulle 14.- Euri pluss mingid sendid. Kuna mulle meeldib asju jätkuvalt kroonidesse arvutada siis oli see ca.220.- krooni. Selle raha eest olen nüüd tõestanud oma isiku liiklusohutust, kuna ma näen jätkuvalt hästi ja veresuhkur on normi piires.

Selle kergelt sarkastilise mõtteavalduse sügavam sisu on selles, et ideena on autojuhi tervisliku seisundi kontroll vajalik ja selle eest ka mõistliku summa raha küsimine mõistetav aga see peaks siis ka sisaldama REAALSET haiguste ja vaimse seisundi kontrolli.
Hetkel kinnitasin ma arsti küsimustele vastates lihtsalt oma allkirjaga, et ma ei põe epilepsiat, ei esine teavuse kadusid või vaimseid häireid jne. Sama hästi oleksin võinud allkirjaga kinnitada ka oma nägemise ja vererõhu kohta, ning teha seda näiteks internetis ennast ID-kaardiga audentinuna. ei oleks ma pidanud kesklinna minema ja ka arst oleks ehk saanud midagi paremat selle ajaga teha.

Ja nüüd selle tänase kiirus piiramise uudise kohta on mul küll meelevaldne võrdlus aga paraleele saab tõmmata. Kujutage nüüd ette, et homsest lubatakse tavalises sõiduautos kus on 5 kohta, sõita ainult neljakesi ja tuuakse põhjuseks, et kannatanute/hukkunute arv oleks kohe 20% väiksem. Kõlab loogiliselt, onju? Või kas kõlab
ikka?

[zazik]

Polikliiniku registatuuri tädi klõbistas natuke arvutis ja teatas mulle, et "ohoo, Teie perearst on Dr.Ivanovna" või miskit sellist aga kuna ta on puhkusel või ei ole lihtsat tööl siis võtab Teid vastu veel hoopis üks teine doktor. Ehk siis arst kes mind vastu võttis ( tõesti nime ei mäleta aga väga meeldiv ja sõbralik arst oli) nägi mind esimest korda ja sai teada mu tervislikust seisundist täpselt nii palju kui oli kirjas polikliiniku registratuuri kaardil, ehk siis 10+ aasta tagune info. Kogu see reaalse tervislikuseisundi kontrolli protsess võttis aega maksimaalselt 4 minutit. Selle aja sees mõõdeti veresuhkrut, vererõhku, kontrolliti nägemisteravust ja tehti värvipimedus test, ning vastasin viiele küsimusele jah/ei vastustega stiilis "kas ma tunnen ennast haigena".
Maksis see paber mulle 14.- Euri pluss mingid sendid. Kuna mulle meeldib asju jätkuvalt kroonidesse arvutada siis oli see ca.220.- krooni. Selle raha eest olen nüüd tõestanud oma isiku liiklusohutust, kuna ma näen jätkuvalt hästi ja veresuhkur on normi piires.

Selle kergelt sarkastilise mõtteavalduse sügavam sisu on selles, et ideena on autojuhi tervisliku seisundi kontroll vajalik ja selle eest ka mõistliku summa raha küsimine mõistetav aga see peaks siis ka sisaldama REAALSET haiguste ja vaimse seisundi kontrolli.
Hetkel kinnitasin ma arsti küsimustele vastates lihtsalt oma allkirjaga, et ma ei põe epilepsiat, ei esine teavuse kadusid või vaimseid häireid jne. Sama hästi oleksin võinud allkirjaga kinnitada ka oma nägemise ja vererõhu kohta, ning teha seda näiteks internetis ennast ID-kaardiga audentinuna. ei oleks ma pidanud kesklinna minema ja ka arst oleks ehk saanud midagi paremat selle ajaga teha.

Mul oli omal ajal täpselt sama lugu. Oma perearsti pole ma kusjuures mitte kunagi näinud, 3x on mul teda vaja olnud (kahel korral arstitõend juhilubade jaoks ja korra haiguslehe saamiseks). Iga kord on õige arst puhkusel olnud ja teda asendanud üks teine arst.
Aga selles suhtes oli eelkirjutanul küll korralik ja tõhus kontroll, et minul ei mõõdetud vist isegi vererõhku, suhkrust rääkimata. Küsiti, mis värvi on lambikuppel ja mingid suvalised laual vedelevad esemed ja sellega see kontroll piirdus. Raha küsiti tollal vist 150.- vana ühikut.

Ja nüüd, paberivabast arkist arstõendeid kontrollides, vaatab mulle sealt vastu hoopis mingi kolmas nimi, mida ma kunagi kuulnudki pole. Üsna kindlasti käisin ma seda tõendit tegemas just selle oma "asendusperearsti" juures, aga tõendil on kellegi teise nimi.

Enda puhul võin muidugi öelda, et mõneks ajaks olen vast veel liiklusohutu liikleja, sest EKV Med. komisjon uuris päris põhjalikult. Nende ettekirjutuse tõttu ei tohi ma ka ilma okulaarideta rooli ronida, perearst oleks selle osa jätnud mu isiklikuks mureks.

[Aspelund]

Eks see on iga perearsti enda südametunnistusel, kui hästi ta oma tööd teeb. Või kas kontrollitaval on huvi üldse teada saada, mis seisus ta tervis on. Petta saab muidugi alati, lihtsalt selle hind nii kaudselt kui otseselt väga kõrge.

Teoreetiliselt on võimalik perearstilt kahjutasu hakata nõudma, kui näiteks äsja terveks tunnistatud kodanik suhkruhaiguse või südamerikke tõttu peagi mingi suurema crashi korraldab.

Minu viimane kokkupuude juhilubade tervisetõendi saamiseks meditsiinipersonaliga kestis vähemalt tunni, selle jooksul torkis ja uuris mind terve rida erinevaid arste. Eks see sõltub muidugi ka sellest, milline tähestik lubadel tõendiga toetamist vajab.

Mul oli sügavalt hea meel, et nad oma tööd nii tõsiselt võtsid. Parem on teada seda, mis seisus Sa oled ja mis vead Sul on, kui hakata hiljem vanduma, et raisk, kaks aastat tagasi oleks pidand kohe arsti juurde minema. Elu näitab oma julmal moel sellise suhtumise vead kohe ära. "Heal" juhul maksab selle vea "elava näitena" kinni keegi teine, halval juhul maksad ise. Näha suremas inimest, kes arvas, et "see valu läheb varsti üle" on väga ekstreemne kogemus.

Mis demagoogilistesse väidetesse puutub, siis maailmas juba eksisteerivad kohad, kus linnades on valitud sõiduradadele asja vaid neil autodel, milles on vähemalt kaks inimest. Ka ju räme piirang liikumisvabaduse osas?

Maailmas valdavaid trende vaadates on pigem tõenäoline, et soodustatakse just autode maksimaalset ärakasutamist... viiekohalisest autost neljakohalise tegemine seadusega on selline maiade maailmalõpu teema.

Piirkiiruse vähendamis osas võib ju laskmata karu nahka jagada, aga enne, kui pole selge, kas, kus ja kui palju kiirust vähendatakse, on see suht sisutu töö.

Selge on ka see, et meie teedel ja tänavatel on rohkelt kohti, kus maksimaalse lubatud kiirusega liikumine on ohtlik. Sellistes kohtades on minu arust kiiruse piiramine vajalik. Ja neid kohti ei valita Maanteeametis noolemänguga Eesti maanteede kaardi pihta või täringut veeretades. Need kohad ilmnevad liiklusõnnetusi ja rikkumisi analüüsides.

Samas on nii minus kui küllap ka teistes ikka peidus Sebastien Loeb või Sebastian Vettel, kes kinnitab, et selle kurvi või teelõigu läbimine 90-ga pole midagi hullu, mis sest, et märk 70 näitab. No saadki hakkama. Saad täna, homme, ülehomme. Aga jackpot ei pruugi olla igavene.

[zazik]

Piirkiiruse vähendamis osas võib ju laskmata karu nahka jagada, aga enne, kui pole selge, kas, kus ja kui palju kiirust vähendatakse, on see suht sisutu töö.

Selge on ka see, et meie teedel ja tänavatel on rohkelt kohti, kus maksimaalse lubatud kiirusega liikumine on ohtlik. Sellistes kohtades on minu arust kiiruse piiramine vajalik. Ja neid kohti ei valita Maanteeametis noolemänguga Eesti maanteede kaardi pihta või täringut veeretades. Need kohad ilmnevad liiklusõnnetusi ja rikkumisi analüüsides.

Samas on nii minus kui küllap ka teistes ikka peidus Sebastien Loeb või Sebastian Vettel, kes kinnitab, et selle kurvi või teelõigu läbimine 90-ga pole midagi hullu, mis sest, et märk 70 näitab. No saadki hakkama. Saad täna, homme, ülehomme. Aga jackpot ei pruugi olla igavene.

Kas keelamise asemel poleks mõistlik soosida inimeste sõitma õppimist/õpetamist? Muidu jõuamegi varsti sinnamaale, kus 90-kraadisesse kurvi minnakse sajaga, sest märki ju pole.
Iga selline piirang just sellesse suunda meid juhib, kuna paraku toodetakse meil massiliselt "juhte"(juhtimisõigusega isikuid) kes nagunii ei suuda vajalikul määral liikluses kaasa mõelda.

[Aspelund]

Proovigu vaid keegi iitsatada, et juhilubade saamiseks vajalik koolitus peaks olema põhjalikum. See isend torgitakse kohe sõnadega Delfi solgitorus surnuks. Torgivad isegi need, kellel load juba käes.

Aga mõned mõtted isenda näitel: oma load sain ma 19 aastat tagasi. Kooli kaudu. Kaks aastat õppisin liiklust ja autode ehitust. Autode ehitus pakkus mingitki huvi, aga liiklus tundus pigem selline tüütu jama, milega Must Luik meid "vägistada" üritas.

Õppesõidukiks oli Gaz-52, mille peamine roll oli aidata sõiduõpetaja eraautol prii bensiiniga varustada. Kanistrist bensiinist (20 liitrit) piisas pooleks tunniks linnas ukerdamiseks. Sõidukordi oli umbes kümmekond.

Eksamisõit? Manööverdamine 52-ga boksi. Linnas Volga GAZ-24 roolis kaks tänavavahet, üks parempööre. Soovitus käigukangi mitte tõmmata, kuna kang tuleb kastist välja. Ja olidki load käes.

Kas ma oskasin sõita? Toona enda arvates küll ja mitte halvasti. Tagantjärele vaadates: ega mitte. Mingid masinlikud nurgelised sõiduvõtted olid olemas, aga mitte sõiduoskus.

Kas ma nüüd oskan sõita? 19 aasta kogemuse najal olen ma kindlasti ettevaatlikum. Uljust on kõvasti vähem, pigem üritan liigelda kindla peale. Oluliselt on paranenud liikluse kui terviku tajumine.

Kolm aastat tagasi läksin taas autokooli. Et saaksid juhiloal täidetud seni tühjad lüngad. Sõitmisega ma hätta ei jäänud, aga liikluses olin täielik äpu. Esimesed testid olid vigade hulka arvates kohutavad. Seekord võtsin ma aga õppimist tõsiselt. Lugesin, lahendasin teste, lugesin, lahendasin teste. Kokkuvõttes: ma sain palju targemaks. Ausalt ja irooniata. Ja ma olen tänu sellele kindlasti parem liikleja kui enne autokooli naasmist. ARK-s kulus seega kolmel erineval korral (mootorratast, buss, haagis) liikluseksami edukaks sooritamiseks vähem kui viist minutit.

Eelneva jutu kokkuvõtteks on mõned mõtted: teooria ei asenda praktikat ehk sõiduoskus tuleb ikkagi reaalse juhtimise najal. Alustuseks sõiduõpetaja kõrval lihvides, hiljem iseseisvalt.

Teiseks on oluline huvi ja sobiva mõttemaailma olemasolu. Linnukese pärast õppijat ei tee targamaks ka keerukam programm. Linnukese pärast õpetaja on sama lootusetu juhtum.

Eks palju on kinni ka õppija eas. Mingil perioodil oled ju kõige targem/ilusam/seksikam kõigis asjades, kaasa arvatud auto juhtimine. Teised ei saa sellest lihtsalt aru...

Tõdemus, et oled õllekõhuga kergelt kiilanev keskea pretendent, kes tegelikult peaks oma teadmisi auto juhtimise või liikluseeskirjade osas täiendama, tuleb ise..aga millalgi hiljem.

Millega ma täiendaks õpet? Kindlasti suurlinna liikluse tundmaõppimisega. Maanteel on lihtsam, aga kui sul on ees viis sõidurada, ümber aga paarkümmend kaasliiklejat, võtab algajal pea ringi käima küll. Väikelinnade väikeliiklus ei anna siin mingit kogemust.

Teisalt vajaks ka demonstreerimist see, et kiirus ja füüsikareeglid võtavad juhtimise üle seal, kus juhi arvates on tema veel roolimees. Et 90-ga sama paljude kraadidega kurvi minnes võib tekkida vajadus auto võsast välja veereteda.

Mingil moel peaks noortele tutvustama ka liiklusõnnetuste tagajärgi, seda just inimeste osas. Surnukuuris nähtud hakkliha annab tõenäoliselt rohkem kasu kui sada liiklusohutuse teemalist plakatit.

Aga las muljetab mõni noorem kodanik, kes äsja load saanud. Äkki on neil selgem vaade sellest, mida võiks paremini.

[PlyVal64]

Vana ment koos oma kaaskonnaga hakkab juba reaalselt mõistust kaotama...
Jah, ka mina sõidan viimased 10 aastat pigem 85 kui 119 km/h... aga kaks asja lugupeetud mode mõttest ei vasta kuidagi tõele: Eesti teed on üldiselt väga heas korras ja liiklust ei ole põhimõtteliselt mitte kusagil mujal, kui põhimaanteedel! Ja vaat see on nüüd küll asi, milles me Tiinaga oleme kindlasti ühed tugevamad teadjad Eestis

Laupäeval sõitsime Talveralli trassi täispikkuses läbi ja kõrvalteedel tuli meile vastu selle jämedalt 350 km peale suurusjärk 15-20 autot! See on siiski meil kümnes aasta rallirada sisse sõita ja oleme läbi käinud põhimõtteliselt kogu mandriosa teedevõrgustiku ning mida ei ole, on liiklustihedus! Loomulikult on palju teid, kus kurvid tulevad ootamatult, on hüpekatega teid jne aga needki muudkui saavad uuendatud ja meie tegemine on iga aastaga üha raskem! Tõsi, tee tehakse sirgemaks ja laiemaks aga ohutumaks mitte: mõlemas servas mõrvarkraavid. Ka see on reaalne elu.
Kuna kõikjal väljaspool asulaid on teede maksimumkiirus 90 km/h, siis seda ei pea teps mitte sõitma! Proovisin, seekord rajaauto nelivedune Audi: tundes teed, mäletades ohtlikumaid kurve, sõitas "mugavuse piiril" siiski vägagi libedasõbraliku tranduletiga ja ma pole kindlasti ka Eesti kõige sitem autojuht, saime ühe AKPst AKPni lõigu keskmiseks kiiruseks 58 km/h!!! Muidugi saab mõnel nähtaval sirgel paugutada ka 100+ km/h aga KESKMINE kõrvalteedel liikumise kiirus on KAUGEL maksimaalsest lubatust!!! Isegi maateel on KESKMISEKS 90 km/h saada päris raske, selleks peab päris pikalt aega olema! Tegime ka selle proovi ära: vahetult enne Sauga ringteed nullisin ära. Kuna ringil ei lajata 90 km/h, hakkas vaikselt keskmist tõstma ja esimene number oli 48 km/h. Ühel möödasõidul vajutasin hetkeks 106 km/h ja lasin kohe tagasi aga sõitsin seekord teadlikult selle "radari eksimus jagu peale" ehk 93-94 km/h. Liiklus Tln-Pärnu trassi kohta olematult ja Märjamaaks sai keskmise 90 peale. Sama tempoga jätkates oli kilulinna piiriks foori all keskmine 92 km/h. Kuna paar 70 ala on AJALISELT ülilühikesed, siis kannatab igati LE järgi sõita. Ning see korra sirgel 3-4 sekundit 106 km/h ka ei tõsta keskmist, samas sai 70'ga liikuvast krusast möödutud ajaliselt ja ka teepikkuses kordades lühemalt. Ning see hetkekiirus oli ka teeoludele, autole ja juhi oskustele igati sobilik.

Minu isiklik ja raudkindel seisukoht on: Eesti teed ja nende hooldamine ON väga head ka talvisel ajal; liiklustihedus on kõrvalteedel olematu; lubatud maksimumi torkimise asemel tuleb panustada inimeste suhtumise muutmisesse. Kiirus pole mitte kunagi kedagi tapnud - ikka äkiline seismajäämine. Ka kruusatee kilomeetrisel sirgel on 200 km/h ohutu, kui enne järgmist kurvi pidurdatakse sisenemiskiirus 70 peale. Aga pole ohutu näiteks maksimaalne lubatu 70 või 60 või 50 km/h, kui kiilasjääs kurvi läbimise maksimumkiirus antud ajahetkel tänu füüsikaseaduste absoluutsele kehtimisele on 15 km/h!!! On ju sees punkt: tuleb valida teeoludele vastav kiirus.

[honkomees]

... aga kaks asja lugupeetud mode mõttest ei vasta kuidagi tõele: Eesti teed on üldiselt väga heas korras ja liiklust ei ole põhgimõtteliselt mitte kusgil mujal, kui põhimanteedel! ... kõrvalteedel tuli meile vastu selle jämedalt 350 km peale suurusjärk 15-20 autot! ... põhimõtteliselt kogu mandriosa teedevõrgustiku ning mida ei ole, on liiklustihedus! ...
Minu isiklik ja raudkindel seisukoht on: Eesti teed ja nende hooldamine ON väga head ka talvisel ajal; liiklustihedus on kõrvalteedel olematu; lubatud maksimumi torkimise asemel tuleb panustada inimeste suhtumise muutmisesse. Kiirus pole mitte kunagi kedagi tapnud - ikka äkiline seismajäämine. Ka kruusatee kilomeetrisel sirgel on 200 km/h ohutu, kui enne järgmist kurvi pidurdatakse sisenemiskiirus 70 peale. Aga pole ohutu näiteks maksimaalne lubatu 70 või 60 või 50 km/h, kui kiilasjääs kurvi läbimise maksimumkiirus antud ajahetkel tänu füüsikaseaduste absoluutsele kehtimisele on 15 km/h!!! On ju sees punkt: tuleb valida teeoludele vastav kiirus.

Kahe käega eelneva jutuga päri!

Meie teede seisukord on üsna hea ja seda igal ajal. Liiklust praktiliselt pole, seda ka kurikuulsal T2-l (Tallinn-Tartu) v.a. hommikused ja õhtused tipptunnid.

Ise olen ka ise kiirust tunduvalt alla võtnud (vanus hakkab tunda andma, ikkagi 35 aastat roolis), aga mõõdutundetut uimerdamist siiski heaks ei kiida. Igapäevaselt ju vaja tööle sõita üle 100 km ja kaotada iga päev pool tundi oma niigi napist vabast ajast pole tahtmist.

Nooremas eas sai nendel Haanjamaa kruusateedel sõidetud igapäevaselt kiirusega 100-150 km/h (vaatamise hetkedel), milline seal keskmine tuli, ei tea mitte, sest kindlasti olid ka kurvides madalamad kiirused. Praegu on seier ikka tagasihoidlikult 70-90 vahel. Muidugi olid nondel naastrehvideta aegadel ka päevad kui 8 km läbimiseks kulus 1,5 tundi, aga ekstreempäevad ei lähe arvesse. Teed tundes oli sellise kiirusega sõit täiesti võimalik ja sai avariideta hakkama.

[PlyVal64]

Nooremas eas sai nendel Haanjamaa kruusateedel sõidetud igapäevaselt kiirusega 100-150 km/h (vaatamise hetkedel), milline seal keskmine tuli, ei tea mitte, sest kindlasti olid ka kurvides madalamad kiirused.

Kiirust vaadatakse tavaliselt "rahulikul" sirgel, samas pidurdusvõime ja negatiivne kiriendus on isegi vanakooli "kehvade" piduritega päris arvestatav. Talv ja libe on muidugi teine teema, kiilakal võib see kiirendus vägagi nullilähedse numbriga võrduda isegi olematul kiirusel Kuid et Eesti tüüpilisel kruusa- või pinanskattega kõrvalteel suuta sõita keskmsieks kiiruseks lubatud 90 km/h on peaaegu võimatu. Ainult autoralli ajal või tõeliselt hea moodsa 4WD autoga aga ka siis peab kettas oskaja ja "munadega" vend olema. Sellise keskmise saad paari kilomeetri peale, 25-kilomeetrisele kruusateede võrgustiku ringile on see põhimõtteliselt võimatu tavapäeval tavaautoga. LE aga kehtiks kaudselt väga pika kilometraaži kohta.

Selge, et liigne ALGkiirus on ohtlik õnnetuse puhul aga see ei ole mitte kunagi õnnetuse ainuke või peamine põhjus. Alati on "miljon muud objektivsemat põhjust" alates joomasest peast, oskamatust käitumisest roolis, liigsest enesekindlusest, looduslikest eripäradest kuni tõesti ka selle "valesti valitud kiiruseni", mis ei pruugi üldse olla ligilähedalgi maksimaalsele lubatule. Ei ole küll õnnetuste ekspert aga päris kindlasti toimuvad absoluutne enamus õnnetustest lubatust madalamatel kiirustel. Sealt veel omakorda palju madalam on reaalse kokkupõrkamise kiirus. Eriti kehtib see asulaväliste õnnetuste kohta, asulates, kus on 50 ja tihtipeale ka 30 või üldse õueala 20 km/h, on natuke teine teema. Kuid ka asulas, kus tüüpilisim õnnetus on tagant otsa sõit, siis 50 km/h seisvale masinale sisse lajatamine teeb autod ikka VÄGA katki. Piisab, kui korrakski jõudad pedaali muljuda ja reaalne põrkekiirus on juba alla lubatu...
Minu arust fetišeeritakse vanade miilitsate poolt liiga palju mõistet "kiirus", see on vaid üks ja väga väike osa kogu liikluskultuurist. Kiirusega on pigem see probleem, et inimesed ei oska aega ja kohta valida, kus kiirusega "tegeleda". Udus ja tuisus jõulueelsel Tartu trassil "silm ruutus" 92 km/h kõigist teeoludele vastavalt kiiruse valinutest mööda pressida - selle eest võiks tegelikult idioodi otse vangi pista. Samas minu oma kohalik rekord avalikul teel 230+ km/h ei teinud ju kellelegi liiga... Valid aja, koha, auto... ja enne kurvi või vastutulija nägemisel pidurdad kohe kiiruse lubatu peale.

[sm. Eestimaa]

Nende liiklusõnnetustega on värk selline, et suurem osa nende põhjustajateks on liiklejad mitte kiirus. Küll aga on kiirus kõige olulisem faktor, millest oleneb õnnetuste tagajärg.
Näiteks sõites kiirusega 80 km/h on laupkokkupõrkes hukkumise risk 25% kui samas 90km/h liikudes on surmasaamise tõenäosus juba 65% ja 100 km/h puhul 90%. Ehk kui juhtub sajaga sõites laubakas on arvatavasti kinnise kirstu matus kõigile...
Ja selle vastu nö võideldaksegi, maanteeamet ei kiusa kedagi, kui loobuti nt Tartu mnt 100km/h aladest. Lihtsalt see teoreetiline 6 minutiline ajavõit (reaalne oli heal juhul 3 min) Tartusse sõidul on niivõrd tühine sellega kaasneva riski puhul.
Hinnanguliselt on õnnetuses hukkunu maksumus ühikonnale 1 miljon €... 100 liiklusõnnetuses hukkunut aastas- 100 miljonit. Tagajärjed surmasaanu lähedastele on hoopis teine ooper.

Üldiselt võiks kehtestada asulaväliseks piirkiiruseks 80 km/h, kuid vaadates delfi kommentaare ja hinnates üldist rahva "tarkust", siis oleks see poliitiline surm kellele iganes puldis olevale (mis sest et eetiline otsus).

Lisa1 parandus: http://www.mnt.ee/failid/JK%20SELETUSKIRI.PDF lk 8 on näha graafik, millel hukkumise riskid sõltuvad kiirusest

[Talupoeg taluja]

Huvitav on see,et kui juba niipalju inimesi liikluses hukkub ja need kadunud inimesed on juba rahaks arvestatud,miks ei ole valitsus lillegi liigutanud. Palju laipu siis peab veel tulema,kui keegi hakkab tegutsema? Ise olen täitsa 80- se kiirusega maanteedel nõus.
Eriti tore lugu on aga kruusateedega. Nutulaul,et meil pole raha kõrvalteede remondiks(kruusakattega teed),ei tule ka keegi tarkadest ametnikest selle peale,et kruusateedel tuleks kiirust piirata vähemalt 70-peale. Miks? Sellepärast,et mida kiiremini liigub auto,seda rohkem tolmu üles keerutab. Kui keegi ei usu,võin ise aia taga näidata,kuidas tegelik elu on. Aga vingumine,et raha pole,on küll lausvale. Ma olen nõus igale ametnikule näitama,kus raha on ja kuidas seda raisatakse täie auruga Ja minu seekordses postituses pole sõnakestki algteemast. Jumala tõsi! Lugege ise,kui ei usu.....

[Roland]

...
PS Palun mitte alustada hala teemal "riik kiusab".

Foorumis kõvatamise asemel tehke midagi reaalselt ära. Valimiste aasta ju. Jube lihtne on võimulolijaid kritiseerida. Olge paremad ja näidake ette, kuidas paremini saab!

Täitsa nõus aga mida sa ikka teha saad. Käin valimas igal korral. Valin igati mõistliku inimese,kuid valituks saab hoopis keski teine ja mida ma muuta siis saan? Mitte midagi. Ennem ei muutu midagi,kui meie valimissüsteemi ei muudeta. Kuidas seda aga muuta? Valitsus seda ise ei tee ju. Rahvast ka keegi ei kuula. Teevad,mis tahavad ja peale valimisi siis öeldakse mulle:"Ise valisite ju." Vaat sellepärast ongi meie riik sellises kehvas seisus.
Läheks ka minema aga kodus on mugavam....

Jah olen Sinuga täiesti ühel meelel!!!Sama valimise teema alati!

[Külahull]

Mind huvitab tegelikult rohkem see, et kui me kõik oleme selles Eu lekkivas paadis ühiselt, siis miks on reeglid erinevates riikides seinast-seina?

[Talupoeg taluja]

Mind huvitab tegelikult rohkem see, et kui me kõik oleme selles Eu lekkivas paadis ühiselt, siis miks on reeglid erinevates riikides seinast-seina?

Väikevend jääb ikka väikevennaks.....

[Roland]

Mind huvitab tegelikult rohkem see, et kui me kõik oleme selles Eu lekkivas paadis ühiselt, siis miks on reeglid erinevates riikides seinast-seina?

Väikevend jääb ikka väikevennaks.....

[Külahull]

Pigem vist asi selles, et meie riigitegelased soovisid saada kohe niiiii väga sinna imedemaale, et jäi lepingutes "väikses kirjas" tekst lugemata ja allkiri alla. Nüüd ongi igatsugused trahvid ja muud asjad käes. Lisaks ka veel eestlastele üliomane loll agarus ja soov olla pühamad kui paavst ise. Nii tulebki iga kilu joonlauaga üle mõõta ja kõver kurk ära hävitada, neid näiteid võiks lõputult tuua....

[PlyVal64]

Selle kiiruse piiramise asja peale: järjekordne täisring 600 km Talverallit, seekord siis nädala esimesel tööpäeval sõidetud. Saldo: Tln-Türi 9-10 hommikul, parimal juhul KOOS Rapla läbimisega 30 autot.
Türi-Karksi-Pärnu mööda enamuses riigi hallatavaid kõrvalmaanteid pidi: teehooldus ideaalne (KÕIK peale ühe ~5 km pikkuse lõigu) kamm-hööveldatud ja ideaalselt siledad. Kus võimalik, kruusani ehk kare ja mõnes kohas oli ka LIIVATATUD!

Autode saldo: kuna öösel kergelt oli tuisanud, siis 2X veoauto-sahk + 1 traktor-sahk. Minu arust raiskamine aga jäta korra lükkamata, loll eestlane karjub end hingetuks!
1 kauplusauto, 1 plekk-katuste tegija läks kaubikuga koju lõunale, 10 töötut pereema tõid-viisid lapsi kuhugi ja käisid poes, Viljandi ümbruse suurtel teedel oli isegi paar veoautot ja see oli kõik!!! Tõesti, kuna käib ohjeldamatu RMK poolne lageraie, siis nende uhked maasturid ja paari saeraami juures ka olid sellised 50-100K eur letihinnaga maastikumasinad. Aga need seisid.
Mingisuguse elu märke hakkas tekkima Pärnule lähenedes peamagistraalidel, Pärnu-Tln oli muidugi võõrriikide rekkaid täis.
Ehk mitte millegi poolest ei erine ei laupäev, pühapäev ega esmaspäev üksteisest - elu Eesti maapiirkondades pole. Kui 300 km kõrvalmaateede peale saab kokku kuni 20 motoriseeritud liiklusvahendit ja 4 jalakäijat, siis ei ole ega saagi rääkida mingist liiklustihedusest, ohtlikusest jne. Isegi need õnnetud lõunapoolsed väikelinnad on suures piires elaniketa pommiaugud LIIKLUSE mõistes. Kolm autot tunnis aga miljonid eurod on teedesse taotud...

Peaks äkki Maanteeametist mõne tegelase ükskord kaasa võtma ja TEGELIKKU olukorda Eesti teedel tutvustama? Mõni valla hooldatav tee võib olla kitsas, kammimata, pööre ligalibe - jah, KOVidel pole ei raha ega tehniakt. Aga neil pole ka mitte ühte OLULIST teed hooldada - kõikide valdade peamised ühendusteed, mida "kogemata" võivad kasutama juhtuda mõned võõrad hooajal - on hetkeseisuga fenomenaalselt hästi hooldatud, karedad ja laudsiledad. Nii on see olnud viimased 5 aastat kindlasti k.a. kahe talve tagune lumehullus.
Kui võõras läheb nüüd teadlikult "karutagumikus" paksus laanes asuvasse kolkakülla ja see tee on russiga jõnksulisena lahti lükatud ning metsatraktori poolt vagudesse sõidetud, see on täiesti sõitja isiklik traagika. Mis aga kõige hullem: me pole selliseid enam kaua suutnud leida Hea meelega "leiaks" mõne sellise tee, mis oleks totaalne kuumaastik aga seejuures nii 99% kindlusega läbitav ka peale öist tuisku ja annaks sinna mingi mõnusa kõrge keskmise... Reaalne seis on aga see, et mõnusad "ralliteed" on valla jaoks täiesti ebaolulised, seal ei ela mitte keegi ja neid ei hooldata ei suvel ega lükata lahti talvel. Ning kui mõni selline suvine ebatasane-"ebavajalik" rallitee hooldatakse korralikult ära külmal lumega talvel, muutub see laudsiledaks "liiga kiireks" teeks.