[deeremees]

Millega võiks olla tegu? Panin ka pildi ülesse, et seda näha. Olen küsinud osadelt inimestelt ja nad on rääkinud, et need rohelised putkad on seotud Kaugside magistraaliga. Aga mis nende otstarve on?







Muudetud: Grammatika-natsid muutisd postituse pealkirja ja lisasid kirjavahemärke. Palun järgmine kord, enne postituse tegemist, suurest teadmiste saamise joovastusest maha rahuneda.

[Mossemees]

Eks nad ilmselt vahevõimendusjaamad on. Kaugside kohta leiad huvitavat lugemist siit: http://www.hot.ee/k/kaugside/

[deeremees]

Mis nende tööpõhi mõte oli. Mul kodukandis on ka samasugune, aga ise pole selle juures käinud. Nüüdseks on ka vanaraua vargad ukse ka eest viinud.

[Mossemees]

Põhimõte on üldjoontes see, et pikkade sideliinide puhul on kaabli takistuse tõttu iga teatud maa tagant tarvis signaali võimendada, et traadi teises otsas ikka midagi kuulda oleks.

[deeremees]

Arvatavasti töötab see kaabel veel tänaseni või ei tööta.

[Mossemees]

Arvatavasti töötab see kaabel veel tänaseni või ei tööta.

Kui juba metallivargad kallal käivad, siis kaldun arvama, et ei tööta. Omaaegsete metallkaablite asemel on tänapäeval palju suuremaid (andme)sidemahtusid võimaldavad lahendused kasutusel, nagu nt. fiiberoptilised valguskaablid, samuti igasugused raadiolingid ja satelliitside.

[deeremees]

Ma ise ka kaldun arvama et ei tööta enam. Kui teadus on arenenud nii plaju arenenud .

[IIIFFFAR]

Kopi-pasta ülalolevalt lingilt:

Seoses kiud-optiliste kaablite ja digitalseadmete kasutusele võtmisega, lõpetati 1998. aastal koaksiaalmagistraali kasutamine.

[deeremees]

OK ma ei pannud seda tähele siis on jah. Aga selle kaabli paigalduse kohta kuskil ka fotosid on huvitav oleks vaatada.

[Daff]

Mul maja lähedal samasugune majakene. Kaabel pandi maasse 1980 aasta olümpia tarvis ja töötab tänase päevani. Ootan ise millal mõni liin vabaneks, et saaks juhtme majja vedada.
Ehitamise ajal õnnestus korra pilk ka sinna sisse visata, siis oli seal näha meeletu lasu turritavaid juhtmeid. Rohkem seda õnne pole olnud ja kapp on tänase päevani kenasti lukus.

[deeremees]

Mina elan Valga Uulu maantee ääres ja seal on metallivargad kõik selle majakese uksed ära viinud. Tahaks ka ise sinna sisse piiluda. Kus maakonnas sul see kaabel läbi läheb. Mul läheb ta koduaiast läbi. Ise olen Valgamaal.

---

Kahju et ei ole seda sündmust jäädvustatud piltidena.

[Daff]

See kaabel kulgeb Tartust läbi Otepää, Sangaste, Tsirguliina ning lõpetab Valgas. Ise elan ka Valgamaal ja selle kaabli paigaldamise ajal räägiti, et Olümpia on tulekul ja vaja suurtele ülemustele uus liin vedada. Palju selles jutus tõtt on,mina kosta ei oska. Aga tundub et me elame erinevate kaablite lähedal.

[deeremees]

Ma seda ei teadnuki et see kaabel Tartust, otepäält, Sangastest ja Valga läbib. Ma teadsin et tuleb Lätimaalt Erglist siis valga pärnu jne.

[deeremees]

Kas see on ka seotud Olümpia kaabliga, mis siin pildil on.

[Daff]

Mul siin läheduses paar sellist karpi toki otsas täitsa olemas.
Tundub, et see kaabel hargnes ja selle otsa ühendati kõik suuremad linnad

[deeremees]

Minu kodukandis selliseid näind ei ole aga minuarust Valga poole minna siis vist oli küll kui ma õigesti mäletan. Kas nendest karpidest läksid siis mingid teised kaablid linnadesse või midagi sarnast

---

Kas kaabel magistraali vedamiseks kasutati Vene T 100 tüüpi traktoreid. Milline see kaabliader välja ka nägi.

[Daff]

Meie kohal sikutasid seda atra algul kaks T-4 tüüpi traktorit. Kui aga see vigur vana tee sisse kinni jäi toodi lisaks ka üks Joss kohale. Edasi nad kolmekesi kappasid Valga poole. Atra ennast ei olnud näha kuna see oli kogu aeg maa sees, aga sügavuseks ütlesid mehed olevat 1,20. Selle kaabliadraga olevat selline jama, et kui teda oli olude sunnil vaja maa seest välja kaevata, pidi selle koha peale ka jätku tegema. Siis nad üritasidki iga hinna eest, maksku mis maksab, seda atra igaltpoolt läbi tõmmata.

Aga nende karpide otstarvet täpselt ei tea. Tundub, et need on võibolla jätkukohad. Kahte karpi ma tean ja sinna on hiljem ühendatud mõlemasse interneti püsiühendus kahe taluniku jaoks.

[deeremees]

Eks ta ole jah suht tüütu seda kaablit jakata seal peab ikka teadma kuidas neid kokku panna. Lihtsam muidugi ader igalt poolt läbi vedada. Huvitav kuidas ja mis moodi nad jõest läbi veadasid seda kaablit. Valga poole minnes on mõni jõgi ikka täiesti olemas. Kas T 4 traktorid on need vene ALTAI tüüpi traktorid.

[Daff]

Emajõest Sangastes marssisid nad sirge seljaga läbi. Aga Laatre järvest veeti paadiga köis üle, siis tõmmati traktoriga tross järgi ja see ader veeti trossi otsas läbi järve. Seal juhtus neil veel üks pisike jama. Kuna järve forsseerimiseks kogemused puudusid siis unustati kaablirullid kärupeal lukustamatta ja keset järve tõusid rullid veepeale ja panid allavoolu minema. Kogu operatsioon oli vaja korrata.

Need T-4 on suht haruldased masinad eestis. Nad on DT ja jossi vahepealsed traktorid. Veojõuklassist 4,0 KN. Mootor oli A-01M 130 Hp. 6 silindriline ridamootor.

[krossifänn]

Sihuke metallputka on ka Tartust umb.13 kilti Elva poole sõita.Koha nimeks Valgeristi.See oli jah kaablite nö. sõlmpunkt.Mitmest suunast neid sinna kokku jooksis.Poisikesepõlves sai ka mõnel korral nähtud seda kaabliadra tõmbamist.
Tavaliselt oli ees kaks jossi,vahel ka kolm.Vedasid läbi kruusateede,kraavide jne.Atra ilma tungiva vajaduseta üles ei tõstetud jah.Neid liitekohti tuli niigi teha kohtades kus kaablirull otsa sai ja tuli uuega alustada.Meenub et vihmase ilma korral pandi liitekoha e.muhvi kohale telk üles ja seal siis jatkati.
Selline on siis josside järel veetav kaabliader.Ei tea kas kaks T-4ja samasugust tirisid? Pehmema pinnase korral jõuavad vast tõmmata küll.


Ka optilist kaablit tõmmatakse(vähemalt Venemaal)jossidega.

Tiba sellest Tartu smrk.3-ndast kolonnist(Haagel) kes sealkandis kaablit vedasid.Meenub et neil kaabli paigaldamisega eriti kiire ei olnud
Avastasin kaks jossi kaablit vedamas umb.jaanipäevakanti.Seisivad seal ilmatuma aja ja siis vedasid järgmise kaablirulli maa-alla ja jälle seisid- kuni esimeste külmadeni(metallputkani oli jäänd vaid paarkümmend meetrit) Siis vist hakkas kiire sest maa külmumas.Viimase otsa tegi T-180 juba rootoriga.
Mõned pildid siis ka aastast 1985.
Tartu smrk.tehnika