ajast-arust
#1

Esimese sašii käivitamine ainult vändaga- alul bensiiniga. Oli iseendale käivitusmootoriks. Trossiotsas ja mägid on juba mitteametlikud käivitusviisid. Rikkalikult pakuti temale külgekäivaid riistu.
               

MTZ 5 1958 a tehnikaalbumist:


Veider kartulivõtja, mille piide kühveldav liikumine meenutab hargiga kolhoosnikku:    


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#2

Selle vasta kahjuks rohtu pole,et masinad ei muutuks ajast-ja arust asjadeks....
Kõige levinud praeguseks säilinud haakeriistadest on siis ikkagi lattniiduk. Teisi on näha olnud ainult piltidelt. Mul on õnne olnud leida ainult rihmaseibi reduktor,mis käib raami etteotsa. Neid väetisepotte olen ka vanarauas kohanud aga mitte komplektset asja. Nüüdseks on rauaralli juba nii üle käinud,et ei leia vist enam midagi....
Soovitan vaadata selle esimese "iseliikuva raami" käikude kiiruseid. Jälgige palun neljanda ja viienda käigu kiiruse vahet. 4 käik-- 6,77 km.h.
5 käik--13,7
Vaat see on väga omapärane ka minu traktoril DVSš-16 ,kuna käigukast on võetud veel eeskujuks sellelt vanalt mudelilt. Täpselt on nii,et nagu üks käik oleks vahelt puudu. Ja kohapealt ära sõites on päris tegu,võtab suitsupilve taha. 14 hobujõulise mootori puhul vast ikka ka.....
Vasta
#3

Ei tea kas need T-16 lisaseadmed on maailmas ainulaadsed ja analooge ei oma või on RS pealt inspiratsiooni saadud? Viimasel räägiti olla 32 lisaagregaati olnud.
Vasta
#4

Mul on RS'i raamat ja kunagi lugesin sealt ca 120 lisaseadet kokku.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#5

Kui Mtz hädas, pidid edasi aitama krihvid:        
Vasta
#6

(10-02-2013, 10:29 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Soovitan vaadata selle esimese "iseliikuva raami" käikude kiiruseid. Jälgige palun neljanda ja viienda käigu kiiruse vahet. 4 käik-- 6,77 km.h.
5 käik--13,7
Vaat see on väga omapärane ka minu traktoril DVSš-16 ,kuna käigukast on võetud veel eeskujuks sellelt vanalt mudelilt. Täpselt on nii,et nagu üks käik oleks vahelt puudu. Ja kohapealt ära sõites on päris tegu,võtab suitsupilve taha. 14 hobujõulise mootori puhul vast ikka ka.....

Ega sama lugu on ka T-16 ning T 40 jne masinatega.

1-4 veokäigud, 5-6 transportkäigud.

T 16

Arvutuslik liikumiskiirus km/h
1. käik --4,89
2. käik--6,25
3. käik--7,62
4. käik--9,02
5. käik--14,57
6. käik--20,60
Aeglustatud käik--1,38
Tagurpidikäik----4,94

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#7

On keegi eestis oma silmaga selliseid krihve näinud, mis pen.skari pildil on ära toodud?

Ise olen näinud linte, mis MTZ-5 all olid koos abirattaga. Isa mul sõitis sellisega. Talvel igatahes liikus traktor lumes niikaua kui esiaknale lume ette lükkas ja nähtavus alla nulli oli, siis pidi uut rada hakkama otsima.
Hullumeelse läbivusega masin oli.
Need lindid õnneks osaliselt säilinud ja minu käes hetkel, kahjuks lühema variandina. Ainult ümber ratta panemiseks.
Vasta
#8

(11-02-2013, 09:13 AM)mlsluik Kirjutas:  [quote='TALUPOEG TALUJA' pid='302799' dateline='1360481346']


T 16

Arvutuslik liikumiskiirus km/h
1. käik --4,89
2. käik--6,25
3. käik--7,62
4. käik--9,02
5. käik--14,57
6. käik--20,60
Aeglustatud käik--1,38
Tagurpidikäik----4,94

No aga ikka üle poole kiirem pole kahe käigu vahe.....Big Grin
Vasta
#9

(11-02-2013, 01:52 AM)hannest Kirjutas:  Mul on RS'i raamat ja kunagi lugesin sealt ca 120 lisaseadet kokku.

Mul oli kunagi 2 raamatut ja ma sain 127 lisaseadet kokku loetud. Enamus nendest siiamaale muidugi ei jõudnud.
Vasta
#10

RS 09 GT124'l oli roolisambal eespool ka väljavõtt ja toimis selliselt, et paned rooli teistpidi peale ja iste ka teiselepoole roolisammast ja saad traktorit kasutada tagurpidi sõitmiseks. See ilmselt ka lisab hulga tööriistu juurde, mida Vene sassiidel ei ole.
Üllatusena tuli see, et RS kaalub 980 kg. T-25 on juba 1500+ kg, millel kohati jääb massist puudu ja kasutaja Võsa pidevalt hädaldab, kui mõttetu see masin on, samas RS on kõigi meelest kuldaväärt asi.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#11

T25 raskus toetub paljuski "mittevedavale esisillale" kui samas sasii masinatel on kogu raskus tagasilla peal.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#12

(11-02-2013, 14:19 PM)hannest Kirjutas:  Üllatusena tuli see, et RS kaalub 980 kg. T-25 on juba 1500+ kg, millel kohati jääb massist puudu ja kasutaja Võsa pidevalt hädaldab, kui mõttetu see masin on, samas RS on kõigi meelest kuldaväärt asi.

Hädaldan jahToungue Kas keegi saab kaeda, mis on selle RSi kaalujaotus ette/taha pelga prussiga (ja kui palju muudab seda veokast).

Saska (elik T-16 ja selle arendused) on kah nii poolteist tonni, millest kolmveerand on tagasillal ja seadmeta masinal vaid napp 300 esisillal. Ronib küll, kuid keerata ei taha.Cool
Vasta
#13

Raamat annab RS09/124 massiks koos 100kg lisaraskustega esisillal 1600kg. Sellest esisillale langeb (koos lisaraskustega)340kg ja tagumisele sillale 1260kg.
Kast KA-1 kaalub ühe raamatu järgi 275ja teise järgi 333kg. Kastist mingi mõtteline osa jääb tagumisele sillale samuti kanda. Seega T-16 -ga võrreldes praktiliselt sama.
2-sil RS kaalub mootori poolest mõnikümmend kilo vähem, kuid alla tonni ikka olla ei tohiks.
Vasta
#14

Tolle isesõitva šassii jutu peale tekkinud küsimus: kas keegi teab peale venelase ja sakslase mujalt ilmast veel mõnd analoogset masinat??
Enesel pole nigu vastu juhtunud.

loll on loll olla.
Vasta
#15

Soomes tuli "Eilispäivän Traktoreita" järgi 1950 a Allis-Chalmers G mudeli sašiid 13 tk. 11 hp ja väga pentsikud nägid välja. Kogu moos siis.
Ärge T-16`ga ilma miskita ninas sõita proovige. Olen selle korra nagu küünla püsti saanud. Süllekukkunud aku välja, ise ka ja lattidega lükkasin tagasi horisontaali.

Alguse heinapallid olid suuremad, traadiga seotud. Nende tõstmiseks kinnitus auto küljele oma rattaveoga pallitõstja. Kui koorem täis, haakisid küljest ja järgmine tühi auto sõitis ta omale külge.
       
Vasta
#16

(12-02-2013, 02:37 AM)pen.skar Kirjutas:  Ärge T-16`ga ilma miskita ninas sõita proovige. Olen selle korra nagu küünla püsti saanud. Süllekukkunud aku välja, ise ka ja lattidega lükkasin tagasi horisontaali.

Tean ühte vanatüübilist T-16,millel oli raam lühemaks lõigatud. Peremees ütles,et kallakute peale ei tohi niitma minna....pidi üle selja kergelt tõmbama.... Ei saanud ma isegi tookord aru,et mille jama pärast siis üldse lühemaks tehti.... ainuke mõte turgatas,et vast pöörab hästi.... Aga see mõte pole hea.
Vasta
#17

(12-02-2013, 02:37 AM)pen.skar Kirjutas:  ...
Ärge T-16`ga ilma miskita ninas sõita proovige. Olen selle korra nagu küünla püsti saanud. Süllekukkunud aku välja, ise ka ja lattidega lükkasin tagasi horisontaali.
...

Ei õnnestu see nii lihtsalt midagi.Toungue Soolotraktor püsib kenasti maas, kuid vääralt (liiga kõrgele ja taha) haagitud koorem võib ka russi selili tõmmata. Elementaarne ohutustehnika, seltsimehed!Cool
Vasta
#18

Mingi aeg oli igal sovhoosil oma lennuväli, kus AH-2 täideti väetise või mürgiga, tangiti, ja lendu mindi.
   
Üks-kaks inimest pidi lipukesega 60m edasi minema selle ajaga, kui lennuk ümber pööras. Eks nad said seda head kaela ka. Oli vigurimehi, kes altpoolt elektriliini lendasid...
Vasta
#19

Olen kuulnud lugusid. Väetist pandi siis suht suvalt. Oma töö tegi ära ka tuul. Eks kuigivõrd said ka jõed ja metsad väetatud. Kui mürki hakati pritsima siis elanikele anti enne teada nädalake.

Austraalias, USAs kasutatakse siiani. Pidid lendama 200 km/h mõne meetri kõrgusel maast.
Vasta
#20

Ma ei saanud kunagi T-16-ga drenaazikraavist muidu üle kui ladusin õnneks ligiduses leidunud karjakopli betoonposte raami peale terve hunniku. No vägisi käis seisild poolteist meerit maast lahti ja tagurpidi ka välja ei tulnud. Eks sarnaseid olukordi on küngaste ületamisel rohkemgi olnud. RS09 oli selle koha pealt igati stabiisem.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne