palgihaarats
#21

(11-12-2013, 18:05 PM)phyl Kirjutas:  Videot vaadates, siis jäi tunne, et see hevo haaratsi haarde ulatus on nadi võitu.

Teine kord on vaja laiem ports peenemaid puid ka võtta ja kitsa haarde ulatusega on ikka juba jama.

Ahnitsemisega lõhud ära. Haokubude vedamiseks on teised riistad, mis jälle Korralikku Palki nähes ära minestavad.Toungue
Vasta
#22

Parim haarats mis mina näinud olen on sarnane, nagu siin kuskil juba välja toodi. Raam oli ise valmistatud, haaratsi vedasid sirgeks 2 vedru. haaradeks oli kasutatud suuremat sorti fiskarsi lõugasid, ausalt öeldes paistavad küll väiksemad kui need metsaküla või teiste tootjate lõuad, kuid palki mahutasid ja kinni pidasid tunduvalt paremini. Liigendiks oli kasutatud t-150 kardaani risti. Ainus puudus, et puu kohale peab täpselt sõitma, teistega saab raami liigutada veidi.
Vasta
#23

need igasugu uhked riistad on kenad küll, aga põka mõõtu asja nina tõuseb nendega püsti juba ilma koormat hambu võtmatagi.
Vasta
#24
Photo 

[Pilt: IMG_3527.JPG]
Peale pikka kaalumist, osutus väljavalituks Tamsalu haarats.
Vasta
#25

värskendaks ka teemat. sai pandud kalli raha eest maalehte kuulutus ja nüüdseks täpselt teemaks olnud haarats olemas. niipalju sai täiustatud, et ainult ette-taha suunas liikumist lubanud liigend sai asendatud tummise kardaaniristiga ja riist igapäevaselt metsas tööl. samas lähemad külamehed ihuvad ka hammast, seega vähemalt teoreetiliselt on müügipakkumised endiselt oodatud.
Vasta
#26

(01-03-2014, 22:50 PM)Raigo Kirjutas:  [Pilt: IMG_3527.JPG]
Peale pikka kaalumist, osutus väljavalituks Tamsalu haarats.

Omast kogemusest annan nõu, et liiguta haaratsi kinnitus tõste lattidel kerele lähemale. Endal liigutasin siis taga rehvidega ühele joonele.

Variant A on puurida uued augud tõste lattide sisse. Variant B on otsida teised latid ja lühemaks teha.

Miks?

Oluliselt suuremat koormat saad vedada. Endal on hetkel maksimum selline 48cm toores kuuse palk, mis on siis 5,1m pikk. Kui orginaal latid on kasutusel, siis ei saa pooltki nii suurt palki liigutada. Kui raskusi ninale juurde panna, siis saab kindlasti orginaal lattidega ka tõsta, aga siis lähevad juba teised asjad katki.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#27

(02-03-2014, 01:10 AM)diesel Kirjutas:  värskendaks ka teemat. sai pandud kalli raha eest maalehte kuulutus ja nüüdseks täpselt teemaks olnud haarats olemas. niipalju sai täiustatud, et ainult ette-taha suunas liikumist lubanud liigend sai asendatud tummise kardaaniristiga ja riist igapäevaselt metsas tööl. samas lähemad külamehed ihuvad ka hammast, seega vähemalt teoreetiliselt on müügipakkumised endiselt oodatud.

Ole hea tee pilti haaratsist ja modifitseerimisest

Phyl: Praeguse seisuga saab 2x5m diam ca 30 cm külge võtta, siis püsivad veel rattad maas. Soovitus on hea aga kuna aastane veomaht on väike, siis esialgu ümberehitust tegema ei hakka.
Vasta
#28

(02-03-2014, 09:27 AM)Raigo Kirjutas:  Ole hea tee pilti haaratsist ja modifitseerimisest

Phyl: Praeguse seisuga saab 2x5m diam ca 30 cm külge võtta, siis püsivad veel rattad maas. Soovitus on hea aga kuna aastane veomaht on väike, siis esialgu ümberehitust tegema ei hakka.

+1.

Otsi lühemad aisad ja saad valutumalt.
Mida "lähemale" palgi traktorile saad, seda vähem kaalub esiotsa maast lahti.Cool Kui kännud-kivid ei sega, võid peenemal pulgal otsa ka tagasilla alla jätta. Tõsi, siis pead täpselt sihtima...
Vasta
#29

Täna murdus haaratsiga 2 kuuse palki tõstes russi aisa pikendi ära. Big Grin Polnud eriti rasked palgid kuna esiotsa üles ei kergitanud.
Vasta
#30

pilte. aga palun.
[Pilt: 2322068535d079_t.jpg]
[Pilt: 232206877c8784_t.jpg]
[Pilt: 23220693a37a3f_t.jpg]
ja täna on vist murdumiste päev.
igatahes veidi peale nende piltide tegemist oli seis selline:
[Pilt: 232206957d2b77_t.jpg]
keevitus ei pidanud. pinda oli vist pisut vähe. aga juba enne murdumist oli selge, et ühekordsest on vähe. kuna ruumi on, siis peaks vist topeltliigendi panema. teemaks siis see, et originaalseades haarats tühjalt sõites peksis koledasti külgede suunas "piirajasse". kardaanirist leevendas asja oluliselt, aga suurema amplituudiga kõikumised tegid ikka kõva kolaka. koormaga sõites toimib ka originaal nigu unistus.
Vasta
#31

Kas murdus kardaanitorust? Ehk rebenes keevituse kõrvalt?

Säärase lööke taluma pidava sõlme juures peab materjalil ikka seinapaksust olema...

Kas originaalliigendil lõugade küljelekiikumise võimalust ei olnudki? Ainult pöördumine ja üks liigend kaldumiseks?
Vasta
#32

vaata eelmisele lehele. sääl link kehvale pildile. orginell jah ainult ühes suunas loksus ja võllil pöörles niipalju kui otse hoidmise vedru lubas.
murdus keevis ise, detailid jäid terveks, seega lisatud rauakogus polnud piisava materjalikoguse ja/või kvaliteediga.
arvatavasti on tulitera riist täitsa vaikselt ja rahulikult sõidu ajal taga, aga piisav mass ja jõuõlg väntsutavad liigendi kähku ää ja siis hakkab närvidele käiv kolin kähku pihta.
ja kui väikegi loks juba sees, siis enam ei väänata vaid lüüakse.
võib-olla kannataks näiteks mingid vedrud piirajaks aretada, aga piisava käiguulatusega liigend näikse ikke parem lahendus olevat. arvatavasti proovib nüüd topeltristi ikka aretada.
Vasta
#33

Seda ma vaatasingi, et vaid üks pööre ja üks kiikumine. Leevendust küljele polnud üldse.

Miks topeltrist? Praegune annab kenasti mõlemale poole kiikuma ja vedrutagastusega tapp lubab pöörata. Tehke vaid kardaanristi ühendus tapiga tugevamaks.
Vasta
#34

käigust ei piisa. rist peksab oma pooli kokku. asi peaks niipalju vabalt saama liikuda, et gravitatsioon oleks ainsaks hoogu maha võtvaks teguriks.
Vasta
#35

(04-03-2014, 11:31 AM)diesel Kirjutas:  käigust ei piisa. rist peksab oma pooli kokku. asi peaks niipalju vabalt saama liikuda, et gravitatsioon oleks ainsaks hoogu maha võtvaks teguriks.

Äkki tasuks kasutajal keskenduda aparaadi kuulikindlaks muutmise asemel oma töövõtete ülevaatamisele...Big Grin
Mis preparaadi taga haarats üleüldse on? Miskine Branson?

Topeltrist on kaks korda nõrgem. Aga võiks iseenesest mõnda aega kenasti toimida.

Haaratsi ülemäärast pendeldamist aitaks ohjata ka kaks sobiva pikkusega vedru raami ja lõugade tala vahele...
Vasta
#36

aparaat on tym. vedrusid ma mainisin ise ka juba eespool. eks näis, mis lõpuks toimivaks osutub. ristidega on tegelikult leiutamist vähem.
ja kuidas teeb topeltrist asja vähem vastupidavaks? ega keti tugevus ju ei vähene lülide arvu suurenemisega.
Vasta
#37

(04-03-2014, 13:23 PM)diesel Kirjutas:  ...
ja kuidas teeb topeltrist asja vähem vastupidavaks? ega keti tugevus ju ei vähene lülide arvu suurenemisega.

Lülide arvu lisandudes suureneb praaklülide tõenäosusWink

Kardaaniristid on termotöötlusega ja kardavad löökkoormust. Iseasi, kui palju neid löökkoormusi tegelikult tekib.

Kas on teada, palju haarats kaalub?
Vasta
#38

kaalunud pole. hädaga upitaks üksi ka autosse või käru peale. kahekesi läeb libedalt.
Vasta
#39

(03-03-2014, 23:57 PM)diesel Kirjutas:  pilte. aga palun.
[Pilt: 2322068535d079_t.jpg]
[Pilt: 232206877c8784_t.jpg]
[Pilt: 23220693a37a3f_t.jpg]
ja täna on vist murdumiste päev.
igatahes veidi peale nende piltide tegemist oli seis selline:
[Pilt: 232206957d2b77_t.jpg]
keevitus ei pidanud. pinda oli vist pisut vähe. aga juba enne murdumist oli selge, et ühekordsest on vähe. kuna ruumi on, siis peaks vist topeltliigendi panema. teemaks siis see, et originaalseades haarats tühjalt sõites peksis koledasti külgede suunas "piirajasse". kardaanirist leevendas asja oluliselt, aga suurema amplituudiga kõikumised tegid ikka kõva kolaka. koormaga sõites toimib ka originaal nigu unistus.

Uurin neid pilte ja kas mina olen rumal, aga sellise ehitusega haaratsil käib ju kogu masina tõmbe jõud läbi selle kardaani risti. Ehk siis - kardaani rist on piisavalt tugev tõste jõule (tõmbele ülalt alla). Aga risti tõmbele (murdele siis) - pole ükski ühe punkti kinnitus tugev.

Ehk siis kui murrad oksa pooleks, või tõmbad piki pooleks. Siin on lihtsalt - töövõtete viga, miks on katki läinud.

Ära täis tüve näpi. Ainult võta kinni palgist mille üles suudab täies ulatuses tõsta - ja kindlasti ei tohi selle haaratsiga midagi vinnata-tõmmata-rapsida. Ainult tõsta Rolleyes

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#40

rahu, ainult rahu. no mis ta võib kaaluda? vast nii poolteist sada kilo ehk on. töllerdav haarats ja sangade puudumine on tõstmist kõige rohkem segavad asjad. samas saab bussi või kärusse selle panna ka otse tööasendist ehk trakatsiga ja siis alles aisad-voolikud lahti haakida.
originaalkinnitus haaratsil on materjalipaksuse osas lahjem kui hetkel kasutet rist. ja seda risti sai pruugitud, kuna seukseid juhtumisi on varuks.
soetamise tingis kasutatava põka väike mass. võrreldes järgmiste saada olevate haaratsitega on nii umbes veerand tonni kandevõimet nagu maast leitud. seitsme meetrine kuusepalk, läbimõõduga keskmiselt 80 senti, tuli metsast välja küll, aga kippus põkal juba usinalt otsa tõstma.
seda siis nii, et tagumine ots lohises. selle haaratsiga saab nii ka võtta, et palgiots jääb haaratsi kõhu alla pessa ilusti ja siis saab terve palgi õhku tõsta, aga no siis on nina taevas juba kolmemeetrise europalgiga.
tänu pisikesele põkale ja pöörlevale peale saab ikka väga kitsastest kohtadest läbi tulla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne