palgihaarats
#41

(05-03-2014, 11:08 AM)diesel Kirjutas:  rahu, ainult rahu. no mis ta võib kaaluda? vast nii poolteist sada kilo ehk on. töllerdav haarats ja sangade puudumine on tõstmist kõige rohkem segavad asjad. samas saab bussi või kärusse selle panna ka otse tööasendist ehk trakatsiga ja siis alles aisad-voolikud lahti haakida.
originaalkinnitus haaratsil on materjalipaksuse osas lahjem kui hetkel kasutet rist. ja seda risti sai pruugitud, kuna seukseid juhtumisi on varuks.
soetamise tingis kasutatava põka väike mass. võrreldes järgmiste saada olevate haaratsitega on nii umbes veerand tonni kandevõimet nagu maast leitud. seitsme meetrine kuusepalk, läbimõõduga keskmiselt 80 senti, tuli metsast välja küll, aga kippus põkal juba usinalt otsa tõstma.
seda siis nii, et tagumine ots lohises. selle haaratsiga saab nii ka võtta, et palgiots jääb haaratsi kõhu alla pessa ilusti ja siis saab terve palgi õhku tõsta, aga no siis on nina taevas juba kolmemeetrise europalgiga.
tänu pisikesele põkale ja pöörlevale peale saab ikka väga kitsastest kohtadest läbi tulla.

Jah, aga ikkagi pole see rist selle jaoks mõeldud Big Grin. Ainult tõstmise jaoks, mitte tõmbamise jaoks.

Usu mind, sa võid selle keevitada sinna nii kõvasti kui tahad kinni - ükspäev läheb pooleks ikkagi.

Egas ilmaasjata teised haaratsid kinnitu kahe punkti peale ja jämeda võlli külge.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#42

Järjestikused kardaaniristid annavad vist veel suurema võimaluse põskede kokkupuuteks ja seega suurte väändejõudude tekkeks? Ei viitsi väga põhjalikult juurelda hetkel. Aga küsimus: miks peab haarats saama küljelt küljele kiikuda ja siis peab seda liikumist piirama? Noogutamise kompenseerimiseks ju piisaks, kui kiigub ainult edasi - tagasi.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#43

ei peagi vist tingimata igatpidi liikuma. lihtsalt originaalkinnitus on nii lahja, et silmad venivad hetkega välja. nimetagem seda siis kasvõi aladimensioneerimiseks. ja ovaalsete aukudega teeb kõikuv haarats jubedat lärmi.
samas ristiga töötades on sikutamine mugavam. minupoolest võiks ta seal üldse keti otsas rippuda, kui vaid palgist kinni võtmiseks lõuad oma asendit hoiaks.
aga muidu on asi nii, et ärge üle regeerige. asi toimib ja palgid tulevad ludinal metsast välja. ja samamoodi hästi toimib ka loksuv ja kolisev originaal. riste lihtsalt juhtus käepärast olema ja sai katsetatud.
Vasta
#44

Aga miks ei vaadata, kuidas ööpäevaringselt töötavatel masinatel haaratsi riputisüsteem lahendatud on? Kus kui paksud seinad, kuhu käivad puksid ja mis materjalist ning -mõõdus on tapid?
Kui forwarderil oleks selle asja asemel kardaanirist, mismoodi siis tööd saaks teha? Peaks vist igal nädalal purukspekstud riste vahetama...

[Pilt: F058744_v1.JPG]

Originaal on kallis, ei vaidle vastu, aga seda kõike kannatab ka ise välja voolida. Ja saad igikestva asja arvestades kodumetsa töökoormust.
Ma ei tea, vbl. on viga minus, aga ma ei viitsiks nikutada asjade otsas, mis ei kesta ja on ebapraktilised.
Vasta
#45

(05-03-2014, 13:53 PM)diesel Kirjutas:  minupoolest võiks ta seal üldse keti otsas rippuda, kui vaid palgist kinni võtmiseks lõuad oma asendit hoiaks.

Ketiga variandid tegelikult täitsa olemas ja tundub, et toimivad ka.

http://www.youtube.com/watch?v=bEuNMWHlS-0

http://www.youtube.com/watch?v=6YK33g3KV1w
Vasta
#46

no vot, ja mõlema video ketikad ka seuksed pisema otsa asjad. erinevus kodumaisest on vast ennekõike ülemise varre pikkuses.
Vasta
#47

mu metsatöö juures oli selline asjandus abiks: [Pilt: large_28724713_CIDv.jpg] T 40 AM on kerge suuremate palkide tirimiseks, tõmbas noka lendu! Tulevaks talveks saab paikka ka esiraskused ja tagaratastele ketid. Peaks parem küll olema.

Veel pole maha löödud
Vasta
#48

Alumisi tõste latte oled lühemaks teinud?

Enda kogemusest ütlen, et tõste võime paranes oluliselt, kui haaratsi alumise kinnituse viisin sama lähedale kui on tagumiste rataste äär.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#49

Seda esiraskuse tegemise asja ülaltpoolt lugedes hakkasin mõtlema, et kas T40-l olid olemas ka mingisugused esiraskused? Ilmselt mitte. Aga kas T25-l lõpus ei pandud neid külge?
Vasta
#50

(14-05-2014, 19:50 PM)Jahimees Kirjutas:  Seda esiraskuse tegemise asja ülaltpoolt lugedes hakkasin mõtlema, et kas T40-l olid olemas ka mingisugused esiraskused? Ilmselt mitte. Aga kas T25-l lõpus ei pandud neid külge?

Samad raskused mis muidu tagarataste küljes paiknesid käisid ette kolmnurga peale..

näiteks... [Pilt: 1525357_704516046254913_550597989_n.jpg]

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#51

kuna uues palgihaaratsi teemas siia viidati, siis pean ka korrektsuse huvides ää märkima, et eelpool jutuks olnud ristiga sisteem saigi ketilülide peale ümmer tehtud.
rohkem asja ei kommenteerinud, kuna miskit muret enamb põlnd. asi toimib kui unistus. kel miskine isetegemine plaanis ja haarats töllerdavat tüüpi tuleb, siis kett on hää ja prosta ja odav lahendus.
Vasta
#52

Kas keegi on näinud müügil käsipalgihaaratsit, mis oleks laiem, kui 20cm? Jõudu veel on, aga käed libisevad nottidelt ära, eriti, kui on lumised.
https://www.tooriistakeskus.ee/palgihaar...lgikonksud
Vasta
#53

(30-01-2019, 22:34 PM)pannkook Kirjutas:  Kas keegi on näinud müügil käsipalgihaaratsit, mis oleks laiem, kui 20cm? Jõudu veel on, aga käed libisevad nottidelt ära, eriti, kui on lumised.
https://www.tooriistakeskus.ee/palgihaar...lgikonksud
husku oma on mu nähtutest kõige suurema haardega, igatahes stihli omast laiem. Ise kasutan seda.
Vasta
#54

(30-01-2019, 22:53 PM)honkomees Kirjutas:  
(30-01-2019, 22:34 PM)pannkook Kirjutas:  Kas keegi on näinud müügil käsipalgihaaratsit, mis oleks laiem, kui 20cm? Jõudu veel on, aga käed libisevad nottidelt ära, eriti, kui on lumised.
https://www.tooriistakeskus.ee/palgihaar...lgikonksud
husku oma on mu nähtutest kõige suurema haardega, igatahes stihli omast laiem. Ise kasutan seda.
Mulle jäi silma Oregoni suur, kui omale elektrisaagi ostsin - 265 milli. Hinda on ka, Stokkeris 42€. Ise soetasin mingi mõne euroga Handymannist tavalised väikesed Rawlinki omad. Kui on teravad, haaravad ka kumeralt pinnalt täiesti hästi.
Vasta
#55

(30-01-2019, 22:34 PM)pannkook Kirjutas:  Kas keegi on näinud müügil käsipalgihaaratsit, mis oleks laiem, kui 20cm? Jõudu veel on, aga käed libisevad nottidelt ära, eriti, kui on lumised.
https://www.tooriistakeskus.ee/palgihaar...lgikonksud

Sellised kasutuses, avanevad 30cm.
https://saestuudio.ee/toode/husqvarna-haarats-suur/
Vasta
#56

(31-01-2019, 07:41 AM)Inri Kirjutas:  
(30-01-2019, 22:34 PM)pannkook Kirjutas:  Kas keegi on näinud müügil käsipalgihaaratsit, mis oleks laiem, kui 20cm? Jõudu veel on, aga käed libisevad nottidelt ära, eriti, kui on lumised.
https://www.tooriistakeskus.ee/palgihaar...lgikonksud

Sellised kasutuses, avanevad 30cm.
https://saestuudio.ee/toode/husqvarna-haarats-suur/

jep, mul ka sama asi, aga ikka tükib väikeseks jääma, eriti kui lühikesi jämedaid notte vaja tõsta. Lisaks on nürivõitu, ei hoia haaratsiotsa teravana ja seega ei haara kinni. Mõned teised on teravana püsivate otstega, saab ka jämedamat lihtsalt natist kinni võtta.
Vasta
#57

Otsad tuleb ümber tuunida. Nendel suurtel on ots lihtsalt risti teritatud. Külmaga ei haagi. Tuleb külgedelt maha viilida. Siis saad sellise otsa nagu külliküün. See haagib igas olukorras.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#58

(31-01-2019, 11:33 AM)Daff Kirjutas:  Otsad tuleb ümber tuunida. Nendel suurtel on ots lihtsalt risti teritatud. Külmaga ei haagi. Tuleb külgedelt maha viilida. Siis saad sellise otsa nagu külliküün. See haagib igas olukorras.

nendel husku omadel on kuidagi pehme vms materjal, ei hoia tera, läheb kahekorra ja nüriks.
Vasta
#59

(31-01-2019, 11:37 AM)honkomees Kirjutas:  
(31-01-2019, 11:33 AM)Daff Kirjutas:  Otsad tuleb ümber tuunida. Nendel suurtel on ots lihtsalt risti teritatud. Külmaga ei haagi. Tuleb külgedelt maha viilida. Siis saad sellise otsa nagu külliküün. See haagib igas olukorras.

nendel husku omadel on kuidagi pehme vms materjal, ei hoia tera, läheb kahekorra ja nüriks.
Mul ka paar suurt husqu haaratsit. Oli sama jama aga kui saksast ostsin Stihli originaalid siis avastasin, et seal hoopis teistmoodi otsad teritatud. Viilisin siis husqu omad ka külgedelt õhemaks nii et ots on nüüd neljatahuline (nagu püramiid) ja otsast nõelterav. Haagib igas olukorras.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#60

(31-01-2019, 11:37 AM)honkomees Kirjutas:  
(31-01-2019, 11:33 AM)Daff Kirjutas:  Otsad tuleb ümber tuunida. Nendel suurtel on ots lihtsalt risti teritatud. Külmaga ei haagi. Tuleb külgedelt maha viilida. Siis saad sellise otsa nagu külliküün. See haagib igas olukorras.

nendel husku omadel on kuidagi pehme vms materjal, ei hoia tera, läheb kahekorra ja nüriks.

Mul ka Fiskarsid. Väikesed püsivad hästi teravad, suured nürinevad. Aga ma kaldun arvama, et suurtega kipub olema liiga suur jõud mängus, millele otsad alla vannuvad. Pealegi kipuvad suured pakud olema mullasemad, kui pisikesed kaikad. No praegu pole muidugi sellega muretWink See omakorda nürib materjali. Olen näinud otste karastamist, aga siis jälle ei terita. Samas on minu koormus nii väike, et paar korda aastas viili näidates haagivad täitsa hästi.

Nipp on võtta pakku otsast, siis haarab paremini. Pikka nii muidugi ei tõsta.

Aga teravad peavad need olema, muidu on ohtlik.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne