Otsime Ford Sierra teemalist know-howd. KIIRE!!
#1

OTSIN SIERRA MOOTORITEGA KURSISOLEVAID!!!!!

Meil on mõistus vöökohaga triiki. Meie talverallikale paigaldatud Sierra 2.0i mootor (umbes 1985 aasta Sierra pealt pärit pritsemootor, külge isearetatud weberi karpa) läks küll peale ehitust tööle, kuid klõbiseb jubedalt. Kontrollisime ära klapivahed, mootoririhma, samuti oleme välistanud veepumba, kütusepumba, generaatori, pea õlituse vead.

Kui keegi on antud teemaga kursis, võib koheselt helistada numbritel:
58360825 Kaarel
5213246 Lauri

Oleme väga rõõmsad nii kõnede, kirjade, kui ka külastuste üle. See oleks väga tore, kui keegi tuleks, paneks näpu külge ja ütleks, mis häda on. Soovime jõuda arusaadavalt sel aastal talverallile.

Abi ei jää kindlasti vastuseta
Vasta
#2

Kui Sierral on hüdrotõukurid siis seal klapivahesid olla ei saa. St kui seal need on siis selle pärast klõbisebki. Kui aga mehaanilised tõukurid siis pole mu jutust kasu.

On väga suur võimalus, et ma ajan segast kuna Fordide kogemus puudub. Loogika ütleb, et mootor on mootor.

Siin kasvab eesti meeste sugu ja sammub vabadusele, siin kasvab priskelt eesti neiu ja sirgub eesti mehele!
Vasta
#3

(22-02-2013, 08:42 AM)dworkin Kirjutas:  Kui Sierral on hüdrotõukurid siis seal klapivahesid olla ei saa. St kui seal need on siis selle pärast klõbisebki. Kui aga mehaanilised tõukurid siis pole mu jutust kasu.

On väga suur võimalus, et ma ajan segast kuna Fordide kogemus puudub. Loogika ütleb, et mootor on mootor.

Ilmselt käib jutt pinto tüüpi mootorist millel on jah mehhaaniline seal kõik. DOHC mootoril on alles esimesed hüdrotõukurid peal.

Milline klõbin on? alumise otsa rike ei tule jutuks?

A ja kas muidu käib mootor ühtlaselt?
Vasta
#4

küsiks täpsemalt kus asi asub?
Vasta
#5

(22-02-2013, 01:51 AM)kaarelsi Kirjutas:  OTSIN SIERRA MOOTORITEGA KURSISOLEVAID!!!!!

Meil on mõistus vöökohaga triiki. Meie talverallikale paigaldatud Sierra 2.0i mootor (umbes 1985 aasta Sierra pealt pärit pritsemootor, külge isearetatud weberi karpa) läks küll peale ehitust tööle, kuid klõbiseb jubedalt. Kontrollisime ära klapivahed, mootoririhma, samuti oleme välistanud veepumba, kütusepumba, generaatori, pea õlituse vead.
...

See mootor on täiesti tavaline ottomootor. Eriti veel peale karburaatoriga kohitsemist. Seega, suvaline ottomootori diagnostik peaks suutma probleemi leida.

Videolinki, millel kõnealune hääl kuulda?

Süüde paika, klapivahed õigeks ja kui klõbin sellega ei kao, siis vardaga (stetoskoop oleks muidugi parem Cool ) kuulama. Kui hääle tekkekoht on selgitatud, siis saab edasi lahata.

Mille alusel te õlituse probleemi välistate?
Kudias konkreetsel mootoril klapivahed paika pannakse? Keeratava poldiga, vaheseibide vahetusega, hüdrotõukuritega? Klapivahedest tekkiv klõbin on pigem audioprobleem ja tõsist ohtu maisna tervisele hakkab kujutama alles kümnete tuhandete kilomeetrite läbimisel. Talveralli lahja pooltuhat ei tee ole märkimisväärne.

Kui aga tiksub kepsupuks, siis sellest saate stardist lahkumise järel üsna pea teada...
Vasta
#6

Asume Tallinnas, Männikul Silikaltsiidi kandis. Võtame esimese asjana ette süüte paikakeeramise. Tegu on jah, Pinto mootoriga. Video postitan esimesel võimalusel.
Vasta
#7

Noo, pinto mootoriga on ikka vahest äge näppe õliseks teha.

Tegelikult (klõbin,tiks) on tavaliselt sellel mootoril põhjustatud kaanetihendi minema lendamisest.

On ka tõukur vahelt minema lendanud ja sada muud asja juhtunud, aga kui seadistamisel segu oli liiga lahja siis on raudselt kaane tihend kadunud vahelt.

Olen ise remontinud/tuuninud ühte pinto mootorit. (120 kw 200nm sai kätte pritsega). Ja alati, kui segu oli liiga lahja (kehvem tankla kütus kaasa arvatud) läks detoma ja veesärgis jälle surve sees.

Nimelt, kui inglise keel võõras ei ole siis netis googeldades leiab päris palju know- howi selle mootori kohta. Tegelikult on isegi raamat olemas, kuidas seda mootorit tuunida (nime ei mäleta, kuskil sain natuke sirvida).

Plokikaane põlemiskamber on sellise ehitusega mis läheb lahja seguga jube lihtsalt detoma.

Täpsustuseks küsin, et kas mootorit on forseeritud ka, või on lihtsalt weberid peale topitud?

Pinto on ju malm plokikaanega - ei kannata kuuma.

Tavaliselt on kuulda mootoris seda tiginat (detomist) 4000-4500 rpm-il. Sealt edasi enam ei deto tavaliselt.

Kui veesärgis tundub, et on natuke suuremgi rõhk, kui tavaliselt siis arvatavasti on kaane tihend. Aga detoga võib ka silindritevahelise tihendi ära lüüa.
Muidugi võib midagi muud alati viga olla, aga endal on tavaliselt kaane tihend minema lennanud.

Mida soovitan teha, on silindrites rõhud üle mõõta, välistada anomaaliad klapiajamis, surve veesärgis üle katsuda ja õlituse probleemid plokis välistada (kepsu saale).

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#8

(22-02-2013, 12:53 PM)phyl Kirjutas:  ...
Pinto on ju malm plokikaanega - ei kannata kuuma.
...

Tahaksid Sa selle väite füüsikalist põhjendust ka jagada?

Reeglina kipub suurema soojuspaisumisega alukaas probleeme põhjustama.Rolleyes
Vasta
#9

Klapivahesid regullib sellel padal siis hüdrauliliselt?

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#10

Klapivahede regull on mehhaaniline.. Surved kontrollime järgmisena peale süüdet. edasi võtame pea maha.
Vasta
#11

vedeleb üks sierra 2,0 pritsungiga mootor läbi aga pritseosa on oki. Kui soovi on saad mingi hinna eest endale koos kõige juurde kuuluvaga.

Veel pole maha löödud
Vasta
#12

Võrdluseks võin rääkida loo, mis mul endal õige mitu aastat tagasi Žiguliga juhtus. Ühel ilusal hommikul auto enam käima ei läinud (muidu oli kogu aeg "paugupill"). Vahetasin kondekat, proovisin teist süütepooli, ikka ei midagi. Sai siis lõpuks nööri otsas töökotta veetud, uurime meistriga kahekesi, mõlemal hakkavad juba ideed otsa saama. Kett terve ja õiges hambas, säde ka nagu oleks olemas, aga isegi ei "luba" ka mitte. Lõpuks sai terve uus jagaja peale pandud (nagu hiljem selgus, oli vana jagaja kulunud ja lühises). Siis läks mootor poolest pöördest käima, aga JUBE kolin oli sees, mees vehib kätega: jäta seisma! Nookur pooleks või? Uuesti klapikambri kaas maha, aga seal all justkui kõik OK. Paneme kokku tagasi. Teeme suitsu, mõtleme... Midagi tarka välja mõelda ei oska. Mootorit maha võtma ja pulkadeks lammutama hakata ka nagu ei viitsiks, talvine aeg ja külm garaaž... Lõpuks mõtlesime, et proovime uuesti. Läheb see mootor laiali, siis läheb, paari tuhande EEK eest saab uue kui tarvis. Käivitan, kolin ikka endine. Lasen tühikäigul tiksuda, annan natuke tuuri ka, kolin jääb vaiksemaks. Lõpuks käis mootoris mingi imelik klobin, nagu midagi oleks seal sees kusagilt ülevalt alla kukkunud, ja mootor käis jälle nagu mullu ja muistegi. Mis seda põhjustas, jäigi teadmata. Üks targem mees hiljem arvas, et jäätükk, temal olnud kunagi sama lugu juhtunud.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#13

Vide siin
https://www.youtube.com/watch?v=aDF-aea1Nko&feature=youtube_gdata_player
Vasta
#14

Jube plekine klõbin, ega kuskil midagi pihta ei käi?
Vasta
#15

Ilmselt petab salvestus ja minu kõlarid, kuid kangesti kolvisõrmepuksina kõlab... Ehk siiski mitte.Rolleyes

Kust kõige valjemalt vardaga kuulates kõlab?
Vasta
#16

(22-02-2013, 12:57 PM)v6sa Kirjutas:  
(22-02-2013, 12:53 PM)phyl Kirjutas:  ...
Pinto on ju malm plokikaanega - ei kannata kuuma.
...

Tahaksid Sa selle väite füüsikalist põhjendust ka jagada?

Reeglina kipub suurema soojuspaisumisega alukaas probleeme põhjustama.Rolleyes

No vot, füüsikaga hetkel ei oska midagi põhjendada.

Aga VAIDLEN kogemusest, pole minul mitte ükski malm plokikaanega pill kaua vastu pidanud.

Alumiinium plokikaanega mootoritega on parem kogemus, lendavad neil ka kaanetihendid, lihtsalt minul on vähem lennanud. Alumiinium kaan ei taha ka kuuma saada. Täis alumiinium mootorid ei taha ammugi kuuma saada.

Ot: kuid ikkagi,

Võimalik, et füüsikaline põhjus ongi selles, et kaan ei paisu nii palju ja nii kiiresti, kui alukaanel see soojusvahetus toimub. Teine asi mis Pinto mootoril häda on, on plokikaane poltide asetus - poltide vahed on liiga suured. Kolmas asi on see kuramuse papi tihend. (leht-metall tihend, hui vahelt minema läheb)

Eks need kolm asja kokku annavadki selle, et malm plokikaanega pill ei kannata kuuma ja surveastme tõstmist (põlemiskambri ehitus on nii algeline, et kutsub esile detonatsiooni - tihti)

Aga sellegi poolest saab selle pilliga sõita, kõike saab teha, lihtsalt tuleb kasutada kvaliteetset bensiini või etanooli kokteili.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#17

(22-02-2013, 17:37 PM)phyl Kirjutas:  ...
Teine asi mis Pinto mootoril häda on, on plokikaane poltide asetus - poltide vahed on liiga suured. Kolmas asi on see kuramuse papi tihend. (leht-metall tihend, hui vahelt minema läheb)
...

Vot sellega olen nõus - kui polte ikka ei piisa, siis pelga raskusjõu mõjul ei püsi ka malmkaas peal.

Ply pakutud põhjus on võimalik. Pulgaga kuulates peaks kenasti kätte (kõrva) kostma.
Vasta
#18

Uurisin ja puurisin ka seda linki - pikemalt võiks filmida ja pöörikut võiks anda. Pöörde peal kõlavad teatud asjad paremini. Klapi tigina jaoks on liiga kiire, kolvi ja kaane kontakti jaoks ka liiga kiire. Detonatsiooni jaoks ka liiga kiire.

Lihtsalt hetkel kuulates - ütleks, et kuskil käib midagi vastu - ehk siis mõlemad rihmaajamid vaataks üle. Võimalik, et mõni rihmaseib käib pleki vastu. Heli meenutab kõige rohkem seda.

Küsimus on jah, mis see heli pöörde peal teeb? Kaob ära? Kiireneb? Jne.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#19

On olnud juhus, kus lahtine kepsupolt käis vastu karteripöhja...
Vasta
#20

Aastaid tagasi neid küllalt nähtud, nüüd juba harvem. Selle mootori tüüpveaks on nukkvõlli ja nookurite kulumine. Nukid kuluvad kandiliseks ja nookuritele kuluvad ka kandid sisse. Võta nookur vahelt välja ja vaata pealmist pinda kui see ei ole ilus kumer siis peaks vahetama koos nukkvõlliga. Nukkvõlli näeb ka ilma mahavõtmata. Kui uut ei taha osta siis lase nukkidel käiapeal suuremad kandid maha ainult vaata et pind kummagile poole viltu ei jääks muidu viskab pärast nookurid vahelt välja. Nookuritel peaks ka tööpind ilma suuremate kantideta olema. Kui võll juba väga kulunud või liiga palju maha käiata siis ei saa pärast enam klapivahesid paika.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne