võrrid 2013 aastal
#81

No aga ikkagi, vaata nt mis kestvussõitudel toimub, päris paljud käivad lihtsalt niisama sõitmas täiesti stock seisukorras võrriga, heaküll, seal ka mõningad ehitavad oma mootorit jne, aga ikkagi.

See annaks täiesti uutele sõitjatele võimaluse saada maik suhu, need kaks n-ö klassi sõidaksid koos, aga punktiarvestus oleks eraldi, väga hästi saaks neid eraldada erinevate numbrimärkide abil, täpselt nagu mul kirjutatud oli. Numbrid ühte värvi, taustad teist värvi. Smile

Seeläbi saaks päris paljud kestvussõidu standardi mehed sõita ka saku võistlustel saku standardi all. Praeguste reeglite kohaselt peaks olema mul kaks võrri, et sõita saku standardite järgi saku võistlustel ja kestvussõidu standardite järgi kestvussõitudel, see on ju ausaltöeldes naeruväärne. [/align]
Vasta
#82

(01-08-2013, 09:17 AM)t6niz Kirjutas:  No aga ikkagi, vaata nt mis kestvussõitudel toimub, päris paljud käivad lihtsalt niisama sõitmas täiesti stock seisukorras võrriga, heaküll, seal ka mõningad ehitavad oma mootorit jne, aga ikkagi.

See annaks täiesti uutele sõitjatele võimaluse saada maik suhu, need kaks n-ö klassi sõidaksid koos, aga punktiarvestus oleks eraldi, väga hästi saaks neid eraldada erinevate numbrimärkide abil, täpselt nagu mul kirjutatud oli. Numbrid ühte värvi, taustad teist värvi. Smile

Seeläbi saaks päris paljud kestvussõidu standardi mehed sõita ka saku võistlustel saku standardi all. Praeguste reeglite kohaselt peaks olema mul kaks võrri, et sõita saku standardite järgi saku võistlustel ja kestvussõidu standardite järgi kestvussõitudel, see on ju ausaltöeldes naeruväärne. [/align]
naerda pole millegi üle ,hoopis nutt tuleb peale.
selles on sul õigus, saades korra sõita tahetakse veel tulla, üsna paljudel juhtudel, järgmise käiguna hakatakse oma mootorit täiustama,või ostetakse päris mootor ,kui rahakott kannab.
kuidas sa kujutad ette seda stockeri asja, kui on raudne fakt , et tehasest samal päeval liinipealt tulnud mootorid juba väga erinevad, mis siis rääkida pea nelkümmend aastat toodetud mootori erinevustest. nonsens.
teine asi , kõik koos sõitmine. no ok kui oli siin omalajal 4 hiinakat ja kolm tüdrukut, siis veel oli mõeldav. kui rajal on viiekümnene jõuk, sealhulgas naised-lapsed , väga, no ikka tõeliselt väga erineva sõiduvõimega ja erinevate ambitsioonidega. need pullivennad ja tädid liiguvad nii etteaimamatul trajektooril, ümbritsevat väga nõrgalt tajudes, täitsa ime ,et keegi pole tõsisemalt viga saanud. olematust turvavarustusest ei hakka rääkima üldse.
olema peab nii või naa mitu ratast olenematta reeglitest või sarjast, see suht paratamatu. aga nagu vist eespool öeldud , on oodata kestvussõidu reeglite mugandamist, järgmisel hooajal,suure sarjaga ühilduvaks
asju mida ei ole võimalik mõõta reaalselt, või on see toiming väga kaheldava tulemusega, pole otstarbekas reeglitesse toppida.
Vasta
#83

(01-08-2013, 07:46 AM)2715 Kirjutas:  
(01-08-2013, 07:12 AM)t6niz Kirjutas:  No aga kui Sina tahad oma silindrit paremini käima saada ja viili anda sellele, siis selleks olekski Standard open klass, kus mootorisisene tuuning on lubatud. See tavaline Standard klass on sisuliselt ju ainult kestvussõidu standard aga see annaks võimaluse osaleda ka saku võistlusel. Juhul kui saku mehed julgeksid oma standardi ümber nimetada Standard openiks. Smile

Võiks küll sõita selles nn.openis, kuid kui mulle meeldib sõita selles standardis ja on veel viis isikut, kes nii mõtlevad ja pole ikkagi lootust midagi saavutada teistel kes ise ei oska teha ja sisse osta ei jõua seda tööd?

Pigem ma pakuks välja variandi, kuidas praegused tagaotsa mehed saaks pildil olla ilma midagi muutmata.
Nimelt lohutussõit.
Trennis võetakse aega ja starti saavad näiteks 10 sõitjat ja ülejäänud lähevad lohutussõitu, milles on võimalik saada pildile.
väga huvitav mõte , kuid eeldab ajavõttu, see omakorda suuremat keskendumist korralduslikele pisiasjadele. momendil võistluse korraldamine käib pool hobikorras vabatahtlike abiga. pole kindel ,et kellegil oleks soovi orgunni keerukamaks ajada.
Vasta
#84

Ajavõtt on jah suur probleem selle asja juures.
Samas tunnise trenni käigus jõuaks lasta 3-5 kaupa rajale ja fikseerida ka selle grupi aeg kõigil sõitjatel kahel aja ja ühel soojendusringil.
Autokrossis asi toimib ilusti ja pole väga probleeme.
Muidugi on vaja kedagi, kes stopperi kinni paneb ja järjekorra kirjutab.
Olen olnud sellise asja köögipoolel ja tegelikult on asi väga lihtne.
Olemas ka 3 stopperit reas aluse peal.
Piirangutest oleks reaalseim ainult töömahu piiramine, kuna seda on võimalik lihtsalt kontrollida pisteliselt võistluste käigus.
Võrri rataste nõudmine ajal, kui neid ei toodeta enam ei teagi mitu aastat on pisut kummaline, nagu ka paagi ja poritiibade jms.nõudmine.
Arvestades mootori tegemise hindu võiks ometi õhufiltri vabaks lasta.
Sinna võib ju toppida poroloni sisse ja teha muid vigureid, kuid sellest pole kasu liiga väikse pindala tõttu ja ikka tuleb tolm ja liiv läbi sealt.
Sobiva porolonist õlitatava elemendi saab kätte alla 5 euro ja oleks probleem lahendatud.
Ega kui ma ostan sellise suure filtri, kust saab lõigata sobiva tüki ei ole odavam ega lihtsam.
Korraliku hoolduse puhul peab selline element vastu aastaid.
Mu nägemus reeglitest oleks järgmine:
Standard-
Lubatud on kasutada mootoreid D4-8.
Kolvikäik ei tohi ületada 40mm ja silindri läbimõõt 38,5mm.
Mootor ja karburaator peab väliselt olema muudatusteta ja mootoril kõik kolm kaant peal.Kaante vahel ei tohi kasutada paksemaid tihendeid kui 1mm.
Summuti peab olema ilma keevitusjälgedeta.Lubatud on kinnituse keevitamine summutile kuni poole ümbermõõdu ulatuses.
Open.
Lubatud on kasutada mootoreid D4-8.
Kolvikäik ei tohi ületada 40mm ja silindri läbimõõt 38,5mm.
Mootoril peavad säilima karter ja silinder.Lubatud vesijahutusega Vodolei veepumba silinder ja veesärgi tegemine ümber silindri ja silindrikaane.
Kõik kolm kaant peavad olema peal ja kaante vahel ei tohi olla üle 1mm paksu tihendit.Lubatud veepumba kinnitamine ükskõik millisele kaanele.
Korv.
Lubatud on kasutada mootoreid D4-8.
Kolvikäik ei tohi ületada 40mm ja silindri läbimõõt 38,5mm.
Mootoril peavad säilima karter ja silinder.Lubatud vesijahutusega Vodolei veepumba silinder ja veesärgi tegemine ümber silindri ja silindrikaane.
Kõik kolm kaant peavad olema peal ja kaante muutmine on lubatud.Lubatud on veepumba kinnitamine ükskõik millisele kaanele.
Raamid:
Lubatud on kasutada raame, kuhu on paigaldatud mootoreid D4-8 tehasest ja mida on toodetud üle 1000 eksemplari.
Korvidel on raam vaba.
Raami on lubatud tugevdada, kuid selleks ei tohi kasutada kinniseid profiile(toru).
Raamil, poritiibadel ja paagil ei tohi olla teravaid servi.
Ülekanne mootorilt veorattale peab olema muutumatu ülekandesuhtega.
Mõlemal rattal peab olema toimiv pidur.
Juhtraua, heeblite ja jalatugede otstel ei tohi olla teravaid otsi ega servi.
Vasta
#85

ok ,aga hiinakad ,kui klass omaette ja ka korvimootorina, ei saa äraunustada ,et korviklass suuresti hiinakate peal seisab.
Vasta
#86

(01-08-2013, 21:12 PM)iceman Kirjutas:  ok ,aga hiinakad ,kui klass omaette ja ka korvimootorina, ei saa äraunustada ,et korviklass suuresti hiinakate peal seisab.

Seda osa ma ei tunne väga hästi ja las nende kohta võtavad pädevamad sõna, kes nendega sõidavad.
Vasta
#87

tegelikkuses on hiinakas teenimatult vähe tähelepanu saanud, omades iseenesest suurt potensiaali just nn rahvaklassina. miks?
hiinaka soetamis kulu võib tunduda kõrge, võrreldes D mootoriga ,kuid seda ainult diletandile. uute, st kasutamatta, d8-te eest küsitakse 200-300 rutsi, hiinaka 160-ne vastu, kusjuures vene mootor võib nullist päris rahuldavalt toimida ,aga see pole mingi reegel, hiinakas seevastu toimib99% juhtudest.
muidugi ei tähenda see ,et kumbki neist kohe võistluskonditsioonis oleks.
hiinakat koduste vahenditega käima aidata on tunduvalt lihtsam, võrreldes D-ga, omamatta erilisi rauatöö riistu ja kogemusi. selge on ,et hiina on hiina, materjalide kvaliteet on pisut omapärane. tark oleks kõik laagrid ja simmerlingid kohe alguses ära vahetade ,see kindlustab muretu hooaja, sellest aspektist. kuna mootorit pisut korrigeerides, just hingamise kohapealt on võimalik pöörded duubeldada ja laagrid pole võimelised seda laksu vastuvõtma. ei ole vaja treida ega freesida , urgitsed siitsealt natuke ja püss valmis. lisaks pole peaaegu mingit varuosa probleemi, pole vaja koguaed s----t sepikut pruulida.

mis võiks öelda veel teema üldsuuna kohapealt, läbiv küsimus on olnud uued tulijad. selgge on ,et tasuta lõunaid ja võidusõite võib ainult unes näha, või põhja korea propakanda filmis. miinimumina tuleks algatuseks ühe kuupalgaga arvestada, siis juba hakkaks lubama.
kes siis peaksid olema need ,kes oma palga hakkama panevad ,mingi kahtlasevõitu ürituse tarbeks? tänane päev on selline ,et need on juba nakatanud hullude sõbrad ,sugulased tuttavad ja naabrionud. viirust levitatakse võrkturunduse meetodil, kellel ikka väheke võrrimehe soolikat on ,see kodulähedasel võistlusel vähemalt korra proovib. mis võiks olla vingem ,kui naabrimehele ärapanemine, lisaks oma võimete proovilepanek ja kergelt näpude õliseks tegemine.tugevamad muidugimõista sõidavad aastaringselt ja kogu perega, kas siis ühe pilliga erinevates klassides, või suurematel fanaatikutel ikka igaühel oma püss või mitu. justkui ei saaks sõitjate vähesuse üle kurta, kuigi on paljud erinevatel põhjustel aktiivsest sääruelust kõrvale jäänud, eri põhjustel, tulevad aga uued tegijad peale.
Vasta
#88

Olles kahte Hiina mootorit näppinud on mu nägemus selle käimasaamisest järgmine:
Võtta lahti ja mõõta ära vända ja vändalaagrite istupinnad ja vajadusel parandada kui on liiga tihe.Liiga lahtine olemise vastu aitab laagriliim.
Vända tasakaalustustegur viia kuhugi 52 kanti ja soovitavalt teha vända peale uued terasest rõngad seest suuremad ja laiemad.
Jätta ära süütekiil ja otsida parim süütemoment ja stroboga veenduda et süütemoment ei rända ringi.
sisselaset pikendada vastavalt tundele poole millimeetri kaupa kuni saab hea ja võtta see üles välja kolvi servani kui see üleval on.
Ülevoolud ajada võimalikult ühelaiuseks ja väljalaset laiendada pisut ning kõrgendada 0,5mm kaupa kuis sõitja tunneb et hea on.
Siis veel karbussi ja kollektori servi vaadata et kanal järjest laieneks ja kolb ja silinder sisse sõita kuni täispinnaga kannavad.
Kindlasti asendada kepsu ülemine laager korralikuga.
Surveastet võiks pisut tõsta aga mitte palju ja ongi valmis enamvähem keskmine pill.
Nagu näha polegi seal mingit ulmet vaja teha ja kõik on tehtav keskmisele lukksepaoskustega inimestele.
Sealt edasiminek on juba keerukam töö ja peab enne katsetama rohkem aga see ongi huvitav selle asja juures.
Toimib muide ka Vene võrrimootori peal see asi.
Vasta
#89

(03-08-2013, 13:47 PM)iceman Kirjutas:  Mis võiks öelda veel teema üldsuuna kohapealt, läbiv küsimus on olnud uued tulijad. Selge on ,et tasuta lõunaid ja võidusõite võib ainult unes näha, või Põhja-Korea propaganda filmis. miinimumina tuleks algatuseks ühe kuupalgaga arvestada, siis juba hakkaks lubama.
Uued tulijad on teema milles ma Sinuga nõustun! Aga see et uusi tulijaid üldse oleks, peab neil olema võimalus mingi maik suhu saada. Kui selleks maiguks on 500 euro mängu panemini ja pärast aru saades et pole ikka minu ala, siis on maik mõru, ma ei räägi rahast vaid emotsioonist. Raha on läinud, aga emotsioonid jäävad. Tähtis on see, et jääb klass, kus saab sõita stock võrriga, olgu selleks siis nalja tegemine või lihtsalt sõitmine, et saada aru mis tunne on teistega koos rajal olla. Lõpuks pideva pullitegemise tulemusena võib juhuda et huvi muutub tõsisemaks, või kaob üldse. Mõlemal juhul on võitjaid igal rindel. Kestvussõidu korraldajad on palju uusi tulijaid kohale toonud, mida Teil ette näidata on?
Vasta
#90

(03-08-2013, 21:52 PM)Martti Kirjutas:  Uued tulijad on teema milles ma Sinuga nõustun! Aga see et uusi tulijaid üldse oleks, peab neil olema võimalus mingi maik suhu saada. Kui selleks maiguks on 500 euro mängu panemini ja pärast aru saades et pole ikka minu ala, siis on maik mõru, ma ei räägi rahast vaid emotsioonist. Raha on läinud, aga emotsioonid jäävad. Tähtis on see, et jääb klass, kus saab sõita stock võrriga, olgu selleks siis nalja tegemine või lihtsalt sõitmine, et saada aru mis tunne on teistega koos rajal olla. Lõpuks pideva pullitegemise tulemusena võib juhuda et huvi muutub tõsisemaks, või kaob üldse. Mõlemal juhul on võitjaid igal rindel. Kestvussõidu korraldajad on palju uusi tulijaid kohale toonud, mida Teil ette näidata on?
Aga miskipärast on teil ka mootorite hinnad pea samad mis teistes klassideski?
Vanarauaga jõuab seal ka sama kaugele kui sprindiski ju.
Ja milleks on neid proovijaid vaja, kes käivad korra vanarauaga proovimas ja loobuvad?
Pealegi saab ka sprindis proovida vanarauaga ja siis loobuda või hakata tõsiselt tegelema.
Kas 30 korraks proovijat võistlusel on parem kui 15 enamvähem võrdset sõitjat, kes teavad mis teevad ja mahuvad koos sõitma?
Vasta
#91

kindlasti pole 500 euri võrrialla panek mahavisatud raha. päris aus olles ei mõelnud ma ka päris seda summat, mul on palk pisut suurem. kui see raha ,suurusest olenematta on õigetesse asjsadesse paigutatud ,on tegu vägagi likviidse investeeringuga ,kui ikkagi selgub et ala ei sobi. võimalik on ka rahamatma jäädagi ja ikka olla alguses, omades mõttetut risu.
üleilma kestvussõit oli tõepoolest toonud kokku enneolematu karja mototuriste ja igasugu muud rahvast ,poleks uskunudki ,et niipalju säärekaid olemas on ,mis siis käivituvad kui omanik suvatseb soovida. kindlasti võis mõni sealt pisiku saada ja huvi edaspidigi osaleda ,sellistel või vahest ka pisut erinevatel jõukatsumistel. pole eriti paljudega juttu olnud ,kuid selle ainsa kommentaar oli: ei iial enam , või siis tehasetiimis ,kus oma tehnikat ei ole tarvidust lõhkuda.
oli siin küsimus ,et mida meil on pakkuda ,kuigi jääb segaseks ,kes need meied olema peaksid. no äkki käin ma ka nende meiede alla ja mis siis öelda.
ega pole ju mingeid probleeme osalejate vähesusega, ennemini tuleb vaadata ,et kõik soovijad kitsastele radadele ära mahuksid.
kes siin seda soigu alatasa üles kisuvad on nagu üpris nõrgalt, või üldsemitte reaalse võidusõidutegevusega seotud ,tihtipeale omamatta asjast adekvaatset pilti , üritatakse parandada asja ,mis remonti ei vaja.
pole harvad juhused ,kus maailma parandaja lähtekohaks ongi vaid teiste omasuguste postitused ,ning asjast ülevaadet omamatta kukutakse lahmima.
aga muidu ,tänan küsimast saame kuidagimoodi hakkama.
Vasta
#92

(03-08-2013, 23:36 PM)2715 Kirjutas:  Kas 30 korraks proovijat võistlusel on parem kui 15 enamvähem võrdset sõitjat, kes teavad mis teevad ja mahuvad koos sõitma?
Räägi mis moodi sellise osalejate hulgaga ära on väimalik majandada, et mitte igal võistlusel sadu eurosid oma raha mitte mängu panna? Ringilugemine teatavasti on üks suuremaid kuluartikleid. Mujalt võib veel kokku hoida, aga sealt ei õnnestu.
Vasta
#93

Ajavõtusüsteemi rendihinda ma ei tea aga siis võiks selle ka avaldada juba.
Lühematel sõitudel käib asi nii nagu vanasti aga kestvusel see ei toimiks kindlasti.
Säästuvariandina paneks mitu kaamerat salvestama ja pärast loeks salvestiselt ringid kokku.
Aga äkki oleks siis pidanud samad reeglid tegema et ka teised saavad tulla ilma ümberehitusteta sõitma?
Võibolla oleks sealt tulnud 10 sõitjat lisaks korra proovijatele?
Sprindi kalender on hea näide, kus on vähemalt kolmele mehele tehtud osalemine võimatuks, kuna sõidud on samal päeval kui EHKK etapid ja seal võistlemine nende meeste valik.
Võimalik et neid on rohkemgi.
Tehke mis ja kuidas tahate, kuid võrrisõidust ei saa kunagi massispordiala ja selle teadmisega peaks arvestama kahjuks või õnneks ja vastavalt sellele ka korraldama võistlusi.
Praegu aga paistab see olema populaarsem kui kunagi varem ja võib ka mõnele sponsorile silma jääda.
Vasta
#94

kogu aeg on räägitud ,et eesmärgiks on vaeste ja rõhutute toetamine, no lausa robin hoodid korraldus komitees . ja nüüd äkki selline labane asi nagu raha , kellel seda veel vaja peaks olema.
kui tõsiselt rääkida, peab tunnistama, see ringilugemis ja ajavõtu süsteem on kogu asjajuures see mis asja üldse toimivaks teeb. käsitsilugemisel on olnud segadust , see võipolla paratamatu ,ei tea,kuid valesti lugemine hävitab kogu asja mõtte . seda isegi tühise kolmetunnise sõidu juures, mis oleks ka ühemehe teamil jõukohane , aga kui sul ütleme kaheksatunnisel sõidul puterdatakse lugemisega ,on tiba valus.
ma mõtlesin algul ,et see teil oma väljatöötatud süsteem. no aga kui tuleb sisse osta ,siis tuleb , järelikult peavad ka stardirahad olema vastavad. kopikas rohkem maksta reaalse finisikoha eest ei tohiks probleemiks olla
Vasta
#95

(04-08-2013, 10:42 AM)2715 Kirjutas:  Ajavõtusüsteemi rendihinda ma ei tea aga siis võiks selle ka avaldada juba.
Lühematel sõitudel käib asi nii nagu vanasti aga kestvusel see ei toimiks kindlasti.
Säästuvariandina paneks mitu kaamerat salvestama ja pärast loeks salvestiselt ringid kokku.
Aga äkki oleks siis pidanud samad reeglid tegema et ka teised saavad tulla ilma ümberehitusteta sõitma?
Võibolla oleks sealt tulnud 10 sõitjat lisaks korra proovijatele?
Sprindi kalender on hea näide, kus on vähemalt kolmele mehele tehtud osalemine võimatuks, kuna sõidud on samal päeval kui EHKK etapid ja seal võistlemine nende meeste valik.
Võimalik et neid on rohkemgi.
Tehke mis ja kuidas tahate, kuid võrrisõidust ei saa kunagi massispordiala ja selle teadmisega peaks arvestama kahjuks või õnneks ja vastavalt sellele ka korraldama võistlusi.
Praegu aga paistab see olema populaarsem kui kunagi varem ja võib ka mõnele sponsorile silma jääda.
olen kuulnud et selle EHKK kalendriga olla olnud tegelikult sedamoodi ,et vanad tegid aastaks plaanid valmis ja siis motoföderatsioon, täiesti pahatahtlikult pani omad sõidud samadele päevadele.
no vanad polnud kadedad ,tegid oma hooaja ringi,et ei kattuks.et sealt pisuke põhjus võibolla. aga föderatsioon- jällegi üks tore eesti asi.
kurask ,ma ei või , ükskõik ,kes pukis on , ikka ikaldus .
Vasta
#96

Oleks sõit näiteks 18 kuupäeval tuleks Võrust neli sõitjat Krootusele...
Vasta
#97

(31-07-2013, 12:03 PM)t6niz Kirjutas:  Mind häirib natukene see odav narriteema võrride üle, nagu seda on iga aasta sõmerpalus.
Ja siis?
Vaata parem seda kuidas pealtvaatajad kaasa elavad, aga mitte nendele kel kiirus suur on, vaid neile kes asja huumoriga teevad.

(04-08-2013, 10:42 AM)2715 Kirjutas:  Ajavõtusüsteemi rendihinda ma ei tea aga siis võiks selle ka avaldada juba.
Lühematel sõitudel käib asi nii nagu vanasti aga kestvusel see ei toimiks kindlasti.
Säästuvariandina paneks mitu kaamerat salvestama ja pärast loeks salvestiselt ringid kokku.
Konfidentsiaalne info ei kuulu avaldamisele, kellel vaja, võib ise vajalike inimestega kontakti luua!
Kuidas Sa seda kaameraga filmimise meetodit kasutada tahaksid pikema sõidu puhul. Läbivaatamine toimub ju reaalajas, st. sama palju aega kulub vaatamisele kui filmimisele. Kolme tunnise sõidu puhul läheb veel kolm tundi et filmitud materjal üle vaadata ja siis tulemused kinnitada.

(04-08-2013, 10:53 AM)iceman Kirjutas:  ma mõtlesin algul ,et see teil oma väljatöötatud süsteem. no aga kui tuleb sisse osta ,siis tuleb , järelikult peavad ka stardirahad olema vastavad. kopikas rohkem maksta reaalse finisikoha eest ei tohiks probleemiks olla
Ei ole sellist ressursi et süsteemi omada, sellise asja ära tasumiseks peaks juba hakkama ringilugemise teenust pakkuma. Lihtsam on teenus sisse osta ja sellega vähendada riske, mis võivad tekkida tehniliste probleemide korral.

(03-08-2013, 23:47 PM)iceman Kirjutas:  kindlasti pole 500 euri võrrialla panek mahavisatud raha. päris aus olles ei mõelnud ma ka päris seda summat, mul on palk pisut suurem.
Ma lugesin selle summa välja postitusest nr. 78, sest ma tõesti ei tea mis summasid Sa oma vaimusilmas näed.
Vasta
#98

Ei jumala eest mul ei ole vaja teada sendi pealt ajavõtu hinda, kuid kui suurusjärk ka on saladus, siis talupojatarkus ütleb, et asi pole õige.
Salvestuse jupitate 15 min.juppideks ja neljakesi näiteks.
Pikk rada teeb asja lihtsamaks.
Miski varuvariant teil ikka on kui süsteem üles ütleb?
Vasta
#99

oleks olnud teada ,et finantsiliselt olete nii kitsikuses,oleks olnud teine suhtumine, oleks tuldud sõitma toetuseks. poleks esimene kord, et minnakse jõuguga kohale, kõrvalisemasse kohta ,kus stardipuu kipub hõredaks jääma, seda ikka selleks et asja elus hoida. kui on normaalsed korraldajad ja asjaajamine ,mis peaks olema kellegil selle vastu.
aga teil oli vaja algusestpeale seda poliitiku juttu ajada , see mul isiklikult hakkas vastu juba reeglite koostamisel. lõppkokkuvõttes varsti ühed enam ei saa ja teised ei taha , kas see oleks hea lahendus?
Vasta

Isegi kui kõigile tuli uued võrrid kätte anda, ei tooks see võrdsust. Mäletan, kunagi ammu, aastal 1982, sai ostetud ühest kohast kaks täiesti ühesugust ja ühte värvi võrri. Üks jooksis viiskümmend, teine nelikümmend. Hiljem selgus,et sellel võrril, mis üle neljakümmne ei läinud, oli väntvõllis olev auk poole väiksem kui teisel. Või võtame näiteks sumbutajad. Eelis on d-4 ja d-8 sumbutajate kasutajatel, d-6 sumbutajate kasutajate ees. Või võtame väntvõllid. Parimad originaalväntvõllid on d-4 mootoritel, järgnevad d-5 ja d-6. D-8 väntvõlli kasutajad on kõige halvemas seisus. Siis väntvõlli vändakaelas olev ava, need on standardis sinna puuritud nö, kuidas parajasti juhtus. Või silindrid D-4, d-5 ja d-6 silindrid on laias laastus suht võrdsed, d-8 silindriga pole ilma viilimata midagi peale hakata. Ka on väikesed vahed karburaatoritel. Kui kõik halvad asjad juhtuvad veel ühte mootorisse, siis see mootor lihtsale ei jookse. Samuti kui juhtub, et ühte mootorisse satub palju häid komponente siis see mootor jookseb juba standardis hästi. Võrri võidusõidus ei ole, ega tule kunagi vördsust, kuna lähtematerjal on juba ebavõrdne. Siia lisandub veel erinevate võistlejate erinev sõidu-ja käsitöö oskus. Võiks sellel teemal veel pikalt kirjutada, aga ehk aitab.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne