[masinist]

Ääretult meeldiv nädalavahetus sai veedetud, teeolud olid suurepärsed, tehnika toimetas laitmatult, nagu ka kaardilugeja... selle hetkeni mil ta vait jäi, ning tema alati rõõmsameelne olek oli muutunud suht sarnaseks selle pildiga mis legendi kaante vahel oli märgitud kalarootsuks ja sealt siis "moistus loppunud".
Ei tea, kui kaua teised vennasvabariigis ekslesid, kuid meie tiirutasime sealkandis kokku umbkaudu 52-53 km enne kui Meizakilla jõudsime.
Käte ja jalgade ja suht segaste näoilmetega üritasin ühelt kiluvargalt teed küsida, kuid... no english, ne porusski ja loogiliselt ei eesti keelt.
Egas midagi tuhnisin pardatzokist miskise teede atlase välja ja põhi-lõuna enamvähem selgeks ja tuld kuhugi kodumaa poole.
Piiriületus toimus sellises rõõmuhoos, et ei pannud isegi kohanime tähele.
Aga ai krt kui lõbus oli ikkagi, kummardus korraldajatele.
Noorpaar autost numbriga 93.