[Maku]

Algul mõtlesin, et tänaks korraldajat ja rohkem midagi ei räägikski... Aga siin foorumit lugedes ei suutnud end tagasi hoida ja mõtlesin, et räägiks kõik südamelt ära. Esiteks paluks vabandust kõigi ees keda solvas meie osalemine Opel Asconaga (nr. 99) sellisel üritusel aga miks see kõik nii läks võite lugeda alljärgnevalt.
Kuna isu on alati rallile korras autoga tulla ja et probleemid viimasel hetkel ei ründaks, sai auto valmis tehtud juba varakult. Kahjuks sellest ei olnud midagi kasu, sest 30. jaanuaril leidsid maanteel end lumesahk ja meie Saab ja nii selle autoga läks... Sellel hetkel olin kindel, et Saabile 10nes ralli jääb ära ja arvatavasti ka meile. Paar päeva hiljem küsis äi, et kui tema Ascona sobib siis ta võib seda mulle laenata, mõtlesin, et võib ju läbi sõitma tulla.
Siis aga juhtus midagi enneolematut ja õpilased kinkisid uue Saabi. Nüüd oli 2 nädalat aega seda valmis ehitada. Algul nokkisid siit ja sealt, suurimad mured olid pidurid ja heitgaasid. Kuna aga pidurid on kahel Saabil peaaegu identsed ei muretsenud väga nende pärast ja sukeldusime kahe karpa maailma, et CO 9% saaks lubatud alla 4,5%. Ja ühel ilusal päeval see juhtuski. Nüüd siis pidurid korda ja ülevaatusele. Aga kahjuks järelejäänud nädal ja oma lollus oli liiga lühike aeg asi korda saada. Ja nii ma pidingi reede õhtul tunnistama oma lüüa saamist ja võtma Ascona.
Ega Asconaga ka hästi ei läinud, õhtul tankima minnes ei tahtnud üle poole paagi kütust sisse minna ja hommikul 04.00 oli öösel seismisega Ascona kaotanud oma tühikäigu ja et sellest veel vähe oleks oli ka soojenus lakanud töötamast. Nii me siis sõitsime nukral meelel hommikul magamata silmadega, külmast siniste nägudega Türi poole. Kohe esimene LK, kõik oli super, isegi finišisse mahtusime rohelise põrnikaga koos ära . Esimestel katsetel oli ka kõik suurepärane, ei tulnud vist isegi eriti hilinemisi aga siis tuli LK2. Kuna ma viitasin eelmise õhtu kütuse probleemile aga Türil sai jälle paaki surutud nii palju kui mahtus siis tõesti enne LK2-te ma ei tankinud. Ja nii see juhtuski, peale idealset ühte ringi sai kütus otsa teisel ringil. Pidin räigelt rikkuma võistlusjuhendit ja tankima lisakatsel. Siis enam ei töötanud auto ja oli tõesti tunne, et seekordne Talveralli on meil ära neetud ja, et peaks koju ära minema, enne kui hilja. Õnneks kosutav lõuna, auto imeline tervenemine ja ideaalselt selgeks õpitud kalaroots tõstsid tuju. Lisaks sai seltsimehi kraavist välja aidatud, ise kraavi sõidetud ja lõpuni sõidetud. Oli väga meeldejääv ralli ja kui ma enne mõtlesin, et see ralli oli neetud siis pigem oli see meid proovile panev, et kui väga me ikka soovime sellel üritusel osaleda.
Tänan suurepärase ralli eest Priitu ja ta meeskonda, see on uskumatu kuidas te suudate ikka ja jälle seda imelist asja vedada .
Järgmine aasta tuleme kindlasti Saabiga ja loodan, et saan selle uue Saabiga selle 10a tähise kätte, et siis Priit paluks vähemalt 10 aastat veel Uunikumide Talverallit.