[genn]

Handymannis selline"huvitav"asi pakkumisel,mis võiks asja lahendada.
http://handymann.ee/content/infrapuna-gaasiahi
See on auto jaoks liiga suur kuid neil kohapeal ka palju väiksem varjant olemas.
Elektrit ei vaja ainult gaasi,kui leida"õige"koht,siis võib auto enda õhu vahetus hoida salongi sooja.

[mativs]

Keegi siin eespool rääkis piirituseküttest. Hea mõte ju, vaja oleks konstrueerida väike kero moodi töötav asjapuu, mis põletaks kodumaist piiritust.Kütta saaks väikest hulka jahutusvedelikku, millelt soojuse juhtimine salongi toimub tavalise radika-ventika abil. Ja riigi poolt võiks see piiritus jääda maksustamata, siis peaks ka hind vastuvõetav olema. Kuna elektriautode hulk ikkagi tasapisi suureneb, annaks see tööd-tegevust nii mõnelegi omamaisele ettevõttele.Ja veel üks positiivne külg-saaksime lahti hulgast võssakasvanud põllumaast, millega tänased suurtootjad ei viitsi tegeleda.

[Väravamehaanik]

Mul käis ükspäev peast läbi mõte (mul käib vahel mõtteid peast läbi), et ehitaks koduhoovile automaatpesukonteineri, tegelikult võib selle ehitada ka olemasolevasse garaazi. Õhtul pargiks auto sisse ja paneks nagu pesumasinal programmi tiksuma. Hommikuks oleks auto soolast puhtaks pestud ja paar tundi enne väljumist soojaks köetud. Seda saaks kasutada ka vanaaegse auto puhul, kuhu ei sobi sobimatuid seadmeid külge installeerida. Pesula oleks nagu suvaline Statoili pesula ja kütteseade oleks taimeriga vabalt valitava kütusega ahi, mis kütaks auto ümber õhu soojaks ja vajadusel ka juhtme kaudu salongi ja õlid. Ja kõik see tiksuks öösel, kui tavatarbija elekter on odavam.
Elektriautosid kasutavad meil ka valdavalt sotstöötajad, kelle autod võiks ka öösel kükitada kusagil konteineris, samaaegselt süües, pestes ja soojenedes. Hommikul hea minna ahjusoojade pirukatega sooja autosse ja sõita vanainimestele rõõmu valmistama.

[svenson]

Endiselt lähevad kustutamisele teemavälised postitused. Tegemist on ajurünnaku ja ideede genereerimisega siis miks pead tulema siia teemat solkima ja nõudma, et kiiremas korras kõik elektriautod riigist välja saadetakse.

Elektromobiilsuse programm

Vabariigi Valitsus kiitis 3. märtsil heaks kasutamata saastekvoodi ühikute (AAU) müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Mitsubishi Corporationiga sõlmitud leping 10 miljoni AAU ulatuses saastekvoodi müügiks võimaldab algatada Eesti elektromobiilsuse programmi.

Programm koosneb kolmest osast:
* Sotsiaalministeerium võtab näidiskasutusse 507 Mitsubishi iMiev elektriautot;
* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötab välja toetusskeemi elektriautode soetamise toetamiseks;
* rajatakse riiki kattev elektriautode laadimistaristu.

Kui sul on sellega probleem, siis on palju muid kohti, kus oma eestlase õigust taga ajada. Näiteks tee uus teema kasvõi siin foorumis Vaba teema all.

[korvimees]

Ilmselt kuulutatakse välja hange ja läheb peale mõne tuntud tootja klassikaline lahendus.
AGA
Kutsun ülesse siinseid nokitsejaid kaasa mõtlema ja välja pakkuma lahendust meie kliimast tulenevale probleemile, et elektriauto kasutamine oleks ka talvel mõistlik.
Et asi põnevam oleks eeldame:
- Pakutav lahendus ei tohi kasutada elektriauto oma akusid
- Tagama sõidukis mugava sisekliima vähemalt poole tunni jooksul peale sõidu alustamist
Pakutud ideesid kritiseerida selles voorus ei tohi! Selleasemel paku oma idee või lahendus olgu ta siis nii geniaalne või rumal.

Eeldades, et füüsikaseadused kehtivad endiselt, on kaks varianti:
1. Toota see soojus autos, kasutamata akusid. Kui nüüd jätta välja igasugused tulevikutehnoloogiad, siis jäävad üle ainult bensiin, diisel, piiritus või gaas ning erinevad variandid, kuidas nende põletamisel saadav soojus auto kütmiseks ära kasutada.
2. Võtta see soojus, mis on "posti küljest saadud" kuidagi autoga kaasa. Kuna eeldatakse, et seda soojust peab jaguma ainult pooleks tunniks, peaks asi olema täiesti teostatav.
Eeskujuks võib snitti võtta kasvõi venelastelt, kellel on olemas blokisoojendus, mis ei vaja mingit välist kütmist
Kui samalaadne termospudel elektriga soojaks kütta, peaks pooleks tunniks ehk jaguma ...

[vootele]

Endal on sapaka kero konverteeritud gaasi peale, kasutab tavalist majapidamisgaasi 6kg ballooni ja reduktorit. Temperatuuri kontrollib digitaalne kontroller, on-off reziimis. Süüde on tehtud atv küünla baasil impulssgeneraatoriga.

[Basilio]

Ega gaasiküttest paremat vist ei ole. Seinast võetav elekter on tore küll, aga igas parklas või muidu suva kohas pole seda võtta. Samas ratastel suvilad on minu teada kõik gaasiküttel, või kuidas? Kui sinna midagi paremat pole leitud, siis ütleb seegi juba midagi.
Ja lõpuks - gaasi saab toota ka prügist ja s-tähega asjast, mis enam söök ei ole. Siis on öko ja puha!

[hulgus]

Biokaminad, gaasiinfrapunapõletid jms peaks kindlalt "Out" olema.
esiteks ohutus: lahtine tuli (jajaa, ka see gassikiirgur on pmst lahtise leegiga) salongis, ei ole mitte teps hea mõte.
teiseks igasugune põletamine vajab hapnikku, mida võetaks siis salongist reisijate arvelt, ok. saaks ka väljastpoolt tuua, aga gaasid väljuvad ikkagi salongi. Lisaks tekkib põlemisel alati CO2-te (kehvemal juhul CO-d) +vesi, mis tuleb veeauruna ja see jällegi omakorda uduna klaasidel.

[Basilio]

Kõik õige, isand hulgus, aga miks see põlemine-kiirgamine peaks lahtiselt auto salongis olema? Siis võiks juba põrandale lõkke teha nagu a- ja b-sotsiaalid teevad!
Suvilatel minu teada kogu gaasiseade ohutuse ja ka ruumi mõttes väljaspool. Soojusvahetis soojendatakse õhk üles ja puhutakse sisse. Teadjamad võivad mind parandada, pole ise suvilatega kokku puutunud.
Iseküsimus, kuhu sellisel pisikesel autopunnil see lisaseade panna?
Suvilatel saab kasutada esi või tagaseina. Pisikesel munal ei tule paremat kohta pähe kui katus. Ühe katuseraami reika küljes olev agregaat oleks suveks eemaldatav, võtaks katuselt puhast õhku ja puhuks otse salongi. Läbiviiguks kõlbaks äkki katuseluuk, kuhu talveperioodiks paigaldada täpselt sobituv auguga plaat.
Natuke naljakas näeks küll välja, kui pisikesed elektrilised murumunad veerevad ringi, kõigil muhk peas! Aga hea soe ka!
Selline soojendus töötaks mitte ainult kohapeal vaid vajadusel ka kogu sõiduaja. Talvine sõiduulatus sõltuks vaid külma otsesest mõjust akudele.

[Daniil]

Webasto (zaz, ardie vms.) kero, veepaak soojuse salvsetamiseks ja tavalise auto ahi koos regulaatoritega - sellise krempli saaks ju igast kütusega käima panna, (m)etanool, biodiisel, metaan või propaan näiteks, ka saaks laadimise ajal seda vett tenniga soojendada.

[vootele]

Sel juhul jätaks ma vee mängust üldse välja, vaid kasutaks keraamilist salvestit/soojusvahetit. Ühes otsas oleks põlemiskamber ja teiselt poolt imetaks õhku läbi. Põletit lülitataks sisse-välja vastavalt etteantud temperatuurivahemikule.

---

Teema sapaka keroahju ümberehitamisest gaasiküttele:
http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=15&t=225

[viplala]

Muide ühe inimese keha toodab ca 100W soojust ja selles väikeses autos pole ka palju vaja Lihtsalt mõelda kuidas aknad uduseks ei läheks.

No siis on ju asi lihtne.
Elektriautode omanikel, tuleks lihtsalt koostööd teha teiste inimestega, kes samuti transporti vajavad. Näiteks naabrid, tööle ruttavad kaevurid, koolilapsed, bussi ootavad inimesed, eksinud hinged ja teised hädalised.

Fakt on see, et juht üksi oma autot ära ei küta. Ega 100w pole mingi suurus seal külmas kambris. Vaja oleks ikka rohkem.
Tegin siin väikesed arvutused ja sain 5 inimest. Rohkem vist ei mahu ka sinna. Kui autos on juba 5 inimest, tuleb soojust 500w eest.
Ma kipun arvama, et nad peavad sel juhul alasti olema, et kogu soojus korralikult ruumi jõuaks. Häda on selles, et kui nad kõik soojuse ära annavad, muutuvad nad suhteliselt külmadeks laipadeks.
Samas annab inimene 100w välja rahulikult istudes. Seega oleks mõttekas anda kõigile kätte hantlid. Vehkigu nendega, keha soojus tõuseb, ja ka auto läheb kiiremini soojaks, ning kehad suudavad oma 100w ära anda ilma, et külmast siniseks läheksid.
Aga autojuht ei saa hantlitega vehkida, tema peab sõitma. Hädapärast võib suitsu teha, see annab ka sooja veits. Seega peavad teised ka tema töö ära tegema. Lahenduseks oleks raskemad hantlid või veel parem, sangpommid.
Samas tekib sealt koheselt uus probleem. Nimelt keha soojenedes, hakkab ta aina rohkem vett välja ajama, mis omakorda kondenseerub klaasidele ehk teisisõnu, aknad lähevad higiseks. Selle vastu aitab muidugi akende avamine aga siis hakkavad kehad jälle siniseks tõmbuma. Selle vastu aitab aga kiirem sangpommidega vehkimine.

Ah küll nad maha lõpuks lähevad. Selleks ajaks peaks auto ka juba soe olema.

Ma tõesti loodan, et Kredex mu ideed kuulda võtaks ja eraldaks raha, sangpommide hulgiostuks ning inimeste vaheliseks koostöö edendamiseks, seoses elektriautode kütteprobleemide lahendamisega.

[Veteran]

Lp Viplala ideed edasi arendades võiks reisijad hoopis pedaale tallata, mis siis autot kiiremini edasi viiks. Et ka foori taga vms seistes sooja saada, võiks pedaalidega käitada mitte auto jõuülekannet, vaid generaatorit, mis akusid laeks.Vot see olekski parem variant...Ja hantlite asemel vehiks lappidega klaase udust puhastades !Mul oleks ideid veelgi...

[Daniil]

Sel juhul jätaks ma vee mängust üldse välja, vaid kasutaks keraamilist salvestit/soojusvahetit. Ühes otsas oleks põlemiskamber ja teiselt poolt imetaks õhku läbi. Põletit lülitataks sisse-välja vastavalt etteantud temperatuurivahemikule.

---

Teema sapaka keroahju ümberehitamisest gaasiküttele:
http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=15&t=225

Komplektne auto eelsoojendi koos ahjuga oleks siiski lihtsam hankida ja paigaldada, vajadusel muutes kütuse liiki, näiteks piirituseks. Minu Volvo 940'l näiteks selline Ardie eelsoojendi tehasest peal - katel koos jahutusvedeliku ja salongitemperatuuri andurite, kotrolleri kütusepumba, tsirkulatsioonopumba ja aegreleega - paigalda aga, millele tahad, kütab mootori jahutusvedelikku ja ka salongi, kui just ahju regulaator pole kinnisesse asendisse unustatud

Vett tenniga soojendades oleks esimene pooletunnine sõit oleks soe just elektriga köetud vee arvelt, mis on minu arvates oluline, et elektriauto võimalikult palju elektriga ära teeks. Kui vesi paagis jahtub, käivitub põleti ja kütab vee soojaks jälle, võib olla vaja teha veel termostaadiga suur ja väike ring vee jaoks, et saada salong rutem soojaks, kui vett paagis pole eelnevalt elektriga soojendatud. Paak võiks olla termose konstruiga, et vesi kauem soe püsiks, kui auto seisab.

Iseasi muidugi, kui palju seda vett peaks olema, et salongi kütta poll tundi, mõni füüsikaga sina peal olija võiks ju selle väikese välja arvutada

[viplala]

Suht pisike võimalus, et keegi siin foorumis leiutab seadme, mida poleks valmis kujul juba olemas, ning mille Kredex autodele aitaks paigaldada.

Vee kaasas tassimine tähendaks koheselt ka massi suurenemist, sest just mass on see, mis soojust akumuleerib. Selle lisa massi ringisõidutamiseks, vajataks aga kallist salvestatud energiat.

Et autot kütta, selleks on suures plaanis ikkagi ainult kaks võimalust. Põletada midagi ja saada sellest sooja või paigaldada akusid juurde ja soojendada nendega, mis omakorda viib laadimistsükli pikenemiseni, ning jälle kaasaveetava massi suurenemiseni. Peale selle maksavad akud palju pappi.

Kui oleks minu auto ja minu valida, valiksin ma süsteemi, mis kasutab maagaasi. Kütusena on ta üks odavamaid ning seadme ehitus peaks samuti lihtne, ning odav, toota olema.

Igasugu piiritusi ja ökosamakat, ei hakka riik kohe kindlasti kütusena doteerima.

Tahad soojas sõita, tuleb see soe sinna autosse siiski kallata.

[41Degree]

Iseasi muidugi, kui palju seda vett peaks olema, et salongi kütta poll tundi, mõni füüsikaga sina peal olija võiks ju selle väikese välja arvutada

Ma natuke olen füüsikast kuulnud midagi (keegi rääkis...).

Võtame näituseks algandmed, et "puhutav" võimsus on 1kW ehk 1000 vatti ning see "puhub" tund aega. Seega kogu vajaminev soojendamisele minev energia on 1000*3600=3,6*10^6 džauli.

Kui me võtame soojasalvestiks näituseks vee, mille erisoojus (vist oli selline nimi sellel "c"-l) on 4200 J/(kg*K) ja vesi jahutatakse selle ajaga näiteks 80 kraadist 10 kraadini, siis vajamineva vee mass on 3,6*10^6/(4200*70)=13 kg.

Muist energiat läheb loomulikult läbi termose seina õue ilma, et sellest midagi tolku oleks olnud ja tegelikult tuleb veel kuidagi ära regullida ka see, et alguses ei tuleks 80-kraadist õhku ja hiljem 10-kraadist, vaid et kogu aeg oleks nt. 20 jne. Siiski, kui tagumikutunde järgi saadud arv lihtsalt kolmega korrutada, siis peaks näituseks 50kg paagist jaguma küll, et saaks tunnikese sooja õhku akna ja varvaste peale saada. Kas ma tegin kuskil mõne arvutusvea?

Ehk on sellest 50kg isegi rohkem kasu kui minusugusest jumbust, kes ei jaksaks korralikult pedaale sõtkuda, sangpommi venitamisest rääkimata

[motamees]

.... Kas ma tegin kuskil mõne arvutusvea?...

Ma pole näinud arvutustes välistemperatuuri.
Tagumiku tunne...ütleb, et miinus 20kraadi juures külmub ämbritäis vett niisama tunni ajaga ära, rääkimata siis kusagilt radikast läbiajamisest.

[Marko]

Arvutuskäiku saab ilmselt praktikas kontrollida, st kui kiiresti soojeneb seesama veekogus 1KW-se küttekehaga soojendades. Õue ei lähe midagi, kui termos salongi panna, peab ainult korralikult kinni olema. Iseasi muidugi, kas selles autos niipalju vaba ruumi on...

[MeelisV]

üks väike gaasi balloon ja üks komplekt miskit sellist puhurit
http://www.aliexpress.com/item/Air-parki...41546.html

jah ei ole enam el. auto aga ega ainult el. pealt ei saagi see ongi ju praegune mure sest tegelikult el. pealt küte on neil olemas.
vedada kaasas mingit "100L kuuma vee paaki" või "m3 kerisekive" ei ole ju mõeldav.
ja ainult sisemise tsirkulatsiooniga ei saa kah hakkama vaja on värsket õhku ja mitte ainult hingamiseks aga ka kuivatamiseks.
pane 2...3 inimest autosse ja siis on päris "akvaarium"

[41Degree]

.... Kas ma tegin kuskil mõne arvutusvea?...

Ma pole näinud arvutustes välistemperatuuri.
Tagumiku tunne...ütleb, et miinus 20kraadi juures külmub ämbritäis vett niisama tunni ajaga ära, rääkimata siis kusagilt radikast läbiajamisest.

Jutt jumala õige, välistemperatuuri ei olnud jah.
Läbiaetava õhu soojendamisele kuluvat energiat ei viitsinud ma praegu eraldi arvutama hakata, seega võtsin aluseks eespool toodud kogemusliku 1000W, millest pidi piisama, et salong soojaks teha. Ja 1kW on 1kW nii -20 kui ka +20 juures, muutub lihtsalt see, kui soojaks õhk saab. Ühel juhul saab näiteks -20 pealt +10 peale ja teisel juhul +20 pealt +50 peale (piltlikult öeldes).

Muide, see talv sattusin just -20-ga katsuma oma mitte-elektriauto jahutuslõdvikut pärast sõidust tulemist umbes 3,5h pärast. Külmunud käed võis korra lõdviku peale soojenema küll sättida, aga kaua neid seal hoida ikka ei tahtnud (temperatuur võis olla "käemeetri" järgi nii +0...+10 või nii, ikka märgatavalt soojem kui välisõhu -20). Kahjuks pole siiamaani juhtunud näiteks pangega loomkatset tegema, aga päris huvitav oleks tulemust teada