miks ei jõua, mootori poolest sama võimas kui mtz-50 Wink
Vasta

(18-04-2016, 19:52 PM)maisalup Kirjutas:  miks ei jõua, mootori poolest sama võimas kui mtz-50 Wink

Mootori poolest küll. Aga rehv on kitsam ja väikema diameetriga - haardepindala on väiksem. Ning kogu kupatus on kergem. Kas erinevus on oluline, näitab loomkatsetus.

Oleksid lähemal, tuleks oma Kvernelandiga täitsa proovima... Aga vast leiad sealkandistki mõne proovimiseks.
Vasta

Tänud heade soovituste eest. Vaatasin ise ka, et oleks võinud hõlm laiem olla. Samas aga üks sõber, kellelt ma nõu küsisin, ütles et sügiskünniks pidi just hea olema kui kamar natuke irvakile jääb, et külm pidi paremini vahele pääsema ja küllaltki palju umbrohtu ära hävitama. Kuna selleks aastaks on küntud nii nagu on, e natuke sitasti, siis vast ei hakka ka ümber tegema, sest sügiskünniks peaks nii just hea olema ja järgmisel kevadel lähen juba mullafreesiga peale Smile. Ma arvan et üheks põhjuseks, et miks kamarat päris kummuli ei keeranud oli ka see, et kündsin natuke liiga sügavalt. Esimese vao keeras ju ilusasti kummuli. 
Vasta

(18-04-2016, 19:52 PM)maisalup Kirjutas:  miks ei jõua, mootori poolest sama võimas kui mtz-50 Wink

Vanast, kasutusel olnud maast läks küll nagu võist läbi, aga kesamaaga, ma arvan, et oleks kahehõlmalisega hätta jäänud. Just kaalu pärast. Jõudu on muidugi küll. Kui kühvliga liivahunnikusse sõita, siis käivad rattad all ka tühikäigul ringi, nii , et isegi mootori pööretest pole kuulda et mingi takistusega tegemist oleks. 
Vasta

(19-04-2016, 01:09 AM)maitus Kirjutas:  Tänud heade soovituste eest. Vaatasin ise ka, et oleks võinud hõlm laiem olla. Samas aga üks sõber, kellelt ma nõu küsisin, ütles et sügiskünniks pidi just hea olema kui kamar natuke irvakile jääb, et külm pidi paremini vahele pääsema ja küllaltki palju umbrohtu ära hävitama.

Vat see on hea teooriaWink

Paraku näitab senine praktika seda, et mid atihedamalt on viil kinni, seda väiksemad on probleemid talvituvate ja mitmeaastaste umbrohtudega. Sügisel haljendama minev viiluvahe on siinkandis kindel märk järgmisel suvel õilmitsevast orasheinast.

Aga proovi, palju hõlma juurde keerata annab. Sõltub materjalist, võib piisavalt järelandlik olla.

Rusikareeglina võib künnisügavust olla kuni 2/3 tera ristlaiusest. Kui Sul on klassikaline 25 cm tera, siis sellega saad künda kuni 16 cm... Mitte segi ajada künniviilu laiusega, see võib olla kuni kolmandiku suurem!
Vasta

(19-04-2016, 15:41 PM)v6sa Kirjutas:  maitus


Rusikareeglina võib künnisügavust olla kuni 2/3 tera ristlaiusest. Kui Sul on klassikaline 25 cm tera, siis sellega saad künda kuni 16 cm... Mitte segi ajada künniviilu laiusega, see võib olla kuni kolmandiku suurem!

Ma kündsin jah sügavamalt, selles ehk asi oligi et ära ei keeranud. Tegelikult tuleb mul vist mõni vagu juurde künda, siis saan teada kuidas madalama künniga toimib. 
Vasta

Huvitav oleks jälle kuulda targemate inimeste arvamust ja ka õpetussõnad kingsepale on teretulnud Smile . Hakkan nüüd lõpuks Martale taha panema- jõuvõtuvõlli täpsemalt Big Grin . Meeldetuletuseks, et selle jõu saan ma gaz 53 väljavõttest, kust tuleb välja kiilusoonega võll, ja selle jaoks on mul ka kiilusoone ja stoppermutriga kardaan koos ristiga olemas. Oma mõte oli nüüd selline, et sealt edasi panen ma moskvitsh 401-e käigukasti ja sealt kardaani, mis mul on ka originaal olemas. jõuvõtuvõlli vedama. Küsimus nüüd aga selles, et kas vana mosse käimar on ka piisavalt tugev? Kõige raskem asi, mida tal ehk keerutada tuleks, on mingi tagasilla baasil tehtud mullafrees- no see traditsiooniline Smile. Mullafreesi suhtes puudub mul ka igasugune teadmine selle kohta, et kui kiiresti frees pöörlema peab - näiteks mitu pööret ta ühe meetri liikumise kohta peaks tegema.... - või kuidas üldse.....? Ka jvv-i nuutidest ei tea ma midagi, kas neil on mingi standart?
Vasta

(28-04-2016, 23:16 PM)maitus Kirjutas:  Huvitav oleks jälle kuulda targemate inimeste arvamust ja ka õpetussõnad kingsepale on teretulnud Smile . Hakkan nüüd lõpuks Martale taha panema- jõuvõtuvõlli täpsemalt Big Grin . Meeldetuletuseks, et selle jõu saan ma gaz 53 väljavõttest, kust tuleb välja kiilusoonega võll, ja selle jaoks on mul ka kiilusoone ja stoppermutriga kardaan koos ristiga olemas. Oma mõte oli nüüd selline, et sealt edasi panen ma moskvitsh 401-e käigukasti ja sealt kardaani, mis mul on ka originaal olemas. jõuvõtuvõlli vedama. Küsimus nüüd aga selles, et kas vana mosse käimar on ka piisavalt tugev? Kõige raskem asi, mida tal ehk keerutada tuleks, on mingi tagasilla baasil tehtud mullafrees- no see traditsiooniline Smile. Mullafreesi suhtes puudub mul ka igasugune teadmine selle kohta, et kui kiiresti frees pöörlema peab - näiteks mitu pööret ta ühe meetri liikumise kohta peaks tegema.... - või kuidas üldse.....? Ka jvv-i nuutidest ei tea ma midagi, kas neil on mingi standart?

Jõuvõtuvõlli kiiruseks on vene masinatel 540 rpm. Uutel ja välismaistel ka 1000 rpm võimalus. Nuute kasutatakse samamoodi erinevaid, vene standart on 8 nuuti ja lääne 6 nuuti. Tasub piiluda PMkaubamaja valikusse.
Vasta

(29-04-2016, 00:11 AM)seeteine Kirjutas:  maitus

Jõuvõtuvõlli kiiruseks on vene masinatel 540 rpm. Uutel ja välismaistel ka 1000 rpm võimalus. Nuute kasutatakse samamoodi erinevaid, vene standart on 8 nuuti ja lääne 6 nuuti. Tasub piiluda PMkaubamaja valikusse.

Tänan vastamast! Ma ei tea kuidas päris traktoritel need jvv- i pöörded tekivad, aga Martal tekitab need mootor, mille pöörded on 1000-st kuni, no ütleme natuke üle 2000-nde Big Grin . Rohkem lihtsalt ma ei vajuta. Väljavõttest tuleb umbes-täpselt poole vähem. Seega 500-1000+ Smile. Mul pole aimugi, et kas seal on tööd tehes 200 pööret rohkem või vähem. Kas see 540 on siis mingi kindla traktori liikumiskiirusega suhtes või?
Vasta

traktori jvv on otseses sõltuvuses traktori mootori pööretest...
Vasta

(29-04-2016, 13:53 PM)maitus Kirjutas:  ...
Kas see 540 on siis mingi kindla traktori liikumiskiirusega suhtes või?

Nagujuba öeldi: sõltumatul ajamil suhtes mootori väntvõlliga, sõltuva ajami puhul rattapööretega. Kõneks olev 540 või 1000 on mootori nimipööretel, alla selle on vähem (ja üle rohkem, eksole). Lisaks on kergema töö jaoks 540E/1000E, kus kõneksolevad pöörded varem kätte tulevad. Kokkuhoid, mõistate. Big Grin

Ma soovitan sihtida 540 sinna 2000 vändapöörde kanti, on endal muretum. Ning kui ei ole mingit raskestimõistetavat nõukaihalust, siis tasuks minna kohe 6-nuudise tapi peale - kasutatud lääne tehnikat liigub ja see on enamasti 6-nuudiline. Kui pole kellegi poolt ära kastreeritud.

Mõtle veel - on Sul ikka vaja seda mosse kasti sinna vahele...
Vasta

(02-05-2016, 14:03 PM)v6sa Kirjutas:  
(29-04-2016, 13:53 PM)maitus Kirjutas:  ...
Kas see 540 on siis mingi kindla traktori liikumiskiirusega suhtes või?

Nagujuba öeldi: sõltumatul ajamil suhtes mootori väntvõlliga, sõltuva ajami puhul rattapööretega. Kõneks olev 540 või 1000 on mootori nimipööretel, alla selle on vähem (ja üle rohkem, eksole). Lisaks on kergema töö jaoks 540E/1000E, kus kõneksolevad pöörded varem kätte tulevad. Kokkuhoid, mõistate. Big Grin

Ma soovitan sihtida 540 sinna 2000 vändapöörde kanti, on endal muretum. Ning kui ei ole mingit raskestimõistetavat nõukaihalust, siis tasuks minna kohe 6-nuudise tapi peale - kasutatud lääne tehnikat liigub ja see on enamasti 6-nuudiline. Kui pole kellegi poolt ära kastreeritud.

Mõtle veel - on Sul ikka vaja seda mosse kasti sinna vahele...

Ikka mõistame Big Grin ..! Kui ma sinna vahele seda mosse, või mingi muu tehnika kasti või reduktorit ei pane, siis on nii, et mootori 2000 pöörde juures teeb jvv täpselt 1000 pööret. Seda, nagu Sa ka ise välja pakud, on natuke palju....? 

  Nõukaihalust ei ole, aga Martale ei sobi tõenäoliselt ükski muu, kui isetehtud tehnika, taha. Seega peaks vist suht ükskõik olema mitu nuuti seal on. Küsimus on aga selles, et mida see nuutidega võll endast üldse kujutab? Mul tuleb ju see mingi laagripuka sisse panna, et teisest otsast kardaaniga käitada. Ma olen näinud ainult selle võlli seda nuutidega otsa, mis traktorist välja ulatab, aga mis seal seespool on, sellest pole mul õrna aimugi Big Grin ..- ma tean, mis kingal voodri ja pealsenaha vahel on, aga sellest ei ole siin abi ...Big Grin
Vasta

kui vastava ülekandega sobivad riistad on siis võib vabalt see jõuvõtt täpselt selliste pööretega jääda. 540 on pigem vene tehnikale vaja, lääne agregaadid on suure võimsus tarbega ja efektiivsusega, need tarbivad 1000 pööret. Lugu selline, et 540 pöördega bellarussil võis jõuvõtust kasutada 60-70% mootori võimsusest agregaadi käitamisel, 1000 pöörde korral aga kuni 100% 
Valik ongi selles, kas vastav ülekanne teha martale, et pöörded saada 540 või jätad pöörded nii nagu on ja teed agregaadi nii, et 1000 pöördega on selle oma pöörded täpselt nii nagu vaja...
Vasta

(03-05-2016, 05:02 AM)maisalup Kirjutas:  kui vastava ülekandega sobivad riistad on siis võib vabalt see jõuvõtt täpselt selliste pööretega jääda. 540 on pigem vene tehnikale vaja, lääne agregaadid on suure võimsus tarbega ja efektiivsusega, need tarbivad 1000 pööret. Lugu selline, et 540 pöördega bellarussil võis jõuvõtust kasutada 60-70% mootori võimsusest agregaadi käitamisel, 1000 pöörde korral aga kuni 100% 
Valik ongi selles, kas vastav ülekanne teha martale, et pöörded saada 540 või jätad pöörded nii nagu on ja teed agregaadi nii, et 1000 pöördega on selle oma pöörded täpselt nii nagu vaja...

No eks ma nende agregaatide pärast selle mosse kasti peale mõtlengi. Seda kasti oleks üsna lihtne sinna vahele pista ja ehk oleks lihtsam luua võimalus reguleerida selle kastiga jvv-i pöördeid kui muretseda igale agregaadile eraldi reduktor või hakata mingite kettide või rihmadega pöördeid muutma. Konks on ka selles, et Martale ei saa pann otse jvv-i ja tuleks ikkagi kardaanile tugilaager paigaldada, et väike nurk sisse saada. Kast teeks sama töö ära. Selle kastiga saaksin pööreteks 280; 570; ja kolmas käik otse siis 1000 pööret. No ja tagurpidi veel 225 pööret Smile .Küsimus on aga selles, et kui vastupidav see mosse kast on? Et kas peaks vastu kui ziguli tagasillast mullafrees taha teha? 
Vasta

(03-05-2016, 07:50 AM)maitus Kirjutas:  Küsimus on aga selles, et kui vastupidav see mosse kast on? Et kas peaks vastu kui ziguli tagasillast mullafrees taha teha? 

Mitte üks Mosse kast pole tugev. Vanake on ju kunagine Opel ehk teoorias midagi ZFi varamust ning peale Ferdinandi ei ole teised sellest ajastust ülekandeid "igaks juhuks" üledimensioneerinud. Uued on juba plokkvõlliga ja see on üldse tegelikult õnnetuke... Samas, kui ta ju olemas on, siis äkki isegi peab. Lihtsalt autode kastid ei ole mõeldud kardaanist tulevaid lööke taluma aga seda ju PTO just teeb. 
Vasta

(03-05-2016, 05:02 AM)maisalup Kirjutas:  ...
jätad pöörded nii nagu on ja teed agregaadi nii, et 1000 pöördega on selle oma pöörded täpselt nii nagu vaja...

Ma olen sama meelt - säti oma tehnika ilma selle käigukastikolakata paika ja elu on ilus.

Iga valmistaja on JSV siseorganid just sääraseks disaininud, mihukeseks parajasti tarvidust nägi.
Vasta

(03-05-2016, 12:35 PM)v6sa Kirjutas:  
(03-05-2016, 05:02 AM)maisalup Kirjutas:  ...
jätad pöörded nii nagu on ja teed agregaadi nii, et 1000 pöördega on selle oma pöörded täpselt nii nagu vaja...

Ma olen sama meelt - säti oma tehnika ilma selle käigukastikolakata paika ja elu on ilus.

Iga valmistaja on JSV siseorganid just sääraseks disaininud, mihukeseks parajasti tarvidust nägi.

Ahzooo.... Sad - kes mosse käigukasti tahab? Big Grin ... Või siis konsiilium arvab, et otse käib küll. Eks see teeb esialgu elu ehitamise arvelt lihtsamaks küll, aga ma ei tea mis hiljem saab. Kuidas tundub, et kas on OK, kui mullafrees 3.78 pööret sekundis teeb  Cool ? Ja kuidas hakkab käituma kardaani tugilaager kui seal natuke suurem nurk tekib kui originaalis on? Ma mõtlen mingi sõiduauto kardaani peale- zigull või mosse vast siis.. Kui kellelgi selline töökorras kardaan Pärnu või Tartukandis koos tugilaagriga täies tükis pakkuda oleks, siis võin selle vastu pakkuda näiteks sedasama 401-e käigukasti ja mingi uuema mosse uut sumbutajat, mis oli mõeldud Martale, aga... piisab ka T 16 -ne omast, mis õnnestus ka uuena saada. Gaz 66-e lühikese kardaani ja 53-e pika kardaani võin ka vastu anda Smile .
Vasta

üldiselt bensiinimootoriga freesidel on kiirused 60-300 pööret ja ühel elektrilisel junnil lausa 400 pööret minutis oli mis surfamisel silma jäi...
Vasta

(03-05-2016, 19:53 PM)maisalup Kirjutas:  üldiselt bensiinimootoriga freesidel on kiirused 60-300 pööret ja ühel elektrilisel junnil lausa 400 pööret minutis oli mis surfamisel silma jäi...

Kuuekümnest neljasajani ...   Cool . Motobloki baasil võivad need pöörded jah 60 olla ehk. Sellega saab ka ühe koha peal pudrata. Traktor aga astub edasi ja peaksin ikka mingeid optimaalseid pöördeid teadma enne kui ehitama hakkan. No midagi sellist ehk, et meetri liikumise juures peaks n arv pöördeid tegema näiteks. Ehk ongi nii, et mida rohkem teeb, seda parem. Siis ju õhem kiht mulda freesida ja inerts ka suurem. Kui keegi midagi teab, siis andke julgelt teada Big Grin ...!!! Sobivad ka need jutud, mis naised saunas rääkisid Smile . 
Vasta

ei tea kas abi on aga äkki tuli mõte, uuri mõnda tz 4k 14 neil frees taga ju. Omal pole aega googeldada eriti, saad suurusjärgud teada (liikumiskiiruse ja freesipöörete arvu)

Veel pole maha löödud
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne