[maisalup]

üht pilti uurisin silma järgi, siis 540pööret tahtis jõuvõtust ja ülekanne paistis 1:1 olevat, täistuuridel siis kuskil 600 pööret peaks tulema minutis. Kiireks ei tohiks mingil juhul jääda sinu masinal tuleb 200 pöörde lähedale, sellega peaks saama 1 või teise käiaguga freesida küll... suured freesid on ehitatud tööstuslikuks tootmiseks, sul omal kodus võib asja ära ajada ka veidi aeglasem edasi liikumine kui tootvas põllumajanduses.. 

[znif9]

Kuna keegi ei paista täpsemalt asja jagavat, tekkis omalgi huvi. Info leidmiseks läks omajagu aega kuna polegi sellist pöörlemiskiiruse juttu laialt räägitud maailmas. Leitud info võtab kaunis kenasti kokku järgnev mikikeelne uurimustöö: http://www.mijst.mju.ac.th/vol2/s17-26.pdf Ja siit võib välja lugeda et testid tehti pöörlemiskiirustel 300, 350 ja 400 - ülevaatlikumalt saab tulemusi näha lk 23-24. 

Lisaks tsiteerin: "Piide pöörlemiskiiruse muutmiseks vahetatakse omavahel kaldhammasrataste paar. Koos traktori jõuvõtuvõlli pöörete valiku muutmisega on leitav kuni 6 erinevat piide töökiirust."


Äkki hakkab mingi mõte kooruma selle info baasil.

[maitus]

ei tea kas abi on aga äkki tuli mõte, uuri mõnda tz 4k 14 neil frees taga ju. Omal pole aega googeldada eriti, saad suurusjärgud teada (liikumiskiiruse ja freesipöörete arvu)

Tänan..- sellist infot tasub otsida küll ...

[maitus]

Kuna keegi ei paista täpsemalt asja jagavat, tekkis omalgi huvi. Info leidmiseks läks omajagu aega kuna polegi sellist pöörlemiskiiruse juttu laialt räägitud maailmas. Leitud info võtab kaunis kenasti kokku järgnev mikikeelne uurimustöö: http://www.mijst.mju.ac.th/vol2/s17-26.pdf Ja siit võib välja lugeda et testid tehti pöörlemiskiirustel 300, 350 ja 400 - ülevaatlikumalt saab tulemusi näha lk 23-24. 

Lisaks tsiteerin: "Piide pöörlemiskiiruse muutmiseks vahetatakse omavahel kaldhammasrataste paar. Koos traktori jõuvõtuvõlli pöörete valiku muutmisega on leitav kuni 6 erinevat piide töökiirust."


Äkki hakkab mingi mõte kooruma selle info baasil.

Esimene mõte on see, et mul jääb sada p/min puudu   Aga kindlasti on abiks- tänan. Tegelikult on lausa kõik kirjas mis vaja teada, edasinihkumine ja rootori pöörded. Suur tänu !

[maitus]

Eile sai siis Marta esimese väga tõsise kondiproovi. Kaks KAMAZ-i koormat sail sauna täiteks veetud. Üks kruusa ja teine liiva. Esialgu sai ääre pealt sisse valatud aga pärast võtsin julguse kokku ja sõitsin ikka selle liivasussi kaldast alla ka. Nagu näha oli hirm asjatu  . Kühvli kinnitusel on väike konstruktsiooni möödalaskmine, aiste kronsad ei ole piisavalt all ja kipub vastu ratast minema. Aga tööd teha saab. Ja kui tööd teha saab, siis ei kipu ka ümber tegema  . 

https://youtu.be/H78hBnxMmiI

[v6sa]

...
Aga tööd teha saab.
...

Ja töövõtted oled juba omandanud - oskad viimased tilgad juba potti raputada Arvesta siis, et see loksutamine kenasti liigendeid lõhub.

Oi, kuidas mulle selle traktori hääl meeldib

Märkasid isegi, et hüdrotõmmitsast jääb kallutamiseks väheks. Võta snitti teie nurga mehe toodangust:
http://hevo.ee/et/tagakopad

Ei pea küljelt toetama, kallutusliigend võib olla aiste joonel. Soomes kaheksakümnendatel oli just nii väga levinud: aiste kinnituseks oli pikk pulk, millelekinnitus ka ülemise tõmmitsa look koos lukustusega kopaserva taha. Kallutamiseks lasid korraks maale toetuma, vabastasid riivi ja edasine oli puhas füüsika. Hevo oma on muidugi parem: seda saab lennust vabastada. Soovitan!

Mina läksin kergema vastupanu teed ja soetasin kesktõmmitsaks avatava peaga isendi. Kallutamiseks toetan kopaserva maha, et saaksin silindri munakult maha tõsta ja edasine on jälle puhas füüsika. Hübriidrussi asiad tõusevad sedapalju kõrgele, et kallutusnurgaks on pea 80 kraadi. seni pole miski koppa jäänud

EDIT: Valeinfo kustutatud. Tänan märkmamast.

[Meistrimees]

...

Märkasid isegi, et hüdrotõmmitsast jääb kallutamiseks väheks. Võta snitti teie nurga mehe toodangust:
http://hevo.ee/et/tagakopad

Ei pea küljelt toetama, kallutusliigend võib olla aiste joonel. Soomes kaheksakümnendatel oli just nii väga levinud: aiste kinnituseks oli pikk pulk, millelekinnitus ka ülemise tõmmitsa look koos lukustusega kopaserva taha. Kallutamiseks lasid korraks maale toetuma, vabastasid riivi ja edasine oli puhas füüsika. Hevo oma on muidugi parem: seda saab lennust vabastada ja see kukub peale tühjenemist ise kinni tagasi. Soovitan!

Selline kühvel ei lähe kohe kuidagi ise tagasi kinni. Kui kasutada ülemise tõmmitsa asemel silindrit, siis on asi vähe lihtsam. Peale lukust päästmist kallutab liiva maha. Peale seda tuleb sõita edasi, et kühvel hakkaks minema horisontaalsesse asendisse. Muidu ta lihtsalt ripub ja ei saa aisasid alla lasta(negatiivne kühvlinurk) Lukustamiseks tuleb silindrit lükata, et aistega surudes läheks lukku. See tähendab seda, et kühvel peab lukustamiseks toetuma esiservaga maapinnale. Kui kasutada üleval lihtsalt tõmmitsat, siis on jama majas. Kui tõmmits on nii pikk, et kühvli esiserv toetub maapinnale, siis kühvel tahab tungida tagurdades maasse ja peab kühvlit täites mängima hüdroga. Tõmmitsat lühemaks keerates peab aga igaks lukustamiseks otsima mõne kõrgema koha või mätta ja toetama esiserva sellele, et lukustada. Lisaks tahab kleepuvam materjal koguneda raami ja kühvli vahele ja siis ei lukustu üldse.

[huvi5]

Omale tegin kitsast KUN kopast, väiksema hüdrosilindriga lukustus ja päästmine. Nii palju kui omal vaja ajab asja ära.

[v6sa]

Selline kühvel ei lähe kohe kuidagi ise tagasi kinni. Kui kasutada ülemise tõmmitsa asemel silindrit, siis on asi vähe lihtsam. Peale lukust päästmist kallutab liiva maha. Peale seda tuleb sõita edasi, et kühvel hakkaks minema horisontaalsesse asendisse. Muidu ta lihtsalt ripub ja ei saa aisasid alla lasta(negatiivne kühvlinurk) Lukustamiseks tuleb silindrit lükata, et aistega surudes läheks lukku. See tähendab seda, et kühvel peab lukustamiseks toetuma esiservaga maapinnale. Kui kasutada üleval lihtsalt tõmmitsat, siis on jama majas. Kui tõmmits on nii pikk, et kühvli esiserv toetub maapinnale, siis kühvel tahab tungida tagurdades maasse ja peab kühvlit täites mängima hüdroga. Tõmmitsat lühemaks keerates peab aga igaks lukustamiseks otsima mõne kõrgema koha või mätta ja toetama esiserva sellele, et lukustada. Lisaks tahab kleepuvam materjal koguneda raami ja kühvli vahele ja siis ei lukustu üldse.

Vaatasin lähemalt ja tõepoolest, nad on oma toodet modifitseerinud ja kallutuspunkt on toodud aistele lähemale. Ju on kulusid optimeeritud...

Misaegne kopp isand Meistrimehel pruukida on? Kuidas on kestnud? Mihandse traktori taga?

Kui kallutustelg viia tühja kopa raskuskeskmest veidi tahapoole, siis kukub ise kinni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et kallutamiseks peaks koormatud kopa raskuskese olema kallutusteljest tagapool, et kopp üldse ilma välise nõuandmiseta kallutama suvatseks hakata.

[Meistrimees]

Selline kühvel ei lähe kohe kuidagi ise tagasi kinni. Kui kasutada ülemise tõmmitsa asemel silindrit, siis on asi vähe lihtsam. Peale lukust päästmist kallutab liiva maha. Peale seda tuleb sõita edasi, et kühvel hakkaks minema horisontaalsesse asendisse. Muidu ta lihtsalt ripub ja ei saa aisasid alla lasta(negatiivne kühvlinurk) Lukustamiseks tuleb silindrit lükata, et aistega surudes läheks lukku. See tähendab seda, et kühvel peab lukustamiseks toetuma esiservaga maapinnale. Kui kasutada üleval lihtsalt tõmmitsat, siis on jama majas. Kui tõmmits on nii pikk, et kühvli esiserv toetub maapinnale, siis kühvel tahab tungida tagurdades maasse ja peab kühvlit täites mängima hüdroga. Tõmmitsat lühemaks keerates peab aga igaks lukustamiseks otsima mõne kõrgema koha või mätta ja toetama esiserva sellele, et lukustada. Lisaks tahab kleepuvam materjal koguneda raami ja kühvli vahele ja siis ei lukustu üldse.

Vaatasin lähemalt ja tõepoolest, nad on oma toodet modifitseerinud ja kallutuspunkt on toodud aistele lähemale. Ju on kulusid optimeeritud...

Misaegne kopp isand Meistrimehel pruukida on? Kuidas on kestnud? Mihandse traktori taga?

Kui kallutustelg viia tühja kopa raskuskeskmest veidi tahapoole, siis kukub ise kinni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et kallutamiseks peaks koormatud kopa raskuskese olema kallutusteljest tagapool, et kopp üldse ilma välise nõuandmiseta kallutama suvatseks hakata.

Täpselt selline 1,7 meetrine ongi. Kasutan erinevate vene taktorite taga. Soetatud sai hoopis vene kunnile ette, kuna originaali ei olnud kohe võtta. Materjali ja keevituse kohta pole miskit halba öelda. Selle ise lukustumisega on keeruline. Kui kühvlis on materjal ebaühtlaselt, siis peaks kinnitus olema traktoripool ja ei kuku ise kinni. Kui kinnitus on tagapool, siis ei pruugi jälle tühjeneda. Ei aita ilmselt ka tagastusvedru, sest kühvlitäied pole sama raskusega ja ei pruugi vedrut piisavalt venitada

[maitus]

maitus
Oi, kuidas mulle selle traktori hääl meeldib

Märkasid isegi, et hüdrotõmmitsast jääb kallutamiseks väheks. Võta snitti teie nurga mehe toodangust:
http://hevo.ee/et/tagakopad

Hääl on ilus jah ....
Neid Hevo asju olen ma kohapeal uurinud. Tunnen ka Hevo peremeest isiklikult-ühekandimehed ju. Toredad asjad on jah, aga kuhu siis isetegemisrõõm jääb  .....

[maitus]

On vist  targem selle "mingi auto" tagasillast mullafreesi tegemise teema arutamisega "nutumüürist" oma "tuppa" kolida  .  Arvutasin ja arvutasin ja ükskõik kudapidi arvutasin, on seis ikkagi pehmelt öeldes s....tt. Jõuväljavõtte pöörlemiskiiruse ja Marta liikumiskiiruse suhe ei võimaldagi mul sellisel kujul seda mullafreesi teha.

znif9 poolt viidatud heast mikide lingist võis välja lugeda. et frees peaks tegema traktori liikumiskiiruse 0,4 m/s juures, 300 p/min e 5 p/sek. Lähenesin asjale nii, et kui üks nuga nö ampsab 0.4 m edasiliikumise kohta maad 5 korda, siis on ühe ampsu pikkus 8 cm. 
 Marta liigub näiteks mootori 1500 pöörde juures edasi 0,85 m/sekundis. Kui nüüd see 0,85 meetrit jagada selle "ampsu" 8 cm-ga, siis peaks frees tegema selle ajaga 10,6 pööret e 637.5 p/min. Mootori 1500 pöörde juures, teeb aga käigukasti väljavõte 750 pööret. Seega ülekande suhe tuleks ainult 1,1 e praktiliselt otse. Sild aeglustab keskeltläbi 4 korda, e "ampsu" pikkuseks tuleks 4x8= 32 cm. Kui kettülekandega sillast freesivõlli 4 korda kiirendada, siis ma ei tea kuhu see suurem hammasratas ära mahuks ja ülekannete lõpptulemus jääb ikka selline, et oleks nagu otse. Aga arvata võib, et see käimari väljavõte sellele valule vastu ei peaks  .  Hetkel mõistus otsas......

[Tift]

Momendil ei suutnud väga sügavale teemasse kaevuda.... aga möttwd aeglaselt liiguvad nagu laiskloomad. Ma ei tunneks väga muret freesi pöörlemiskiiruse pärast, mõnisada rpm-i siia või sinna... mõtleks selle väljavõtte vastupidamise peale.. mida suurem ülekanne vv ja freesi vahel on seda väiksem koormus langeb väljavõttele, eksju. Nuvot..."seiklekski" nende kahe asja vahel kuni rahuldav tulemus leitud. Mänguruumi lisab Marta liikumiskiirus ja ..ja ka freesi terade kuju ning pikkus, samuti freesi töölaius. Sa ei pea ju 2,5 m laiyst freesi tegema, kui mõni sõkm ei kannata, võib ju 1200 mm freesiga ka asju ajada ?.

[maitus]

Momendil ei suutnud väga sügavale teemasse kaevuda.... aga möttwd aeglaselt liiguvad nagu laiskloomad. Ma ei tunneks väga muret freesi pöörlemiskiiruse pärast, mõnisada rpm-i siia või sinna... mõtleks selle väljavõtte vastupidamise peale.. mida suurem ülekanne vv ja freesi vahel on seda väiksem koormus langeb väljavõttele, eksju. Nuvot..."seiklekski" nende kahe asja vahel kuni rahuldav tulemus leitud. Mänguruumi lisab Marta liikumiskiirus ja ..ja ka freesi terade kuju ning pikkus, samuti freesi töölaius. Sa ei pea ju 2,5 m laiyst freesi tegema, kui mõni sõkm ei kannata, võib ju 1200 mm freesiga ka asju ajada ?.

No 2.5m laiust sõiduauto tagasilda annab alles otsida   ! Ma arvan, et freesi pöörlemiskiirus on ikka väga tähtis. Sellest oleneb ju see, et milliste vahedega üks nuga maa sisse läheb.  Kui see vahe on ikka 32 cm, siis on sellel freesil väga raske ringi käia ja freesimiskvaliteedist ei saa juttugi olla, freesi nugagi ei ole vist nii pikk . Samuti  muutuks see frees siis ka ankruks, sest nuga ei keera nii kiiresti maast välja, et traktor ei peaks teda mulla sees edasi vedama.

[ivari]

Tere

Ülekande kiirendamiseks kannatab hammasrattad peita ka külgülekandesse...

https://www.youtube.com/watch?v=Xci-_pscGN0

[Tift]

Luupeetud ksf. Ivari viide tegi mullegi asja selgeks, aitäh! Hea mõte ja need külgülekanded on tõepoolest variandiks, et kiirust muuta.
Hmm...tagasilla asemel on mõeldav tavalise, 1:1 nurkreduktori kasutamine... Jääb ära differ.

[maitus]

Luupeetud ksf. Ivari viide tegi mullegi asja selgeks, aitäh! Hea mõte ja need külgülekanded on tõepoolest variandiks, et kiirust muuta.
Hmm...tagasilla asemel on mõeldav tavalise, 1:1 nurkreduktori kasutamine... Jääb ära differ.

Jah, see mõte mulgi peas, et nurkreduktor ja 1:1 ülekandega. See aga tähendab ja seda, et traktori laiust freesi teha ei saa. Huvitav kui lai motobloki frees on? Gaz 53-e väljavõte on arvatavasti siiski tugevam kui motoblokk..-või ei ole?

Ivari, kui ma tahaks hammasratastega 4x kiirendada, siis oleks üks hammasratas ikka kohe väga suur ...-kui ühe hammasratta diameeter näiteks oleks 8cm, siis teise diameeter oleks 32 cm . Ja käigukasti väljavõte ei peaks kindlasti vastu ka

[Meistrimees]

Lugesin seda arvutuskäiku ja panin tähele, et sa oled arvutanud ühe tera täispöörde kohta. Terasid peaks olema minimaalselt 2 vastakuti või paremal juhul 3 või siis 4

[aavu]

No üks kohmakas idee oleks rihmaga ülekanne enne tagasilla reduktorit ja siis 4 korda kiirendav. Siis oleks rihmale mõjuvad jõud enam-vähem "kroti" pöörlemistakistuse suurused. Ja rihma võib asendada Planetaarülekandega, mis samuti kiirendab 4 korda. Teise pildi pätsasin, vabandan Wiki ees.

[maitus]

Lugesin seda arvutuskäiku ja panin tähele, et sa oled arvutanud ühe tera täispöörde kohta. Terasid peaks olema minimaalselt 2 vastakuti või paremal juhul 3 või siis 4

Nii vaadates tundub asi ilusam küll . Arvutusveaks annab seda lugeda kindlasti. Ma aga vaatlesin ühe tera liikumist ka selle kandi pealt, et tera ei  liigu ainult ringiratast, vaid ka freesimissuunas edasi vastavalt traktori liikumiskiirusele ja seal ei tohi tekkida sellist olukorda, et liiga aeglase  pöörlemiskiiruse puhul ei jõua tera ennast maast läbi lõigata ja tera hakatakse kumerus ees otse maapinda suruma, mis juhul hakkaks seal kõik lagunema ja tekiks takistus edasiliikumisele. Ma ei tea kas ma seletan arusaadavalt . Kui nüüd seda teemat aga edasi arendada...- et teha näiteks ülekanne kettihammasrataste abiga näiteks 1:3 ga. Loomulikult tuleb ka ühe ringi peale 4 tera, aga ainult 2 tera lõikavad ühes suunas. Nii tuleks ampsu pikkuseks 10 cm ja kui terad kinnitada võllist ülespoole, siis lõikavad nad ka rohkem diagonaalis ja ei kipu otse maasisse sõitma. Tervet võlli ei pea ju ka terasid täis panema, mingi 50 cm võib ju ka võlli paljaks jätta. Nii ehk lihtsam kui hakata silda lühemaks tegema. Selle 1:3 ülekande võib käimakasti väljavõte siis ehk isegi välja kannatada. 

No üks kohmakas idee oleks rihmaga ülekanne enne tagasilla reduktorit ja siis 4 korda kiirendav. Siis oleks rihmale mõjuvad jõud enam-vähem "kroti" pöörlemistakistuse suurused. Ja rihma võib asendada Planetaarülekandega, mis samuti kiirendab 4 korda. Teise pildi pätsasin, vabandan Wiki ees.

Tänan kaasa mõtlemast . Aga probleem ei ole tegelikult selles kuidas freesi pöörlemiskiirust suurendada. Pigem vastupidi. Liiga otse ülekandega ei kipu jõuvõtuvõlli ajam oma konstruktsioonilt vastu pidada, selleks ongi silla reduktorit vaja, et käigukasti väljavõttele vähem koormust jääks. Probleem on pigem liiga kiires traktori liikumises. Vabriku traktoril on olemas väga aeglane käik, ja ka neil isetehtud vene analoogidel, kust ma šnitti võtsin, on tavaliselt järjest pandud 2 gaziku käigukasti ja nendega saab traktori edasiliikumise käikudega kombineerides jõuväljavõtte suhtes hästi aeglaseks teha. Nii võib ka aeglaselt pöörlev mullafrees ühe sentimeetri haaval maad pudrata. Marta, nagu naised ikka, kipub aga tormama . Nii ei ole vahet kuidas ma seda freesi pöörlemiskiirust suurendaksin, sest ülekannete korrutis jääb ikka samaks ja koormus kägukasti väljavõttele liiga suureks. Vat iseasi oleks see kui Martale freesimise ajaks Multicari rattad alla panna