Arvamused Niva maastikuautost.
#81

(27-04-2013, 10:09 AM)motamees Kirjutas:  ...Vene ajal olid kõik asjad sõjaväe tellimus. Alustades lastest ja lõpetades liinibussidega või vastupidi ja kõik vahepealne.
No ma kujutan ette, et mu vanamees tegi mu valmis ilma sõjaväe tellimuseta, võib- olla sinu puhul on see teisiti, tõesti ei tea.
"Niva" saamislugu ka.
Omas ajas täiesti tegija masin.
Vasta
#82

(28-04-2013, 08:49 AM)vant Kirjutas:  No ma kujutan ette, et mu vanamees tegi mu valmis ilma sõjaväe tellimuseta...
Kasvatati aga lapsi täielikus sõjaeufoorias. Tuleta meelde oktoobrilaste laulu "Me ees noor trummilööja astus, tal sõjaga ristunud teed..." - lapsõdurite propageerimine. Kohustuslikud sõjalise õpetuse tunnid, kus ka tüdrukud automaate aja peale koostasid, rääkimata sanitaarõppest.
Vasta
#83

Me ees noor trummilööja astus,
kel alati naeratus suul,
läks julgelt lahingule vastu,
kui bolsevik vapper ja truu!

Pagan, see pole ju üldse see teema.....Big Grin

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#84

[Pilt: VAZE2121_5.jpg]
Niva oli algselt tõesti kavandatud militaarseid eesmärke silmas pidades, kuid välja kukkus lõpuks hoopis midagi muud. Ja seda (suure erandina N. Liidu tööstuses) positiivses mõttes.
Rohkem pilte ja juttu siin: http://denisovets.narod.ru/vaz/vazpages/vaz.html

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#85

Me oleme nüüd lugenud korduvaid väiteid, et Niva juured on militaarsed, kuid mingit kinnitust sellele pole saanud. Ühes eelviidatud kohas on öeldud: “В 1970 году Председатель Совмина СССР Косыгин поручил коллективам заводов Иж, АЗЛК и АвтоВАЗ создать принципиально новую модель, сочетавшую в себе комфорт легкового автомобиля с возможностями армейского внедорожника.“ – sõiduauto mugavus armeeliikuri võimekusega, kuid see ei tähenda ju, et armee tarbeks.

Kas keegi üldse on kunagi Nõukogude Armees mõnd Nivat näinud? (teleseriaal Dembel ei tule arvesse, seal sõitsid kolm kindralit kolme Nivaga, nii et kokku moodustusid Venemaa lipu värvid.) Minu mäletamist mööda olid mõnel suurema väeosa komandöril kaks autot kahe eraldi juhiga – UAZ ja Volga, ühega linna, teisega maale, lihtne.
Vasta
#86

Kes teab, võibolla tõesti olid sellised ujuv-Niva prototüübid kavandatud lihtsale Nõukogude inimesele pühapäevaseks kalal ja pardijahil käimiseks Big Grin
[Pilt: VAZE2122_3small.jpg]

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#87

Võimalik, et ülesanne küll püstitati aga töö käigus muudeti;
Tsitaat:Но на художественном совете традиционная точка зрения возобладала и был принят открытый вариант (по закрытому у нас тогда ещё не хватало полновесных аргументов).

И я пошёл к Соловьёву (главный конструктор ВАЗа - прим. автора) и положил ему на стол заявление с просьбой освободить меня от обязанностей ведущего конструктора в связи с несогласием с основной концепцией проекта.

На тот момент полномасштабный пластилиновый макет открытого варианта был уже, что называется, «вылизан». Наш с Сёмушкиным макет (закрытого джипа) до такой кондиции мы довести ещё не успели, и в сравнении он явно проигрывал.

Но B.C. посоветовал мне не горячиться, а подготовить убедительную аргументацию к ближайшему техсовету. Очевидно, внутренне он уже был со мной согласен, но хотел ещё раз всё взвесить.

К техсовету были подготовлены оба варианта. И как только совет начался, Соловьёв сделал гениальный ход. Он подошёл сначала к открытому макету:

– Конечно, этот вариант более проработан. Но он, увы, неперспективен. Поэтому давайте сделаем так – накроем его чехлом, чтобы он нас не отвлекал, и внимательнее посмотрим второй, закрытый вариант, который я считаю гораздо более перспективным

Siit võib järeldada, et saadi ülevalt poolt dobro.

Siin veel üks kinnitus algsele sõjalisele otstarbele:

Tsitaat:Интересно, что уже на этапе создания "крокодилов" проект "Нивы" покрывается плотной завесой секретности. На автомобили даже вешаются бутафорские шильдики и эмблемы несуществующей компании Formika ("муравей" на латыни), а любопытным преподносится легенда об испытаниях нового румынского (!) ФИАТа. До официальной премьеры новая модель ни разу не попадала на страницы газет и журналов

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#88

Kui lähteülesande ainuke erinevus UAZ-st oli mugavus, siis see ei olnud sõjaväe tellimus! Mitte 1970-ndate N. Liidus!

(28-04-2013, 16:03 PM)aavu Kirjutas:  Siin veel üks kinnitus algsele sõjalisele otstarbele:

Tsitaat:Интересно, что уже на этапе создания "крокодилов" проект "Нивы" покрывается плотной завесой секретности. На автомобили даже вешаются бутафорские шильдики и эмблемы несуществующей компании Formika ("муравей" на латыни), а любопытным преподносится легенда об испытаниях нового румынского (!) ФИАТа. До официальной премьеры новая модель ни разу не попадала на страницы газет и журналов

Vastupidi, see lükkab ümber igasugused seosed sõjaväe kui tellijaga. Militaartehnika katsetamiseks oli olemas piisavalt kohtasid, kuhu ei sattunud mitte mingeid uudishimulikke. Kogu kirjeldatud protsess viitab pigem klassikaliselee turumajanduslikule mudelile: uut toodet hoitakse enne müügile tulekut salajas, et ennetada ideede kopeerimist. Keegi kusagil jagas ära, et tehakse midagi globaalset uuenduslikku, et Kossõgini idee linnamaasturist oli enneolematu. Asjas nähti valuutateenimise võimalust ja miks see võimalus kasutamata jäi, see on traagika.

Aga eks igaüks usub, mida tahab. Minu vanaisa näiteks suri teadmisega, et Niva taga on riiklik vandenõu. Ta oli näinud eraautode/jalgrataste/hobuste rekvireerimist erinevate sõdade ajal, pani kaks ja kaks kokku ning sai kolm: tavalisi zigulisi ja mossesid pole mõtet järgmise sõja ajal rahva käest kokku korjata, sest need lihtsalt ei kõlba sõdimiseks. Aga Niva hädapärast veel sobiks suurtüki vedamiseks, kui meeskonna mahutamiseks tagaluuk ära võtta ja istmed teisipidi keerata.

Eelmisel pildil on kujutatud tavalist Venemaa külateed, mis seal ujumisega pistmist. Laseme järgmiseks liikvele legendi, et algselt kavandati alveelaevaks, aga tagaluugi tihendeid ei saanud pidama ja siis tehti kiiruga autoks ümber.

Muidugi, kui siin juba kuulujuttude levitamiseks läks siis veel üks versioon. Mingil perioodil oli igal tööstusettevõttel riigis kohustus anda miski kindel miinimumprotsent toodangust sõjaväele. Veoautode tegijatel polnud probleemi, tavaline toodang kõlbas, õmblusfirmad lasid pesu või vormi, toiduainetööstus konservi, enamik tarbekaupadest sobis, aga AvtoVAZ oli hädas. ZAZ tegi selle ujuva sanitaari, AZLK mootorid olid haagis-elektrijaamadel, kuid Ziguli jupid sõjaväele ei sobinud ühestki otsast. Äkki siis keegi seal Volga tehastes mõtles, et kui me nüüd suudaks selle dziibi kaitseministeeriumile vastuvõetavaks teha, saaks selle jama kaelast ära. Sest alternatiiv oli eraldi tsehh, kus stantsida labidaid või katelokke, aga kui riiklik kohustus näeb ette isegi ainult 0,5% käibest, siis tohutu autotehas primitiivseid plekitükke peaks andma meeletus koguses.
Vasta
#89

kuidas nivast 4x4 auto sai? enivei veab stocis 2 ratast.
Vasta
#90

(29-04-2013, 08:52 AM)poiss Kirjutas:  kuidas nivast 4x4 auto sai? enivei veab stocis 2 ratast.

No momenti annavad nad kõik võrdselt üle, (kui keskdiffer lukus pole) Big Grin

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#91

Küll nüüd iga jopski paneb aga oma targutuse siia juurde ... Teil pole muud teha VÕI MIS!???

Vahepal on mõni asjalik post aga siis kisub jälle IBA ajamiseks, no pole ju vaja...

Sõitke ja ärge mölisege.

Dad.
Vasta
#92

sõidan igapäevaselt nii nivaga kui g mb-ga. alati olen nivale aga g-ga metsa järgi läind, kunagi mitte vastupidi. pärast tagadiffri kokku keevitamist muidugi olukord paranes märgatavalt.
niva pidev nelivedu, lukustamata keskdiffriga suunatakse jõud kas ette või taha silda. lukus keskdiffriga saavad nii esi kui tagasild võrdse jõu. aga sillad toimetavad ikka nii kuis neil lihtsam on. pool autot teel ja pool karbini mudas või lumisel sihil? lihtsam on jala minna, füüsiline koormus oleks jala väiksem.
foorumi teema on "arvamused niva maastikuautost" ja see oli lihtsal minu arvamus nivast. nivat lihtsal ülistatakse ülemäära kuigi jah olen ka ise seda teinud rohkem kui halvustanud.
üldiselt nivat on mõtetu tuunida maastikusuutlikumaks ja sõita taga niikaua kui see veel liigub ning seejärel istuda maasturisse ja sellest paigast edasi liikuda. ehk tsitaat klassikutelt- pole mõtet installida Reet Linnale Pamela Andersoni rindu, voodikõlbulikku püssi see ei anna.Big Grin
Vasta
#93

Täiesti nõus, et G on parem ... iseasi mitu Nivat G-sse mahub (rahaliselt) ja G remont pole ka teab mis odav lõbu, eriti kui vahekast ära kulub.

Läbivuse parandamiseks on ka vahendid olemas:
http://www.lada.co.uk/forum/viewtopic.php?f=1&t=11328

http://ladapower.com/index.php?page=shop...&Itemid=87

jne ... iseasi kas see "ära tasub" ... kõik sõltub ju koormusest ja kasutuse intentsiivsusest ning ka kohast, kus sul on vaja sõita ... nagu praktika näitas, siis käis ka Laplanderi uputamine väga lihtsalt, jõudis teine küll kaugemale, kui Blazer aga ära uppus ikkagi ... ainus millega siiani pole sisse vajunud on roomik, aga see on hetkel ümberehitamisel ning tänavalegaalseks seda ka ei saa.

Dad.
Vasta
#94

(29-04-2013, 15:30 PM)dad Kirjutas:  ... nagu praktika näitas, siis käis ka Laplanderi uputamine väga lihtsalt, jõudis teine küll kaugemale, kui Blazer aga ära uppus ikkagi ...
Kokkuvõtteks peab paika offroaderite ütlus - mida vingem maastur sul on, seda pikem on tee traktori järele... Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#95

täiesti nõus eelpool öelduga. aga nivaga sõidan sihipeal 2m jõulukuuskedes silmad kinni, mersuga katsun ikka vaadata mis auto alla jääb. (iseasi palju näeb)
siin langebki mu valik niva lenksust kinni hoida ja loota, et vili saab metsa ning küttepuu koju tiritud. ja pole see niva pagass nii väike midagi kui põder peaaegu täiega sai sisse surutud. ja 3 meest ka koos odade-vibudega. põder polnud väike vasikas ega jommis turist.
tänan.
Vasta
#96

(27-04-2013, 08:09 AM)Daff Kirjutas:  Ksf. Otokas räägib kui kehvasti Niva metsas vastu pidas. Jah, ta pidas seal kehvasti vastu. Aga miks?
Vaadates kasvõi "Ostas" aegajalt esinevaid oksjoni fotosid siis ega need Hiluxid ja muu paljukiidetud lääne masinad metsameeste käes paremini vastu ei pea. Nendelt piltidelt vastuvaatavad masinad jätavad mulje nagu oleks nad just tagasi toodud kuskilt "kuumast kohast", nagu nt. Iraagist. Need on ju suisa ära lõhutud.

Samuti võin veel hoogu juurde anda. On tulnud omal ka metsnike ja muude metsameestega fiskarsi ajast mööda metsi kulgeda aegajalt nende transporti kasutades, siis võtaks asja kokku lühidalt. Suhtumine masinasse on alla igasugust kriitilist piiri. Lausa sihilik mõrvamine. Kui metsameestele kätte anda "Abramsid" siis aastapärast on oksjonikeskonnad ribadeks sõidetud tanki pilte täis.

See ei ole ülemlaul NIVA´le. Kõnealune masin ju teadaolevalt on vene sõjatööstuse jääkprodukt, kuid antud kontekstis ja antud kaadri juures NIVA vastupidavuse võrdlemine teiste masinatega on ebaõiglane.

Ma nüüd ei saa aru, miks ma ei tohi võrrelda asju, millest sama kasutuse juures ühed nägid välja nagu 'kuumast kohast' toodud peale 100 000 km ja teised peale 300 000 km. Ostas on masinad, mis on läbi saanud. Paljud neist on enne müüki ka doonoriteks teistele kasutusse jäävatele sama mudeli maasturitele. Riik ei hakka masinaid üles peksma, et lollile kott pähe tõmmata. Samuti ei vahetata autosid sellepärast, et uus mudel välja tuli. Autod lähevad müüki, kui nende pidamine muutub liiga kulukaks (remont, seisakud). Lihtsalt 2003 aasta Nivad läksid enamuses varem müüki kui 1997 aasta Hiluxid ja 1999 aasta Mazdad. Müügihetke läbisõite ma juba mainisin.
See, et mingi auto on Venemaal 100 aastat järjest tootmises ei ole kahjuks mingi headuse näitaja. Zil 157 moodi autodega võideti II maailmasõda, kuid Venelased arvasid alles 1994, et aitab küll. Zil 130 tootmine lõpetati sisuliselt alles eile. Kas tõesti toodeti seda 50 aastat sellepärast, et tegemist oli parima veokiga. Pigem on tegemist imedemaaga, kus saab toota imelikke asju ning neid siis kuhugi imelikesse kohtadesse ära toppida.
Vasta
#97

(12-05-2013, 03:45 AM)Otokas Kirjutas:  See, et mingi auto on Venemaal 100 aastat järjest tootmises ei ole kahjuks mingi headuse näitaja. Zil 157 moodi autodega võideti II maailmasõda, kuid Venelased arvasid alles 1994, et aitab küll. Zil 130 tootmine lõpetati sisuliselt alles eile. Kas tõesti toodeti seda 50 aastat sellepärast, et tegemist oli parima veokiga. Pigem on tegemist imedemaaga, kus saab toota imelikke asju ning neid siis kuhugi imelikesse kohtadesse ära toppida.
Arvestada võiks sellega, et tegemist on arengumaaga, kus maakohtades pole häid teid ja läbitavust nagu Eestis ja teistes lääne poole jäävatel aladel. Seal ongi vaja veomaasturit, mis ajab asja teedeta maastikul ära.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne