Arvamused Niva maastikuautost.
#41

PlyVal64 Kirjutas:Teised kaks oleks "Käfer", mis elab siiani 911 kestas ja Mini

Missuguses 911-s küll? Big Grin

PlyVal64 Kirjutas:Muuseas, see on küsimus a'la Aspelundile aga ka tesitele suurte teadmistega tegelastele: minul ei tule küll meelde ühtegi teist autot peale kahe Rootslase (Saab 900 ja Volvo 200.seeria), millel oleks aastal 1977 olnud must täisplastikust iluvõre ja paksud komposiit-kaitserauad???

Matra Rancho

Aga Niva nõukogude autodest tõesti üks andekamaid.
Vasta
#42

(11-03-2013, 21:38 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Ehe näide on isegi Wikipedia, kes lõpuks ometi tunnistab aastat 1938 ja mudelit GAZ-61. Jah, mitsu PX33 oli tõesti absoluutselt kõige-kõige esimene sõiduauto, mis natukenegi oli nii maastikusuutlik kui lihtsalt AWD aga ideeautod ei lähe üldjuhul arvesse. Sest veel palju varem ehitati ka selliseid, mida kusagil ei presenteeritud jne. Peamiselt ühekordsed võidusõiduautod.

Aastast 1938 algab mingi mahus 4X4 kõrgendatud läbivusega sõiduautode ja sõiduautolaadsete militaarotstarbeliste maastikuautode masstootmise ajalugu. Ning kohe kõige algusest peab neid kahte eristama. Tänase lihtsalt neljaveolise sõiduautoni mudeliga Jensen FF oli veel palju aega. Enne seda olid veel M-72 aastal 1955 ja MZMA-410 aastal 1957.

Nii jagunebki kõrgendatud läbivusega 4X4 sõiduautode maailm kuni aastani 1979 ainult Nõukogude autode vahel. Ja sinna kuulub ka Niva, sest ta ei ole kunagi olnud projeketeeritud militaarotstarbel. Seega on järjekord GAZ-61, M-72, MZMA-410 VAZ 2121 "Niva" ja viiendana AMC Eagle. Kuues ja seitsmes on siis Toyota Tercel ja Fiat Panda 4X4, kusjuures Panda on siis esimene ristmootoriga omalaadne. Kuid Eagle ja Terceli/Panda vahele tuleb panna veel ka Dangeli Peugeot 504 pickup ja 505 Wagon aastatest 1980 ja 1981!!! Sealt edasi pole ka väga palju võtta peaaegu et 20.sajandi lõpuni, kui hakkasid tekkima need tänapäevased autbäkid, allrõudid, krosskauntrid jms.

Absoluutselt teine maailm on redelraamidel ja siiani vaat et obligatoorsena olematu varustusega, katsusteta, robustsed ja üliodavad toota militaarsõidukid-maastikuautod. Sinna hulka kuuluvad kõik Defekad, iivanvillised, kogu Suzuki esimese põlve SJ-LJ seeria, UAZ aga ka kõik muud imemasinad Alfalt, Pinzgauerilt, Austinilt, Dodgelt, Toyotalt, Datsunilt jne, jne.

Kolmas osa 4X4 veoskeemiga sõiduautodest on siis see Jensenist alguse saanud rivi, millele järgneb Subaru, siis Quattro ja sealt edasi on neid juba päris palju erinevaid ehitatud. Kasvõi selline omajagu totter versioon, kui Mondeo 4wd Wagon jms. Sitika 4WD oli küll ehituselt ülikõva ja läbivust suurendas hüdrovedrustus aga see jääb ikkagi tavasõiduauto tasemele, eriti tootmise algusaega 1989 ja rattamõõtu vaadates.

PS: mugavuses ja autode sisemuse materjali kvaliteedis jõudsid japsid Niva tasemele alles 80'te lõpul. Siis on veel terve trobikond USA suuri ja raskeid aga kohati täiesti mugavaid ja suisa katuse ning toimiva küttesüsteemiga varustatud maastikuautosid 60'te keskelt Eagleni, mis pole enam militaarid aga ka mitte sõiduautod. Kogu sellest seltskonnast võiks kuidagi pisutki sõiduautolikuks lugeda Kaiseri Jeepster Commandot ja esimest Broncot aga ka needki pole siiski "päris" sõiduautod. Üldse kõige esimene mugav, soe, ilus jne tõsine masstoodangu maastikusuutlik 4X4 auto oli ikkagi Range Rover.

Alustaks ikkagi maailma esimesest neliveoga sõiduautost, eksole. Mitte Venemaa isamaaliste autoajaloolaste pestud ajus, vaid ikka maailmatasemel tunnistatud, eksSmile?



[Pilt: 8718d1287764566-spyker-spotters-thread-1...-hp-2-.jpg]


Seejärel, rääkides GAZ-61st meenutaks ikkagi kust on kogu Venemaa autotööstust algust on saanud - eks USAst ikka. Ning erinevalt GAZ-61st, ehitati sealmaal enne sõda 4x4 autosid üsna massiliselt.

[Pilt: 1940-M-H-Ford.jpg]

[Pilt: 6422330879_53a00cba01_z.jpg]

[Pilt: 1946-ford-super-deluxe-station-wagon-620x412.jpg]

[Pilt: DOHENY2006.jpg]

Siis me midagi ei tea näiteks Renault Coloralest, mida ehitati mitu aastat varem nii GAZ-M72 kui ka M410/411

[Pilt: renault-colorale-savane-04.jpg]


Ja edasi tõesti oli juba Jensen FF, Subaru, Rangerover ja palju muud autod, nii et mina väga ei saa aru, milles osas Niva oli esimene?


Äkki esimene "siidine" ja vibratsioonivaba püsinelivedu sõiduautole? Ei, Niva ei olnud ei teine, kolmas, ega kahekümne viies. Sest sellist püsivedu Nival pole. On lihtsalt hammasratastega jaotuskast kus esivedu pole võimalik väljalülitada. Ei Torsenit, ei FFi kavalat lamellketti. Esimene oli kindlasti Formula Ferguson, 15 aastat enne Niva sünni. Ja FF aretused pandi väga paljudele autodele, k.a. Ford, Jensen, Opel jne. See, et tegemist ei olnud autoototja spin-offiga vaid iseseisva firmaga - mida see muudab? Jah, Läänes ei olnud NLiidu kombeks toota kõik ühel tehasel, alates tööriistadest kuni töötajate hambaravi teenusteni. Asja sisu seda ei muuda.

Esimene väikemaastur? No laske naerda. Miks siis me räägime "lähme dziibiga metsa"?

Esimene 4WD mitteutilitaarne maastur? Mis siis Range Rover õieti on? Ja lõpude lõpuks, mida siis kõik need Broncod, IHC jne ehitasid juba 15 aastat aastad?

Ameerikas ehitati üsna mugavad 4WD maasturid juba aastakümned, ning täpselt nii nagu Niva on tehtud Fiat 124 baasil, siis ka need maasturid on tehtud USA tolleaja traditsioonides, ehk siis raudteevaguni raamil ja väikese maja suuruses. Kuid vaevalt selleks on USA inseneride ideede vaesus

[Pilt: travelall_60.jpg]

[Pilt: international_travelall_blue_1969.jpg]

Esimene 4WD sõidauto? Aga Niva ei ole sõiduauto, hoopis, siis Subaru ehitas 4WD autod juba 5 aastat enne Niva tulekut.
[Pilt: 1975_Subaru_DL.jpg]


Ainult oma segmentis, ehk siis sõiduautode baasil ehitatud kandva kerega väikemaasturina. Niva pidev 4WD ei ole mingi eelis, see on kitsikuse ning piiratud eelarve põhjustatud, ning sellest on ka väga ilusti endine VAZi peakonstruktor oma raamatus kirjutanud. Ei olnud raha ja aega korraliku jaotuskasti. tegema.


Nii et pole mõtet hakata siin olematud asju välja mõelda. Autotööstuses NLiit ei olnud esmane tegija (erinevalt näiteks, lennundusest). Sellel taustal võib olla Niva tõesti üks bright spot kuid maailmamõõtkavas ei ole see suur verstapost.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#43

(11-03-2013, 16:08 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Nymmik, olles ise Venemaal 21.sajandil NÄINUD IZ-Kombit lauakoorem katusel tulema meie ümberehitatud G-Wagenile VASTU mööda sellist teed, kus 99% Eesti mistahes maasturiomanikest oleks ammu vintsi ostas, siis on 99,99% kinni sõiduoskuses. Sealt tuleb esimene vahe sisse: venelased NIVA-vajajad OSKAVAD ka autodega sõita. See meie katuseni mudas üle kändude ohvrõud on huumor kuubis. Nüüd on küll tohutult uusi katusenimudas-vendasid juures aga ei lähe elus meelest, kus ma ei saanud juba siis aru Eesti "kõvadest" ohvrõuderitest, kui me Sootrammiga ehk Talveralli 2013 Võitja L-3315'ga nendest lihtsalt mudas mööda sõitsime. Mina isiklikult sõitsin. Aga see selelks.

Homme lähen proovisõidule uue Dacia Sandero Stepway'ga. See auto võiks saada "uueks Nivaks", kui: auto ristata Niva veermikuga, tehes seda 21.sajandi ja Renault' oskuste pealt pisut moodsamaks/töökindlamaks; vähendades plastikut kaitseraudade all ja koopaservadel asendades need rauast detailidega; jättes "alles" rauast pantserid kõhualla ja hinnatase sarnaseks ~12 000 eur normaalsest tänapäevases varustatuses.
Vähemalt nii palju on seal mootoriruumis küll võimalust, et 3-pütane moodne turbo-bensukas piki keerata, kuidas diisli mahtutavusega on - Audi pealt saab ju ajaloost õppida. Eks Niva pealt on viimase pisidetailini teada, milline laager, simmer, tihend või liigend/rist vajaks kerget "üle vaatamist" ja muud polegi vaja. Ülejäänu on pukas vedru-amordi häälestus, moodsam suunakindlam rehv, loomulikult võimandatud roolisüsteem ja kogu ooper. Tolle uue rumeenlase teljevahe 2588 mm on juba igati piisav, et auto oleks ka maanteel rahulik.

PS: meil siin absoluutselt tundamatu firma, kes on ka terve igaviku ülihäid 4X4 konversioone PSA grupile ja ka Renault'le teinud, on legendaarne Dangel. Aga selle firma suurim häda on see, et nende ÜMBERehitus lisandub niigi mitte kõige odavamale põhitootja hinnale. Nagu Niva on olnud läbi iseenda ajaloo kogu aeg täpselt ühesugune ja mass-põhitoode, on ka sellise auto valmistamine odav. Suurim lollus on see, millega aga peaagu kõik autotootjad tegelevad: 4X4 on erimudel ja lisavarustus. Isegi seda pole kapitalistid suutnud venelastelt/tatarlastelt õppida! 36 aastat on Kama jõe äärest tõestatud kogu maailmale, KUIDAS tuleks sellist autot ehitada ja toota aga mitte keegi pole sellest aru saanud... No niipalju siiski on sakslased aru saanud, et iksviite ja kuuseitset ei pakuta 1WD isendina Wink
Pole küll päris teemasse,aga siiski.Räägiti siin Daciast.Keegi ei saa magada unistuse täitumisest minna sõitma Sanderoga.Sõidan iga päev 8-10 tundi Daciaga.Terve kuu talusin ka Sanderot.Küll jah esiveolist.No Ladast parem,aga see on ka kõik.Igast servast ja otsast paistab valja,et tegu säästuautoga.Logani Universaalil mida kasutan vaid hea Renaulti,1,5 diisel ja käigukast.Auto juhitavus,eriti kahe lumehelbe puhul asfaldil aga kesine,eriti kui all esinduses pandud mingid hiina plastmassrehvid.No on odavaid ja paremaid autosid.
Tervitades,
Flanagan
Vasta
#44

(13-03-2013, 03:14 AM)flanagan Kirjutas:  Pole küll päris teemasse,aga siiski.Räägiti siin Daciast.Keegi ei saa magada unistuse täitumisest minna sõitma Sanderoga.Sõidan iga päev 8-10 tundi Daciaga.Terve kuu talusin ka Sanderot.Küll jah esiveolist.No Ladast parem,aga see on ka kõik.Igast servast ja otsast paistab valja,et tegu säästuautoga.Logani Universaalil mida kasutan vaid hea Renaulti,1,5 diisel ja käigukast.Auto juhitavus,eriti kahe lumehelbe puhul asfaldil aga kesine,eriti kui all esinduses pandud mingid hiina plastmassrehvid.No on odavaid ja paremaid autosid.

Mis me peame sulle kaasa tundma, et tööandja ANNAB sulle tööauto? Kui sa omast arust oled Nii Kõva Mees, siis mine osta omale selline tööauto, mis sulle endale meeldib, pea seda ülevat ja tee sellega oma raha eest tööd. See on muidugi ka absoluute idioot-eestluse märk, kus ametilt autojuht peab TALUMA Sanderoga sõitmist. Mis sa oleb muidu "tava"elus väljaspool väidetavat jubedat enesepiinamist naftašeik ja Forbesi top-kümne tegelane aga "olude sunnil" peab 10 tundi päevas esrataksos ja pristises taatsia rooli keerama... kuid üldiselt on ikka jube jama küll, kus tööandja annab töövahendi ja palga ning julgeb suisa töö tegemis nõuda. Tegelikult peaks vist Dacia müügisalongide eest piketi ja kohe sinna otsa tööliste streigi korraldama, kes peavad TALUMA sellist jubeõudsat ja vaat et tervist rikkuvat uut tasuta töövahendit, kui Dacia...

Muuseas, ma tõesti tahaks näha odavamat ja paremat autot, ku iseda on täisvarustuses ülimoodsa mikroturbo-bensukaga Stepway (ehk selline, millega kannntab metsateel ka sõita ilma plastikuid iga männijuure taha jätmata) 11 960 euro või teõsti väga hea diisliga 13 500 euro eest! Kuna taatsia oli diisliga, läksin võtsin uue Clio IV ka testiks, kus peal siis see moodne katel. Ahjah, ma täitsa elus kohe, kuigi sai seda "jubeautot" kiilakal ja lumesajus katsetatud... Kusjuures oli mul kõige raskem "taluda" 7-tollist puuteektraani, navigaatorit, kruisi ja kõige selle roolilt ja roolisambalt juhtimist jne. Ahjah, ma "talusin" seda lisavarustust Dacias jämedalt 250 eurose juurdemaksuga ja uues Clios olin orgasmi äärel, kui sain teada, et täpselt sama asi maksab seal 1290 eurot!!! Täpselt sama LG-elektroonika! Kont oli "jubeautol" niigi peal ja vikerraadio uudiste kuulamsieks pole bassreflexi vaja. Ma olen sellest nagu välja kasvanud, kui 1994 sai haininasse bassitümpsu sisse ehitatud.
Samas ei saa midagi öelda, Clio IV on lisaks ülimale välisdisainile (ja meile näidati salaja ka esimest kohale tulnud Grandtouri, mis võttis tõesti oma iluga suisa jalust nõrgaks) ka teatud juhtimist ja juhitavust puudutavates pisidetailides oluliselt parem, kui sõsar Rumeeniast aga kas teatud mahus eelarveliste vahendite puhul on see oluline, pole selge.

Aga muidugi ma olen viimasel ajal palju nautinud ka euroopas ringi käies kallites ülikondades ja nahkportfellidega aga ka kaunites butiigikostüümides panagatöötajaid ja suurte ärimajade ukse kõrval eraparklas Daciatesse istuvaid mehi/naisi, kes on nii kurnatud olemisega ja "taluvad" vaevu-vaevu seda, et ostsid omale tööl käimiseks ja linnas poodi minekuks kolme kuupalga eest Dacia. Nad on kõik murdumise äärel ja plaanivad emigreerumist Eestisse, et saaks minna Soome ehitajaks ja sõita X5'ga...
Muidugi olen ju ka mina loll autopedest eestlane, kes naudib oma väikest palka, sitta kliimat ja läbiaetud Audit või rahalist mõrva etendavat liisitud kallist koleautot ... NOOOOOOOTTTT!!!
Vasta
#45

Pole küll teemasse aga kui juba läks lahmimiseks siis läks. Vaene Dacia saab ilma asjata vastu muhku. Tulge mehed ja vaadake saksas ja prantsusmaal mis toimub tänavapildis. Kui lugupeetud flanagani juttu aluseks võtta, siis peaks pool prantsusmaad ja veerand saksamaad plaanima suitsiidi, sest nad on sunnitud sõitma Daciaga. Asi on lihtsalt selles, et inimene ostab endale taskukohase ja vajadusi rahuldava masina, mitte ei pinguta nii-et ninast veri välja aga auto peab olema X5.

Kunagi on üks klassik defineerinud sarnast olukorda sõnadega: sotsialismiajast pärinev alaväärsuskompleks, mis väljandub inimese ebaadekvaatses arusaamises ja eelarvamustega suhtumises vajaduspõhisesse kaupa ja toodangusse.

Olles mingi suvaline elektrimontöör ei pea mööda liinialuseid ilmtingimata länkariga ukerdama, sest see ei paista odav välja, vaid seda võib ju teha vabalt Dusteriga.
Olen näinud pilti kus on maja ees Panamera ja Duster kõrvuti. Eesti mõistes tegu täiesti haige tüübiga.
Ja üldse, kui ringi vaadata saksa rikkaima linna tänavapildis, siis jääb küll suu lahti, et mida nad mõtlevad. Dacia Dacia järel ringi vuramas. See ei lähe kohe mitte.
Vasta
#46

Vestlesin just ühe tuttava sakslasega ja suur oli minu üllatus kui ta rääkis, et oli omale ostnud Peugeot 107. Põhjendus oli muidugi väga loogiline, tema kandis oli esindus ja see oli kõige odavam auto, mida sealt osta sai.
Vasta
#47

(13-03-2013, 15:10 PM)Daff Kirjutas:  siis peaks pool prantsusmaad ja veerand saksamaad plaanima suitsiidi, sest nad on sunnitud sõitma Daciaga.
Olen näinud pilti kus on maja ees Panamera ja Duster kõrvuti. Eesti mõistes tegu täiesti haige tüübiga.
Sa oled täitsa "oma" mees Wink Panamera omanik (kes ongi teoorias minu kirjeldatud panga mingi boss või ärimajas asuva suurfirma omanik/direktor) mõtleb nii: ühe päeva Panameraga töölkäimise kulu on võrdne Duster LPG kogu kuu kuluga. Aga juba sellepärast ta ongi Boss, elab mere rannal luksusvillas ja sõidab vabal ajal Panameeraga sadamasse oma luksusveesõidukit nautima. Cool
Olles siin kahe viimase aastaga käinud mitu korda Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Saksamaa aga seda mitte mingites vaestes tööstusrajoonides, vaid ikka mere poolt lähenedes rikka rahva elupaikades, siis tõesti Daciate rohkus torkab suisa silma. Muidugi ei saa öelda ,et see oleks samatihe auto, kui Tallinnas X5, Länkar või CRV aga siiski on neid palju. Seal seisab kalli jahisadama kõrval rannapromenaadi ääres ookeanivaatega maja ees tõesti Sandero kõrvuti Peugeot 107, Sitika C1'ga, kõrval on lapsele jäetud vana 3d valge Saxo, mõni peremull titetoolidega aga majaalusest garaažist veereb õhtul 20:00 välja 60 000+ ja veel palju rohkem euri maksev auto. Ja seesama tegelane, kes u.19.00 tuli töölt kallis ülikonnas Daciaga, istub Panameras ja läheb kinnisesse Country Clubi golfi mängima... Ma olen Daciaid kohanud ka Gibraltaril ja Kanali saartel, kusjuures need eristaatusega Briti impeeriumi osad on ikka väga rikkad! Kõikse "hullem", St.Helieris vuras vastu tutikas Great Walli katikas Big Grin Sinnamaani olin sellist Hiina imelooma ainult Venamaal näinud --- meie "Gee" sabas trossi otsas mudast väljumas.
Vasta
#48

PlyVal64, Kas denis23 ka natuke tähelepanu saab oma öise postitusega?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#49

(13-03-2013, 16:58 PM)Marko Kirjutas:  PlyVal64, Kas denis23 ka natuke tähelepanu saab oma öise postitusega?
Vaatasin teist jah: no mis Sa kostad Big Grin Ainus viga on denisil see, et kõik need väidetavad ennesõjaaegsed usa-masinad on isegi ameeriklaste endi väitel suhteliselt fiktsioonid. Enne seda, kui esitati "käsk" maastikuauto ehitada, neil sellist lahendust väidetavalt ei olnud üldse olemaski! Arusaadavalt võis nii mõnigi tehas ja insener olla juba näidismudelina samase lahenduseni jõudnud aga minu mitte üks USA-raua teatmeteos neid ei tunnista. Marmon-Herringtoni eriversioonid olid vist juba 1937 olemas, rääkimata veoautodest, milelde algusajad on kusagil 20'te alguses, aga seda ei loeta tootmiseks. Tegelikult oli see 5 Marmonit ja 3 Austinit, mis katsetusena valmis ehitati. Nii väidavad ameeriklased ISE, et enne GAZ -61 masstootmist (lõppnumber väidetavalt 238) olid nemad suutnud valmis teha siis 8 katsemudelit. KUI nüüd venelased tõesti suutsid mõne kuuga Marmoni süsteemi ära varastada, omale rakised luua ja valmistoodangut andma hakata... no ütleme, et sellisel juhul ei olnud tegu ei lollide ega saamatutega.

See on kõige naljakam: miskipärast välistab loll-eestlane alati võimaluse, et samal ajal kahes eri paigus võisid insenerid tegeleda täpselt sama asjaga ja TÄNU selle aja teadmistele jõuda peaaegu täpselt samadele lahendustele. Sest eestlane "teab täpselt", et tegelikult ehitas Marmon 6 ja Austin 4 isendit aga NKVD luurajad varastasid kummastki partiist ühe auto ära ja vedasid ... ma ei tea millega, 3 päevaga kusagile Siberisse. Ja seal peksti nagaanipäraga juudi-saksa-vene soost inseneridele pähe ja sunniti neid kuu ajaga Seltsimees Stalinile ettenäitamiseks VALMIS ehk lõpptoodang GAZ-61 ehitama. Muidugi oli see nii, sest kui ameeriklastele anti 49 päeva prototüübiks aega, siis Venemaal kestis ka viisaastak neli aastat...

Renault' puhul tuleb tõdeda, et 652 isendit on toodetud tõesti enne M-72'te aga PEALE sõiduauto kerele ehitatud GAZ'e. Üldse on prantslased olnud tänu oma Aafrika asumaadele ja olematutelele teedele kogu aeg maastikuautonduse esirinnas.
Vasta
#50

Mulle tulevad selle Panamera ja C1 peale meelde TopGeari külalised kellel on mingi X kogus eksoote +Priius. Juu siis pandaks need eksoodid põlema kui kusagil pööbli hulgas parkida. Minumeelest silmakirjalik. ükstapuha mis x5 on ökoloogiliselt väiksema jalajäljega kui auto igaks päevaks + rohelisuse näitamiseks Priius.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#51

seoses nivaga meenub üks ca 5a tagune lugu, kui mu töökaasalase isa (suht heal majanduslikul järjel olev härra) ostis omale tutika audi q7, sõitis sellega 2 päeva, siis vihastas selle mõtetu auto peale ja ostis kasutatud niva, siis jälle vihastas ja ostis sõitmiseks patrol y60-ne, nivaga ma eirti sõitnud pole, aga samas mul eelmine aasta oli dacia logan, ja üean tunnistama, et odav auto kohta oli suht hea masin isegi,
aga priit, ole nende renoodega ettevaatlik, sest firma kus ma töötan on aastaid taksodena kasutanud renoosid ja olgem ausad -kui läbisõidud hakkavad üle 200t minema siis on keerulisema varustusega autodel ikka kuri karjas elektroonikaga (väiksed diislid omavad resurssi ca 250t km ja siis on mootoriga kõik, eriti kui vale õli kasutada( vahepeal üks esindus kasutas ka vale)), samas ilma lisadetta besukaga saab suht igavesti sõita (võin pakkuda proovisõitu 750t km sõitnud clioga), miks varustus - nimelt on renool suht loll kaardiga käivitus(ma ei tea kas uutel on), ja selle pesa rikneb, ning mida parem on varustus, seda keerulisem on see pesa ehitus
Vasta
#52

Need välismaalased kes kell 20:00 60K+ € auto välja ajavad, saadaks need Daciad ja valged 3d Cliod kõik kuradile kui auto pidamine oleks sama odav kui näiteks Eestis.
Vasta
#53

(13-03-2013, 11:35 AM)PlyVal64 Kirjutas:  
(13-03-2013, 03:14 AM)flanagan Kirjutas:  Pole küll päris teemasse,aga siiski.Räägiti siin Daciast.Keegi ei saa magada unistuse täitumisest minna sõitma Sanderoga.Sõidan iga päev 8-10 tundi Daciaga.Terve kuu talusin ka Sanderot.Küll jah esiveolist.No Ladast parem,aga see on ka kõik.Igast servast ja otsast paistab valja,et tegu säästuautoga.Logani Universaalil mida kasutan vaid hea Renaulti,1,5 diisel ja käigukast.Auto juhitavus,eriti kahe lumehelbe puhul asfaldil aga kesine,eriti kui all esinduses pandud mingid hiina plastmassrehvid.No on odavaid ja paremaid autosid.

Mis me peame sulle kaasa tundma, et tööandja ANNAB sulle tööauto? Kui sa omast arust oled Nii Kõva Mees, siis mine osta omale selline tööauto, mis sulle endale meeldib, pea seda ülevat ja tee sellega oma raha eest tööd. See on muidugi ka absoluute idioot-eestluse märk, kus ametilt autojuht peab TALUMA Sanderoga sõitmist. Mis sa oleb muidu "tava"elus väljaspool väidetavat jubedat enesepiinamist naftašeik ja Forbesi top-kümne tegelane aga "olude sunnil" peab 10 tundi päevas esrataksos ja pristises taatsia rooli keerama... kuid üldiselt on ikka jube jama küll, kus tööandja annab töövahendi ja palga ning julgeb suisa töö tegemis nõuda. Tegelikult peaks vist Dacia müügisalongide eest piketi ja kohe sinna otsa tööliste streigi korraldama, kes peavad TALUMA sellist jubeõudsat ja vaat et tervist rikkuvat uut tasuta töövahendit, kui Dacia...

Muuseas, ma tõesti tahaks näha odavamat ja paremat autot, ku iseda on täisvarustuses ülimoodsa mikroturbo-bensukaga Stepway (ehk selline, millega kannntab metsateel ka sõita ilma plastikuid iga männijuure taha jätmata) 11 960 euro või teõsti väga hea diisliga 13 500 euro eest! Kuna taatsia oli diisliga, läksin võtsin uue Clio IV ka testiks, kus peal siis see moodne katel. Ahjah, ma täitsa elus kohe, kuigi sai seda "jubeautot" kiilakal ja lumesajus katsetatud... Kusjuures oli mul kõige raskem "taluda" 7-tollist puuteektraani, navigaatorit, kruisi ja kõige selle roolilt ja roolisambalt juhtimist jne. Ahjah, ma "talusin" seda lisavarustust Dacias jämedalt 250 eurose juurdemaksuga ja uues Clios olin orgasmi äärel, kui sain teada, et täpselt sama asi maksab seal 1290 eurot!!! Täpselt sama LG-elektroonika! Kont oli "jubeautol" niigi peal ja vikerraadio uudiste kuulamsieks pole bassreflexi vaja. Ma olen sellest nagu välja kasvanud, kui 1994 sai haininasse bassitümpsu sisse ehitatud.
Samas ei saa midagi öelda, Clio IV on lisaks ülimale välisdisainile (ja meile näidati salaja ka esimest kohale tulnud Grandtouri, mis võttis tõesti oma iluga suisa jalust nõrgaks) ka teatud juhtimist ja juhitavust puudutavates pisidetailides oluliselt parem, kui sõsar Rumeeniast aga kas teatud mahus eelarveliste vahendite puhul on see oluline, pole selge.

Aga muidugi ma olen viimasel ajal palju nautinud ka euroopas ringi käies kallites ülikondades ja nahkportfellidega aga ka kaunites butiigikostüümides panagatöötajaid ja suurte ärimajade ukse kõrval eraparklas Daciatesse istuvaid mehi/naisi, kes on nii kurnatud olemisega ja "taluvad" vaevu-vaevu seda, et ostsid omale tööl käimiseks ja linnas poodi minekuks kolme kuupalga eest Dacia. Nad on kõik murdumise äärel ja plaanivad emigreerumist Eestisse, et saaks minna Soome ehitajaks ja sõita X5'ga...
Muidugi olen ju ka mina loll autopedest eestlane, kes naudib oma väikest palka, sitta kliimat ja läbiaetud Audit või rahalist mõrva etendavat liisitud kallist koleautot ... NOOOOOOOTTTT!!!

Läheme mudilased jälle teemast välja.Võin vaid öelda,et teen küll tööd autoga,aga pole autojuht,ammugi mitte taksojuht.Räägin siinkohal vaid nende autode kasutusmugavusest.Need autod ei ole eriti ergonoomilised.Mõningate asjade kasutusmugavus on küsitav.Sandero ja Logan ju seest suht ühesugused.No ma ei tea kas peeglite reguleerimise nupule on kõige parem koht käsipiduri hoova all?Nupp iseenest samasugune ja sama kasutusloogikaga kui Fordidel.Suunalüliti otsas asuv signaal.Nagu esimestel Sierradel.Keskkonsool on negatiivse kaldega.Üsnagi nadim on näha soenduse ja ventilatsiooni reguleerimise nuppude sümboleid.Tulede korektor.See on peidetud suisa armatuuri alla.No istme kõrguse reguleerimine on vägagi prantsaslik.Väga sarnane Peugeot 206 kasutatuga.Mitte just kõige kasutajasõbralikum.Ei meenu vist ühtki teist autot millel süüte väljakeeramise järel,süüteluku selles asendis kus ka raadio mängib jääb soojenduse ventilaator tööle.Muidugi harjub nende veidrustega.Nagu ka kõva ja nagiseva plastmassiga.Pisiasjad,aga siiski üsnagi olulised.Ilmselt peaksin uurima ka võimalust vahetada välja termostaat.Ilmselt see selline lõuna -euroopa seades.Võrdselt lahjalt ja laisalt soojenesid nii 1,2 bensiini Sandero,kui ka 1,5 diisel Logan.Teisalt.Kui sõidaksin aastas vaid 10-15 tuhat kilomeetrit-nagu tavainimestel kombeks ja tahaksin uut autot,siis vast isegi mõtleksin Daciale.Pisut enam kui elementaar auto on ju olemas.Roolivõi,el.peeglid koos soojendusega,el aknad,esimesed udulaternad(päris head muuseas!) ja plussiks tuleb lugeda ka suht suurt kliirensit.Aga auto vist ikka vastavalt vajadusele.Mulle ta ilmselt oma igapäevasõidukiks ei sobi.Vajadused ja maitsed erinevad
Samas võib "säästuautoks" lugeda ka Crysleri 300c-d.Koostekvaliteet ja materjalid ikka üsnagi nutused.
Lugupidamisega,
Flanagan
Vasta
#54

(13-03-2013, 18:06 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(13-03-2013, 16:58 PM)Marko Kirjutas:  PlyVal64, Kas denis23 ka natuke tähelepanu saab oma öise postitusega?
Vaatasin teist jah: no mis Sa kostad Big Grin Ainus viga on denisil see, et kõik need väidetavad ennesõjaaegsed usa-masinad on isegi ameeriklaste endi väitel suhteliselt fiktsioonid. Enne seda, kui esitati "käsk" maastikuauto ehitada, neil sellist lahendust väidetavalt ei olnud üldse olemaski! Arusaadavalt võis nii mõnigi tehas ja insener olla juba näidismudelina samase lahenduseni jõudnud aga minu mitte üks USA-raua teatmeteos neid ei tunnista. Marmon-Herringtoni eriversioonid olid vist juba 1937 olemas, rääkimata veoautodest, milelde algusajad on kusagil 20'te alguses, aga seda ei loeta tootmiseks. Tegelikult oli see 5 Marmonit ja 3 Austinit, mis katsetusena valmis ehitati. Nii väidavad ameeriklased ISE, et enne GAZ -61 masstootmist (lõppnumber väidetavalt 238) olid nemad suutnud valmis teha siis 8 katsemudelit. KUI nüüd venelased tõesti suutsid mõne kuuga Marmoni süsteemi ära varastada, omale rakised luua ja valmistoodangut andma hakata... no ütleme, et sellisel juhul ei olnud tegu ei lollide ega saamatutega.

See on kõige naljakam: miskipärast välistab loll-eestlane alati võimaluse, et samal ajal kahes eri paigus võisid insenerid tegeleda täpselt sama asjaga ja TÄNU selle aja teadmistele jõuda peaaegu täpselt samadele lahendustele. Sest eestlane "teab täpselt", et tegelikult ehitas Marmon 6 ja Austin 4 isendit aga NKVD luurajad varastasid kummastki partiist ühe auto ära ja vedasid ... ma ei tea millega, 3 päevaga kusagile Siberisse. Ja seal peksti nagaanipäraga juudi-saksa-vene soost inseneridele pähe ja sunniti neid kuu ajaga Seltsimees Stalinile ettenäitamiseks VALMIS ehk lõpptoodang GAZ-61 ehitama. Muidugi oli see nii, sest kui ameeriklastele anti 49 päeva prototüübiks aega, siis Venemaal kestis ka viisaastak neli aastat...

Renault' puhul tuleb tõdeda, et 652 isendit on toodetud tõesti enne M-72'te aga PEALE sõiduauto kerele ehitatud GAZ'e. Üldse on prantslased olnud tänu oma Aafrika asumaadele ja olematutelele teedele kogu aeg maastikuautonduse esirinnas.


Neid 4WD konversioone (ehk siis Ford-Marmon-Herringtone) tehti 30-ndate algusest, täiesti kaubanduslikes kogustes (ehk siis tuhandetes). Viis või kaheksa tüki ehitati lahtise kerega sõjaväeautosid 1938 aastal, millest saidki venelased oma GAZ-61 inspiratsiooni. See on see auto. Kuna oli veel rahuperiood, siis piirdusid USA tegelased ainuüksi katseeksemplaridega.

Ja muide, EI OLNUD 1938 aastal ehitatud GAZ-61 prototüüp mingi sõiduautole ehitatud kerele. Oli samasugune "kübelwagen", nagu selle ameerika vanem vend. Arva nüüd ära, mis on GAZ ja mis Marmon-Herrington??

[Pilt: JeepPrePrototype.MarmonHerringtonFord4x4...CarTop.jpg]

[Pilt: gaz-61-417-01.jpg]

Aga enne seda, tuhanded Marmon-Herringtoni 4WD autot liikus juba ringi tsiviilvärvides. Ning just sõiduauto kerega.

Ainuüksi Google otsing annab kümnete säilinud ennesõjaaegsete USA autode pildid, enamasti need on Ford universaalid, puidust kerega (lihtsalt, need taastatakse esmasjärjekorras)

Mõni sedaan sekka:

[Pilt: 2886392075_a1c25a7b28.jpg]

Venelased ei varastanud mitte midagi, neid lihtsalt ostsid USA-s saadaval olnud tehnoloogiad. Nii nagu tuhanded ja tuhanded teisi. Võrdse nurgakiiruse sarniiri on leiutatud Ford Motor Company insener Rzeppa 1926 aastal. Aga mitte ainult. Näiteks, Glyson firma koonushammasrataste (neid on 4WD autole vaja 3 tk rohkem) lõikamispingid jne jne jne.

GAZ 61 on ehitatud ca 300 tk viie aasta jooksul, ning selleks hetkeks kui see tootmisse läks, algas 2MS ning kohe hakati vorbima USAs 4WD autosid ühe päevaga rohkem, kui GAZ-61 kogu oma viieaastase tootmisperioodil...Muide, kui lugeda Punaarmee ja Gorki esindajate kirjavahetust, siis ongi seal pandi püsti ülesanne Marmon-Herrington teha.

Selleks hetkeks kui GAZ-61 läks väikeseeriasse, toodeti Usas juba mitu erinevat 4X4 ja 6X6 autot, muu hulgas neid samu Marmone, aga ka teisi.

Nagu, näiteks Dodge VC 1/2 ton, 1940 algus, toodeti ainult ühe aasta, siis mindi täiuslikumate WC 1/2 ja WC 3/4 peale
[Pilt: Dodge-VC3-T202-T-4x4-closed-cab-pickup.jpg]


Mis puutub sõjajärgsele ajale, siis millegipärast ei peeta SUV-ks Jeepsteri (huvitav miks??), aga Renault Colorale (1950) on täpselt samasugune sõiduauto millel on olemas 4WD versioon, nagu GAZ 20 / GAZ M72

[Pilt: renault-colorale-prairie-01.jpg]

[Pilt: 00a7d0dfbe.jpg]

[Pilt: renault-colorale-prairie-07.jpg]

Tõsi küll, ei soovinud prantslased korraldada mingi suurt asja sellest, jälle, kuna olgem ausad, pole tegemist issand kui suure saavutusega.

Jällegi, palun, veel üks näide - üsna komfortne ning tuhandetes ehitatud USA Dodge WC Carryall, erinevalt hilisematest variantidest, see on üsna väikeste mõõtudega, sees on palju mugavusi (soojendus, heliisolatsioon, diivanid jne) jne, jne

[img][Pilt: dodge01.jpg][/img]

.....ja kuidas ikkagi olla Spykeriga, mis oli ikkagi seeriatootmises 4WD auto, enne seda, kui GAZ-61 konstruktorid läksid kooli?????


Muide, olen sõitnud Nivaga ja Suzuki SJ-ga. (Mõlemad üsna sarnase mõõdu, võimsuse, ning tehnika valmimise aastaga)

Ma annaks 10:0 SJ kasuks, kui mitte arvestada, et sellel polnud katust. Igast otsast see on Nivast parem, k.a. ka maantel. Nivaga ei ole üldse mõnus sõita, vibratsioon jne jne..

Ütlen veel Formula Ferguson 4WD tehnoloogia on Nivast valgust näinud 15 aastat varem, ning tehnoloogiliselt 25 aastat ees.
Ning peale Jenseni, pandi selle ka väga paljudele teistele sõiduautodele autodele, k.a. Opel, Ford jne jne.



.....ja kuidas ikkagi olla Spykeriga, mis oli ikkagi seeriatootmises 4WD auto, enne seda, kui GAZ-61 konstruktorid läksid kooli?????


Sõjakirve matamiseks, ma tunnistan aga, et Niva siiski oli ilmselt esimene kandva kerega ning sõltumatu esivedrustusega maastur. Ehk siis, teatud mõttes, võib seda pidada kõikide nende Leksus RX, BMW X5 ja Honda CRVde eelkäiaksSmile


Nohh...ja viimane...küsimus kes ehitas esimese 4WD sõiduauto...jääb lahtiseksSmile)):

[Pilt: cotta_ad.jpg]

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#55

(13-03-2013, 00:37 AM)denis23 Kirjutas:  Ainult oma segmentis, ehk siis sõiduautode baasil ehitatud kandva kerega väikemaasturina. Niva pidev 4WD ei ole mingi eelis, see on kitsikuse ning piiratud eelarve põhjustatud, ning sellest on ka väga ilusti endine VAZi peakonstruktor oma raamatus kirjutanud.
Kuidas selle raamatu nimi?
Vasta
#56

(14-03-2013, 00:43 AM)denis23 Kirjutas:  Muide, olen sõitnud Nivaga ja Suzuki SJ-ga. (Mõlemad üsna sarnase mõõdu, võimsuse, ning tehnika valmimise aastaga)

Ma annaks 10:0 SJ kasuks, kui mitte arvestada, et sellel polnud katust. Igast otsast see on Nivast parem, k.a. ka maantel. Nivaga ei ole üldse mõnus sõita, vibratsioon jne jne..

Mida sa selle vibratsiooni all mõtled? Boggeri MT-d või tasakaalust väljas kardaane?

Dad.
Vasta
#57

Nonii mehed ja mudilased ja mis te siin mõnede arvates kõik olete-lugesin seda teemat huviga ja peab ütlema,et pooled postitused on ikka temast väga mööda! Minu arvamus NIVA maastikuautost on selline kahetine... kasutusmugavus on olematu! Aga-küsimus ei olnud ju mugavuses! Kui pealkirja lugeda. Mõttetu on võrrelda teda täisraamil monstrumitega mida siin on hoolega näiteks toodud-pigem siis honda haaerveega või tseeerrrveeega ja minupärast kasvõi ravvneljaga-sellel ju ka pidev nelivedu. Kui teemaks on maastikusuutlikkus siis jõuab ilmselt nivaga ikka oluliselt kaugemale! Minu arvamus siis: niva ei ole hea auto aga kui on vaja vahest metsateedel kolistada siis ilmselgelt u 1000.- raha eest suutlikumat asja ei saa. ja mugavamat ka mitte!
Ja üks asi veel,see siis OT alla liigitub aga ei saa mina aru mille kuradi pärast osa inimesi seda defenderit nii väga kiidavad? aastat 8 tagasi sain sõita sellajal 6 aastat vana defnderiga-läbisõit oli 70tkm ligi aga andke nüüd andeks kõik tõsiusklikud defenderikummardajad aga- see on samasugune käkerdis nagu UAZ. ma ei räägi siin maastikusuutlikusest vaid sõidumugavusest.
See siis on minu isiklik arvamus mis on kujunenud läbi minu kogemuste.
Vasta
#58

Mina ei tea, miks inimesed kiidavad Defenderi, tõesti. Jätab täiesti külmaks.Pigem, auto, mis võiks kummardada on Toyota Landcruiser 120. Ei tea teist nii head ja töökindlat masinat.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#59

rahvas pidi mõningail andmeil loll olema. a mõnikord arvatakse vastupidi.
võta nüüd kinni, kumb see õige on. aga igatahes kunagi õige ammu, no umbes n liidu lõpuotsas, tuli meil tööjuures vabale pakkumisele suurem hulk igatsugu massinaid. söökla seinal oli tähtjas paber üleval. pakuti mingeid ishevski mossesid ja m koodiga seebikarpe ja nivad olivad ka saadaval ja lisaks veel nullseitsmed. hästi mäletan, et viimased olivad valentina sinist värvi. täitsa edevad riistad toona veel.
iga päev oli lõunajärjekorras elav arutelu mainitet massinate teemal. ja üks, mis kindel, on see, et nivad saivad mõne päevaga otsa. seejärel lõppesid m-id, kuigi sapperid olivad juba peaaegu, et kogu aeg saadaval niigi. seitsmed ka lõpuks ikka läksid loosi, aga iz-he ei tahetud sugugi.
tont seda teab, kas rahvas oli tark, et nivad esmalt ää krabas või hoopis vastapidi. mina olin toona veel noor ja vaene (nüüdseks noor enam põle) ja oleks muidugi kõikse parema meelega omanud mokrõi asfalt nullkaheksat, aga niva oleks ka hää meelega ligi võtnud kui vaid ruublikuid oleks piisavalt omanud.
Vasta
#60

A polnudki tollal muud valikut, kui tahtsid kalale-jahile ka vahest minna. 4x mosset ei tehtud enam, Yaz liig suur. Luaz, noh kui 967 resurss 100 km rindel, tsiviilvariant üle saja korra kestvam ikka pole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne