[valdo]

Tänaseks on siis praegune iseseivusperiood kestnud juba sama kaua kui eelmine. Meil on vedanud kaks korda - nii nagu 1918. aastal õnenstus meil keerulisi aegu kasutades iseseisvus välja kuulutada, nii õnnestus see 1991.a. taas keerulisi aegu kasutades ka taastada. Mõelgem sellele, et sugugi kõik rahvad ega rahvused pole suutnud jõuda oma riigini, mis on tegelikult suur väärtus.
HEAD PRIIUSE PÕLISTUMISE PÄEVA TEILE KÕIGILE! Minu poolt kõigile kaasfoorumlastele ning tegelikult kõikidele rahvuskaaslastele üks tagasihoidlik ajalooline kingitus, mis seni on mul riiulis seisnud - http://www.youtube.com/watch?v=gOky-adknqE

[pen.skar]

Tore kingitus tänaseks päevaks Valdol alal hoitud! Kõigile jätkuvalt häid päevi, kuid, aastaid edaspidiseks.

[rahvasaadik]

Pidu Kõigile!!!!!!!!

[xyzwt]

1) Praegune nö "Eesti iseseisvus" lõppes 2004. aastal, kui ELiidu seadused said Eestis ülimuslikemaks Eesti seadustest: riigi esmane tunnus seisneb selles, et tema seadused on ülimuslikud tema pinnal.
Kui aga Eestis on ELiidu seadused ülimuslikumad Eesti seadustest, siis ei saa rääkida enam mingist nö "Eesti riigist" (kui pole kõige olulisemat riigi alustala, siis pole ka riiki).

Kuna "oma riik" lakkas olemast juba 2004. aastal, siis pole 2013. aastal alust tähistada mingit "priiuse päeva".

Igasugu välisriikide huve esindavate poliitikute jaoks on aga "priiuse põlistamise päev" järjekordne vale rahva teadvuse "uinutamiseks" (Goebbels: sada valet annab ühe tõe kokku).


2) Nüüd aga sellest, miks "jutumärgid" on "Eesti iseseisvuse" ümber 1991 kontekstis: sisuliselt ei toimunud mingit EW taastamist 1991 aastal (EW põhiseadust pole siiani taastatud!), vaid selle asemel oli tegu värvi vahetanud kommunistide katsega säilitada oma võimu nö "muutunud oludes" (ühtse kompartei liikmed mängivad näilise vastandumise näitemängu KeskReform ja SotsIsamaa ridades; ENSV varad erastati-ärastati valdavalt kommunistide ja kgblaste vahel, ümberkantimise "seaduspärasust" tagas veel aastaid Eestis olnud NLiidu sõjavägi oma kohalolekuga, jne).

See 1991 Eesti "iseseisvuse taastamise näitemäng" oli vajalik vaid selleks, et eestlased "vabatahtlikult" müüks oma varad ja enda väliskapitalile maha.
Tänapäeval on otsese sõjalise okupatsiooni asemel palju effektiivsem nö "majanduslik okupatsioon": kui 100 tuhat eestlast viidi NLiidu ajal Siberisse, siis oli selle ümber palju kisa - kui aga 100 tuhat eestlast läksid "vabatahtlikult" teistesse ELiidu oblastitesse tööle, oli "kõik korras" - ehk "ise tahtsiste" - seega on majanduslik okupatsioon palju ohtlikum, kui sõjaline okupatsioon.


3) Analoogia auto mootoriga: oluline on mõista toimimise aluspõhimõtteid: ehk kui mootoriõli lisamise august on "välja paisunud" ärakuivanud makrofleks, siis pole enam erilist mõtet mootorisse valada 5 liitrit uut õli: makrofleks on mootori õlikanalid täielikult ära ummistanud, ning mootor jookseks kohe kokku.
Ühesõnaga ei näe praegused "priiuse päeva" tähistavad poliitikud seda, et Eesti mootor on makrofleksi täis lastud ELiidu tõttu (riigi kõige olulisemaid alustalasid enam pole), kuid nemad lasevad ikkagi deklaratiivselt 5 liitrit uut õli mootorisse (tähistavad "priiuse päeva").
Igatahes selline "makrofleksi mootor" jookseks kokku, ehk nö "tavaline inimene" pole saanud tänaseks "seda Eestist", mida ta 1991 lootis saada.

[Talupoeg taluja]

Kurb küll,mingit erilist pidutsemise tuju küll ei tundnud....mõnel teisel tähtpäeval oleks rõõmu rohkem olnud. Eks igal ühel olid omad lootused ja soovid,et milline riik peaks olema ja tulema. Välja kukkus just selline nagu praegu näha. Põhiline asi on meil olemas-vabadus ja rahu. Viimane vast kõige olulisem. Ja saame siin ka omas keeles rääkida ja kirjutada. Seda pole alati juhtunudki...kui ajalugu meenutada.
Palju asju muidugi ei ole meeltmööda aga midagi pole teha. Aga ise saaksime ka asju paremini teha. Kas igalpool,see on iseasi. Peaksime rohkem selja sirgu ajama ja astuma nende ametnike vastu,kelle käitumine jätab soovida ja alati suu lahti tegema,kui näeme,et midagi lausa kahjulikku ja või lolli juhtuma hakkab. Lömitamisele tuleks lõpp teha. Midagi ikka annab ära teha. Kahjuks on seadused tihtilugu nii tehtud,et väiksematel vendadele õlgade peale liiga suur koorem pandud.......nii et ei jõua enam koormat kanda. Aga vaadake õue! Kevad juba käes. Tea kas enam kühvelt vaja lähebki....

[v6sa]

Jälle käib hala selle üle, kuidas müstilised "teised" asju valesti teevad...

Siin virisemise asemel võtke kätte ja tehke paremaks. Vinguda on lihtne. Aga teha palju keerulisem.


Üleeelmine kirjutaja võiks lüüa lahti maailma atlase ja vaadata korraks otsa mastaapidele. Ning seejärel uuesti mõelda, milline on ühe eestisuuruse koogi võimalus olla ISEseisev riigina? Olukorras, kus meil on asukoha tõttu võimalus valida suisa kahe liidu vahel: EL või SRÜ. Need, kes võrdevad tänast EL kunagise NLga, põevad ikka väga ränka nõukaihalust ning mul on kahju mälu kaotanud inimestest. Haigus on aga alati kurb...

Praeguseks oleme teisel korral suutnud oma kaarte vähe paremini mängida. Seni...

Kahjuks sööb inimeste laiskus ja süüdimatus meie enda riiki seestpoolt järjest kiiremini. Nii valus on lugeda üleskutseid minna siit "hädaorust", "banaaniast", "eesti kapitalistlikust liiduvabariigist" minema selmet ise viltuläinud asja õgvendada. Ei tasu oma argust ja laiskust ühti julgusena näidata...

Vähem möla, rohkem tegusid.

[kopraonu]

Ütlen ühe lausa mida Karl Marx ütles: "Demokraatia on asendamatu sotsialismi kehtestamisel!"
Edasi mõelgu siit iga üks ise.

[Mossemees]

Olgem ausad, nõukaajal oli tavalisel inimesel tunduvalt lihtsam väikest äri ajada, tohutut bürokraatiat ja euronõudeid tol ajal risti-põiki jalus polnud. Minul näiteks vanaisa kasvatas kurke ja hapendas neid, siis laaditi tünnid autole (ma ei teagi, kuidas ja kust see veomasin välja aeti, aga kusagilt see igatahes saadi) ja viidi Leningradi turule. Aasta oli tol korral, muideks, 1950 või 1951. Saadud raha eest ostis ta sealtsamast Leningradist mootorratta ja raadio. Ja ei pidanud need kurgid olema marutaudi vastu vaktsineeritud, samuti ei nõutud aiamaa äärde seitset kraanikaussi. Oli puhtalt müüja enda huvides, et kaup oleks kvaliteetne. Kodus peeti lehma ja viidi piim meiereisse (ja hoolimata käsitsi lüpsmisest ei surnud maha keegi, kes seda piima jõi), tööl käidi ka. Hilisemal ajal, kaheksakümnendatel, oli elu samuti kuidagi hoopis stressivabam kui praegu. Käidi naabritel ja töökaaslastel soolaleivapidudel ja sünnipäevadel, puudus selline julm üksteisele iga hinna eest "ära panemise" mentaliteet. Ja kuigi poest justkui midagi saada polnud, olid peolauad alati hea ja parema kraami all lookas.

[Talupoeg taluja]

Jälle käib hala selle üle, kuidas müstilised "teised" asju valesti teevad...

Siin virisemise asemel võtke kätte ja tehke paremaks. Vinguda on lihtne. Aga teha palju keerulisem.


Vähem möla, rohkem tegusid.

Head mõtted,plaksutan selle peale ja olen igati nõus!
Aga...........
Niipea,kui üritad midagi teha,saad vasta pead või vasta näppe. Hakkame peale kasvõi uue peldiku augu kaevamisest. Üle 30 cm kaevamiseks on juba luba vaja..... Ja mida suurema asja ette võtad,seda..........

[karlarnold]

Olgem ausad, nõukaajal oli tavalisel inimesel tunduvalt lihtsam väikest äri ajada, tohutut bürokraatiat ja euronõudeid tol ajal risti-põiki jalus polnud. Minul näiteks vanaisa kasvatas kurke ja hapendas neid, siis laaditi tünnid autole (ma ei teagi, kuidas ja kust see veomasin välja aeti, aga kusagilt see igatahes saadi) ja viidi Leningradi turule.

See ei ole tänase inimese jaoks lihtsalt hoomatav, kui palju pidi see vanaisa sahkerdama. „Veoauto kurkide jaoks Leningradi“ tähendas, et mitu inimest pidid erinevaid pabereid võltsima, kõik nad tahtsid vastutasuks mitte kindlat tasu vaid „sobilikku kingitust“ ja ikka jäi risk, et mingi suva postimiilits näeb skeemi läbi või jäi „mõni vajalik isik määrimata“… Veoautot eraisik üldse omada ei tohtinud ja vanaisal pidi ilmselt olema kusagil mingi fiktiivne töökoht. See, et need kurgid kaubaks läksid, oli süsteemi tekitatud defitsiidi tulemus ja pool Pärnu- ning Jõgevamaad käis seal müümas veel 80-ndatel.

---

Hakkame peale kasvõi uue peldiku augu kaevamisest.

Mäletan, kuidas 30 aastat tagasi isa üritas suvilakrundil määrata mõistlikku kohta kaevu jaoks - et saaks kõikide naabrite peldikutest maksimaalsele kaugusele. Ja ikka jäi võimalus, et keegi puistab oma kardulatele ülikoguse (odavat!) väetist või sebib teine soodsalt koorma sõnnikut ning hüvasti joogivesi...
Loomulikult on iga luba ahistamine ja bürokraatia, aga mingist asustustihedusest alates anarhia enam kahjuks ei toimi.

[Mossemees]

See ei ole tänase inimese jaoks lihtsalt hoomatav, kui palju pidi see vanaisa sahkerdama. „Veoauto kurkide jaoks Leningradi“ tähendas, et mitu inimest pidid erinevaid pabereid võltsima, kõik nad tahtsid vastutasuks mitte kindlat tasu vaid „sobilikku kingitust“ ja ikka jäi risk, et mingi suva postimiilits näeb skeemi läbi või jäi „mõni vajalik isik määrimata“… Veoautot eraisik üldse omada ei tohtinud ja vanaisal pidi ilmselt olema kusagil mingi fiktiivne töökoht. See, et need kurgid kaubaks läksid, oli süsteemi tekitatud defitsiidi tulemus ja pool Pärnu- ning Jõgevamaad käis seal müümas veel 80-ndatel.

Täpsustasin natuke andmeid. Ema arvates oli veok arvatavasti kolhoosi oma ja küllap ka kolhoos ise müüs turul midagi. Või siis teine variant, et oli neil vaja midagi sealtkandist tuua ja Venemaale oleks muidu pidanud tühi auto sõitma. Vanaisal endal oli mitte fiktiivne, vaid päris asine amet - mölder. Mis nüüd kuhugi paberi peale kirjutati, kes seda enam täpselt teab, aga küllap nii tehti, et kõik oleks kenasti J.O.K.K. Ja vaevalt, et tol ajal mingeid hirmsuuri vastuteeneidki tehti, mõni võibolla andis raha kaasa ja palus omale midagi osta, mida siinmail saada polnud.

[anonymus]

Olgem ausad, nõukaajal oli tavalisel inimesel tunduvalt lihtsam ......... Minul näiteks vanaisa kasvatas kurke ja hapendas neid..............ja viidi Leningradi turule. Aasta oli tol korral, muideks, 1950 või 1951........

Minu vanaisa olid venelased selleks ajaks juba maha lasknud, isa ja vanaema vangilaagris, paljud sugulased küüditatud........

Huvitav et mõned veel kolhoosikorda ja nõukaaega kiidavad ja tagasi igatsevad........ega siis polegi ju mingit mõtet priiusel

[Mossemees]

Huvitav et mõned veel kolhoosikorda ja nõukaaega kiidavad ja tagasi igatsevad........ega siis polegi ju mingit mõtet priiusel

Kes nüüd seda nõukaaega niiväga ikka taga igatseb, aga ei maksa unustada, mida loodeti 1991. aastal ja millest annavad tunnistust vanarauaplatsidele jõudvad roostes ja sammaldunud veoautod, traktorid ja põllutööriistad. Rahvas TAHTIS olla ettevõtlik, jätkata sealt, kus 1940. aastal pooleli jäi, aga kõik need püüdlused nulliti vahepeal kiiresti parteipiletit vahetanud nomenklatuuri poolt lihtsalt julmalt ära. Väiketalupidamine muutus sissetulekuallikaks olemise asemel vägagi kulukaks hobiks.

[olevtoom]

Olgem ausad, nõukaajal oli tavalisel inimesel tunduvalt lihtsam ......... Minul näiteks vanaisa kasvatas kurke ja hapendas neid..............ja viidi Leningradi turule. Aasta oli tol korral, muideks, 1950 või 1951........

Minu vanaisa olid venelased selleks ajaks juba maha lasknud, isa ja vanaema vangilaagris, paljud sugulased küüditatud........

Huvitav et mõned veel kolhoosikorda ja nõukaaega kiidavad ja tagasi igatsevad........ega siis polegi ju mingit mõtet priiusel

Mulle vahel tundub, et venelased ei pannud meile sugugi nii suurt põõna pärastsõjajärgsete metsavennajahtide ja küüditamistega kui 70. aastate (ja 80. alguse) naftaraha peal elamisega. See viimane tekitas paljudes inimestes mõtte (mis pole siiani välja surnud, nagu ka käesoleva foorumi põhjal võib täheldada), nagu oleksid igasugu hüved meile valmis sülle kukkuma, ilma et me nende saavutamiseks suurt midagi liigutama peaksime.

[Talupoeg taluja]

Huvitav et mõned veel kolhoosikorda ja nõukaaega kiidavad ja tagasi igatsevad........ega siis polegi ju mingit mõtet priiusel

Kes nüüd seda nõukaaega niiväga ikka taga igatseb, aga ei maksa unustada, mida loodeti 1991. aastal ja millest annavad tunnistust vanarauaplatsidele jõudvad roostes ja sammaldunud veoautod, traktorid ja põllutööriistad. Rahvas TAHTIS olla ettevõtlik, jätkata sealt, kus 1940. aastal pooleli jäi, aga kõik need püüdlused nulliti vahepeal kiiresti parteipiletit vahetanud nomenklatuuri poolt lihtsalt julmalt ära. Väiketalupidamine muutus sissetulekuallikaks olemise asemel vägagi kulukaks hobiks.

Vaat sellga olen küll nõus,et talupidajatele tehti julmalt ära. Tehti just nii,et muuta maaelu võimatuks. Asi kestab siiamaani ja ega vist ennem ei lõpe,kui viimane maatükk väljamaale maha parseldatud. Lõpuks anname vabatahtlikult kõik ära,sest muud üle ei jää.... Miks muidu kõik vehkat teevad ja maakohad tühjaks jäävad. Ega nüüd ennem paremaks ei lähe,kui ladvas aru saadakse,et all juba saag sees.....kui siiski......

[svenson]

Olgem ausad, nõukaajal oli tavalisel inimesel tunduvalt lihtsam väikest äri ajada, tohutut bürokraatiat ja euronõudeid tol ajal risti-põiki jalus polnud.

Sündmusi tagasi kerida ei saa. Eks paljud unustavadki selle ära, et Eesti oli kord iseseisev riik ja II maailmasõja sündmuste keerises lihtsalt juhtus kõige halvim. Punased jäid.
Vaba turumajandus ja kommunism ei käi nagu kokku. Kõik, kes vähegi ettevõtlikud olid kuulutati kulakuteks ehk suure nõukogude riigi vaenlaseks. Kogu vara veeti kommunistide poolt laiali ja moodustati kolhoosid, eks edasi teab

Wabariigi aeg oli maarahvas kõige jõukam. Mu vanaema töötas noorena Mulgimaal ühes koorejaamas ja oma meenutustes tihti kiitis kui suured ja võimsad olid talud. Täna on nendest jõukatest talukohtadest järgi mõni üksik märk...

Üks väga huvitav artikkel: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ar...d=65895590

[Jansa]

Kunagi leidisn siitsamast foorumist soovituse mälu värskenduseks lugeda Raimo Männise raamatuid 'Heinatants', 'Ärapööramiste aasta' ja 'Tagasiärastaja'.
Need on mul riiulis ja aega-ajalt jälle võtan kätte.
Annavad hea ülevaate, missugune bullshit ikka vene kord oli.
Kolmas raamat räägib tegelikult 91-92 segasest ajast, samuti paslik meenutada.

Ema arvates oli veok arvatavasti kolhoosi oma ja küllap ka kolhoos ise müüs turul midagi. Või siis teine variant, et oli neil vaja midagi sealtkandist tuua ja Venemaale oleks muidu pidanud tühi auto sõitma.

Need on praegu loogilised variandid. Kommude riik ei toiminud niimoodi.

[svenson]

Lõpuks anname vabatahtlikult kõik ära,sest muud üle ei jää.... Miks muidu kõik vehkat teevad ja maakohad tühjaks jäävad. Ega nüüd ennem paremaks ei lähe,kui ladvas aru saadakse,et all juba saag sees.....kui siiski......

Mina arvan seda, et ega seda meie maa natukest siit kuskile ära viia ei saa. Ei ole erilist vahet, kas selle juriidiline omanik on soomlane, Rootsi pank või mõni Vene-Jaapani ühisfirma.

Oleme ise sinna riigirooli juhiks valinud sellised poliitikud, kes ei ole saanud hakkama jõuka riigi ehitamisega. Hästi on hakkama saatud IT-sektori arendamisega, mis ehk lõpuks tõmbabki Eesti uuesti käima. Tasub ise olla ettevõtlik, sest tõesti keegi enam sind kuskile tööle ei suuna. Kõigil tõesti ehk pole seda ettevõtluse soont, aga siis tasub ju sõbraga kampa lüüa.

[Jansa]

Huvitav et mõned veel kolhoosikorda ja nõukaaega kiidavad ja tagasi igatsevad........ega siis polegi ju mingit mõtet priiusel

Kes nüüd seda nõukaaega niiväga ikka taga igatseb, aga ei maksa unustada, mida loodeti 1991. aastal ja millest annavad tunnistust vanarauaplatsidele jõudvad roostes ja sammaldunud veoautod, traktorid ja põllutööriistad. Rahvas TAHTIS olla ettevõtlik, jätkata sealt, kus 1940. aastal pooleli jäi, aga kõik need püüdlused nulliti vahepeal kiiresti parteipiletit vahetanud nomenklatuuri poolt lihtsalt julmalt ära. Väiketalupidamine muutus sissetulekuallikaks olemise asemel vägagi kulukaks hobiks.

Vaat sellga olen küll nõus,et talupidajatele tehti julmalt ära. Tehti just nii,et muuta maaelu võimatuks. Asi kestab siiamaani ja ega vist ennem ei lõpe,kui viimane maatükk väljamaale maha parseldatud. Lõpuks anname vabatahtlikult kõik ära,sest muud üle ei jää.... Miks muidu kõik vehkat teevad ja maakohad tühjaks jäävad. Ega nüüd ennem paremaks ei lähe,kui ladvas aru saadakse,et all juba saag sees.....kui siiski......

Kust lõpeb teadmine, sealt algab usk. Mina jälle usun, et 1991 elasime mingis Pätsuaja-uimas, mida võimendasid Svensoni kirjeldatud vanaema mälestused. Reaalsus kujunes selliseks, et muu Euroopa põllumajandus oli 50 aastat teist teed läinud ja ühelehmataludel polnud lootustki.
Mul on maamaja kolkakülas, mis mõisaajal oli suur, I vabariigi ajal oli suur, vene ajal kah nagu kolhoos toimetas ja praegu elab seal 1 mutt.
Samas on põllud vähemalt samas mahus haritud kui vene ajal. Majandatakse lihtsalt niivõrd palju efektiivsemalt ja väiketalu mõistes tohutuid pindasid.
Lisaks minule on sinnakanti mahajäetud talukohti veel 2 linnaperet ostnud, suvitamiseks. Mul isiklikult ei ole midagi selle vastu, kui tihedam asustus nende 'tõmbekeskuste' ümber koondub ja 'maa' jääb vähestele põlluharijatele, metsakasvatajatele ja puhkajatele.

[Mossemees]

Suurfarme võib muidugi olla efektiivsem majandada, kuid väikeriigis (mis pealegi asub sellises geopoliitilises kohas) ei maksaks kõike ainult majanduse aspektist võtta. Väga oluline teema on ju tegelikult ka riigikaitse. NATO "vihmavari" ja artikkel 5 näevad paberil küll kenad välja, kuid kui hea see "vihmavari" tegelikult on, ei saa me enne teada kui "sadama" hakkab. Eesti peamiseks sõjaliseks heidutuseks potentsiaalsele vaenlasele on ikkagi sissisõda e. see, kui üle piiri marssival vastasel tehakse elu võimalikult stressirohkeks ja ebamugavaks. Kaotusi elavjõus ehk teab kui palju polekski, kuid kunagi ei teaks kindel olla, missugune põõsas võib tina sülitada. Täpselt nagu peale viimast suurt sõda, kui veel 10 aastat peale lahingtegevuse lõppu vähegi kõvema kraadiga punased üksinda eriti metsa vahele kolama ei kippunud. Teadagi, miks . Ent nood, kes metsas olid, vajasid ju toitu, riideid, ravimeid ja sadat muud asja ja ennekõike infot, et kas on kuuldud, kas on nähtud... Tänu väiketaludele sai selline nähtus üldse eksisteerida. Teadaolevalt viimane metsavend Johannes Lillenurm suri 1980. aastal 72 aastasena vaba mehena loomulikku surma. Kas tänapäeval oleks midagi taolist võimalik? Ei oleks! Riik, mis omal ajal suutis ära toita pool Venemaad, ei suudaks täna oma rahva toitmisegagi hakkama saada. Poleks ka metsas redutaval sissil enam kusagilt süüa küsida. Osa talusid on üldse tühjad, mõnes hingitseb üksik pensionär või hädapärast sots. abi ja heal juhul miinimumpalka saav, riigi peale tige ja solvunud pere. Mis abi neilt loota? Selliseid keskmiselt normaalsel järjel, ennast oma tegevusega ära majandavaid talusid peaaegu polegi. Seega on selle priiuse põlistamisega nagu kangema kraami kulistamisega - kui seda suure hurraaga ja mõõdutundetult, homsele mõtlemata teha, on pärast väääga paha.