[Mossemees]

Austraalias pesitsedes soetasin omale ühe vahva "Subaroožetsi", täpsemalt '89. aasta L-seeria Subaru. Boksermootori tõttu oli selle mootori hääl salongis sapaka omale naljakalt sarnane. Eriti esimesel käigul. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida. Nalja hakkas saama esimesel pikemal sõidul. Sõidan ma siis kusagil seal, nagu öeldakse, in the middle of nowhere, ja korraga üks kahe või kolme poolhaagisega road train jääb ette. Sõidan juba jupp aega tollel sabas, no ikka hea pikk rong, sellisest möödasõiduks peab piisavalt pikk jupp teed vaba olema. Sätin siis ennast juba möödasõidule ja rekkajuht vilgutab paremat (tee telgjoone poolset) suunatuld. No selge. Jätsin möödasõidu katki. Aga kedagi vastu ei tulnud, mingit ohtu ka teel ei paistnud ja eessõitja ka paremale keerata ei kavatsenud. Veidi aja pärast hakkan jälle möödasõidule sättima, eessõitja näitab jälle paremat suunda. Ma siis jätan jälle ürituse pooleli, hoian parajat distantsi... Lõpuks siis tuli ilus mitme kilomeetri pikkune sirge teelõik, kedagi vastu ei tule, ühtegi teeharu ka paremale poole ei lähe, neljas käik sisse, gaas põhja ja mööda. Alles hiljem sain teada, et Aussis tähendab parempoolse suuna vilgutamine sedasama mida Eestiski: näen, et tahad mööda sõita, tee on vaba, mine! Mina aga muidugi tõlgendasin seda kui vasaku (tee telgjoone poolse) suunatule vilgutust Eestis: ära sõida mööda, hakkan manöövrit sooritama või ees on oht.