Mingi veneaegse pesumasina mootor 1330 rpm ja vist 270w asükron mootor.Oli aurika sarnasel masinal peal millel ka tsentrifuug oli.Nüüd vaja too mootor tööle panna,mootorisse läheb neli juhet.Ergutus on üks,aga teised kolm?Tester piiksub ja näitab erinevaid numbreid kolme tundmatu juhtme vahel.Äkki üks null ja teised kaks erinev pöörlemissuund?Lülitiks tolleaegne aegrelee kell ja veel miski kahe asendiga lüliti.
(18-04-2013, 18:23 PM)muska71 Kirjutas: Mingi veneaegse pesumasina mootor 1330 rpm ja vist 270w asükron mootor.Oli aurika sarnasel masinal peal millel ka tsentrifuug oli.Nüüd vaja too mootor tööle panna,mootorisse läheb neli juhet.Ergutus on üks,aga teised kolm?Tester piiksub ja näitab erinevaid numbreid kolme tundmatu juhtme vahel.Äkki üks null ja teised kaks erinev pöörlemissuund?Lülitiks tolleaegne aegrelee kell ja veel miski kahe asendiga lüliti.
Pesumasinatel kasutati 1-faasilisi asünkroonmootoreid. Sellisel mootoril on kaks mähist. Üks nn. töömähis, teine käivitusmähis. Oommeetriga mõõtes on käivitusmähise aktiivtakistus veidi väiksem ku töömähisel - nii on võimalik kindlaks teha kumb mähis on kumb. Kasutada tuleb suht.korralikku mõõteriista, kuna takistused on väikesed (suurusjärgus 1 kuni mõni oom) ning takustuste vahe seega veel väiksem.
Käivitusskeem on selline, et töömähis lülitatakse otse 220V, 50Hz võrku. Käivitusmähis ühendatakse paralleelselt töömähisega ning kas pannakse käivitusmähisega järjestikku kondensaator (ca. 10...15 mmF) või lülitatakse käivitusmähis töömähisega kokku ainult käivituse ajaks, sel juhul on töötamise ajal käivitusmähis välja lülitatud. Pesumasinatel ksutati mõlemaid variante.
Kui on soov muuta mootori pöörlemissuunda, vahetatakse käivitusmähise otsad suhtes töömähisega ringi.
No meil ka üks selline pesumasin töös ja sõber just remontis. Sellel sunnikul oli kõhualune igasugust elektroonikat täis,lausa sõjatehase värk tundub. Sõber lõikas need karbid sealt välja ja ütles,et seda pusa pole üldse vaja,ilgelt keeruliseks aetud. Ise ma ei tunne elektri osa aga hädapärast sõber aitab.
Seekord oli elektrimootor läbi ja istutasime sinna mingi vana vene pesumasina mootori asemele. Saime korda ja asi toimib....
Klõpsust leidsin vist õige isendi,kuigi naine väidab,et sellise nimega masinat tema ei tea.Mootori mark sama ja ka sarnased vidinad juhtmete otsas,keskmine m2 on minu huviorbiidis http://www.elremont.ru/stirm/st_rus/strus_rem51.php
Asjale vist kõige mõistlikum loogika baasil läheneda.Vool mootorisse ja ergutusmähisega ühendamisel töötab unnates.seisvale mootorile töömähisesse vool lasta siis säde taga,aga pöörlema ei hakka,käega ajad natuke ringi ja siis käib vaikselt ja samal hetkel ergutust andes jälle undab.Käivitada saab ju ka ilma kondekatta spets vene lülitiga nagu algsed rigad olid ja ka veepumbad ?
Sain mootori küll tööle,aga jäi lahjaks.Asemele läks 3f asükroon,mingi rootslane 915rpm. kinnine mootor,aga tunnise töötamisega läheb tuliseks 60C,normaalne see vist pole?Algselt mootor mõeldud piimajahutajas piima segama.
Esimest korda minu elus tegi kondekas korraliku paugu, käis kohe kerest läbi, mõtlesin, et keegi tegi mulle atentaadi nagu seriaalides. Õnn , et kohe pikali ei visanud, abikaasa oleks kõhutäie naeru või südameataki saanud. El. muruniiduk, kas umbes 4 aastat vana ja mitteülekoormatud, regulaarselt puhastatud nii mootorit pepredest kui üldiselt. Eelmise niiduki konde kohe asemele ja töötab jälle.
Põjuseks pean tootmisdefekti, hermeetilisuse kadu.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Ega kondid lõpmatuseni käi, eriti hiinakad. Mõni läheb vaikselt, mõni pauguga. Veneaegsed elektrolüütkondekad olid ohtlikumad, kestad lendasid minema nagu püssikuulid. Vahel jooksid kestad vastu lage või seina lömmi. Laual oli paks läbitungimatu suitsupilv ja kõik kohad õlist paberipudi täis, mis oli nagu hiirte näritud. Plaadile jäi maha vaid "känd".
Kaasaegsed lääne kondekad lähevad reeglina otsast lõhki, lasevad korra pussu ja kogu moos. Pauku teevad harva. Siis peab olema kõrge pinge ja totaalne lühis. Gaase tekib nii palju ja nii ruttu, et need ei jõua loomulikul teel väljuda ning löövad kesta pauguga lõhki.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Üks kunagine elektroonik rääkis et nad olid teinekord üksteisele laua alla kondekaid küpsema sokutanud. Puhast 220 anda ei tohtinud, lõi korgid välja aga poole pingega käis mõne aja pärast pauk ära.
Sõbral oli videomakk, millel olid mõned väiksed konded läbi löönud-täiesti puruks. Sai välja vahetatud nõuka omade vastu, mis olid kolm neli korda suuremad(suuruselt mitte mahult). No näed, töötab, sõber vaatas asja lähemalt-kõmm-kondega otsa ette. Vedas et midagi ei juhtunud.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
(06-06-2013, 15:21 PM)Tegelane5 Kirjutas: Üks kunagine elektroonik rääkis et nad olid teinekord üksteisele laua alla kondekaid küpsema sokutanud.
See on vana nali. Piisab ka kui alalist anda, mille pinge 2 x ületab lubatud maksimumi. Paneb litri ruttu ära.
Tehnikumi poisid olla üksteisele kondekaid ühika akna taha riputanud. Ülevalt aken lahti, kont traatide otsas alumise akna taha rippuma ja üleval otsad seina!
Tegemist oli siis ilutulestiku vastandi "koleminestikuga".
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Mulle meenuvad väikesed naljad mida tehti zootehnikutel. Sama asi kondekas. Ühendati ruumi kütva elektri radika külge. Kui keegi tuli lauataha kirjatööd tegema siis pand soojendus sisse ja natukese ajapärast see litter käis. Majast joosti kiiresti välja. Teine nali oli laua telefoni toru mis oli sinist värvi määriti kõrva puutekohast kokku sinise määrdega. Mitu päeva olid kõrvalestad sinised, sest tavalisele seebile see määre alluda ei tahtnud
Helsingis on üks üle maa teadatuntud elektr/elektroonika tehas, kus monteeritakse lisaks muudele asjadele suuri invertereid kokku. Käisin üksaeg seal komandeeringud uusi asju õppimas ja siis näidati meile testiruumi, kus ühendati kondensaatoripakk inverteri emaplaadiga ja tehti esimene käivitus tootele. Kondensaatoripakk oli umbes 20x20x50cm sisse paigutatud paarkümmend rusikasuurust kondensaatorit, mis paigutati testiruumi, mille seinad olid normeeritud teatud plahvatust üle elama ja ühendused tegi robot, kuna risk oli praaktootele olemas. Alati, kui oli praagiga tegu, see kondekapakk andis suure pauguga otsad ja peale seda tehases oli/on traditsioon, et kõik 500 töötajat jätavad hetkeks töö ja tervitavad praagist tingitud plahvatust suure aplausiga Nii et kondensaatoreid tasub karta
